Renna otsustas ülemaalist jõuluvanade konverentsi tervitada enda valmistatud jõulupuu installatsiooniga

Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve idee sündis teadmisest, et homme Sindist algavaks ülemaalise jõuluvanade konverentsiks tuleb väikelinnal erilise aupaklikkusega suhtuda.

Renna valmistatud jõulupuu installatsioon Sindis. Foto Urmas Saard
Renna valmistatud jõulupuu installatsioon Sindis. Foto: Urmas Saard

Väikelinna seisukohalt võib rääkida nö sajandi suursündmusest, kui Sindist alustavad teekonda üle poolesaja jõulutaadi, -memme ja päkapiku. „Kuna Tori vallavalitsus ei leidnud tänavu võimalust linna sotsiaaltöökeskuse ja noortekeskuse vahelisele alale kuuske püsti ajada, siis mõtlesin selle ise valmistada. Metsast tillukese kuuse toomine oleks olnud muidugi hõlpsam lahendus, aga tahtsin rohkem vaeva näha,” selgitas Renna.

Jõulupuu installatsiooni tugikonstruktsiooni tarvis kasutas ta kodust toodud laste batuudi tugiposte, mille rüütas kilekottidest lõigatud ribadega. Kaunistuseks riputas heegeldatud töid ja käbisid. Värvitud elektrilambid sädelevad tagasihoidlikult paksu rüü sees. „Poole töö pealt mõistsin, et tegelik välimus ei kujune selliseks nagu algselt vaimusilmas ette kujutasin,” oli Renna veel eile õhtupoolikul sügavalt löödud. „Tahtsin juba käega lüüa ja töö katki jätta, aga siis lohutas ning julgustas loominguga jätkama minu hea kaastööline, sotsmaja perenaine Eelika Kiviloo. Täna aitas ka tema hulga sidumisi ära teha,” rääkis visa hingega ja nobedate näppudega naine.

Loe edasi: Renna otsustas ülemaalist jõuluvanade konverentsi tervitada enda valmistatud jõulupuu installatsiooniga

Vabadussõja alguse sajandat aastapäeva tähistas väikelinn Sindi tähelepanuväärse aupaklikkusega

Aare Külaots: „Sindi gümnaasiumil on midagi, mida temalt mitte keegi ära võtta ei saa ja vilistlased, keda me ei saa unustada. Selles mõttes on Paikuse põhikool natuke kade.”

Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard
Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tolles omaaegses Sindis on sündinud viis inimest, kes saanud Vabadusristi[/pullquote]Kesknädalal, 28. novembril, algas Eesti ajaloo suursündmuse meenutuste päev Sindis Vana kalmistu ühiskülastusega kapten Viktor Araki kalmule ja jätkus Sindi gümnaasiumi korraldatud õpilaskonverentsiga.

Veerand tundi enne keskpäeva rivistusid koolimaja peahoone esimese korruse avaras koridoris kümned õpilased sinimustvalgeid kandelippe hoidma. Vabadussõjas langenud kümne langenud sõjamehe mälestustahvli juures seisis kaitseliitlaste auvalve. Konverentsile saabujad võisid peatuda eeskujulikult turvatud rariteetide laua juures, et näha väga lähedalt Helmut Aasamäe isiklikku kogusse kuuluvat nn „vereristi” ja legendaarse õpetaja Lembit Roosimäe raamaturiiulilt valitud eriti huvipakkuvat kirjandust Vabadussõja kohta. Laual põlesid kaks komplekti sinist, musta ja valget värvi küünlad.

Loe edasi: Vabadussõja alguse sajandat aastapäeva tähistas väikelinn Sindi tähelepanuväärse aupaklikkusega

Nõmmel meenutati Vabadussõja algust

Vabadussõja alguse meenutamiseks süütasid Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, ajaloolane Leho Lõhmus ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander Hiiu-Rahu kalmistul õppursõdur Hugo Läänemetsa haual küünla ning asetasid kalmule lilled. Mälestusüritusel osalesid erinevate Tallinna kirikute vaimulikud.

Vabadussõja alguse meenutamine Hiiu-Rahu kalmistul Foto Jukko Noomi
Vabadussõja alguse meenutamine Hiiu-Rahu kalmistul. Foto: Jukko Noomi

„Eesti iseseisvus ja vabadus saavutati vere hinnaga. Kuigi Vabadussõja lahingutest on möödunud pea sajand, on iga uue põlvkonna jaoks vaja meelde tuletada, et vabas riigis elamine pole midagi iseenesestmõistetavat,“ lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Leho Lõhmus andis ülevaate 17-aastasena langenud Hugo Läänemetsa lühikeseks jäänud eluteest. „Eesti eest andsid Vabadussõjas elu väga paljud noored mehed, aga teiselt poolt olid need ka Eesti eest elamata jäänud elud. Hugo Läänemets läks Vabadussõtta vabatahtlikult koos 129 koolivennaga ning teenis õppursõdurina soomusrongil nr 3. Hugo Läänemets langes 5. märtsil 1919 lahingus Põhja-Lätis Stakelni all,“ sõnas Lõhmus.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul Sindi Vanal kalmistul Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi Vanal kalmistul mälestati sangareid

Sindi Vanal kalmistul mälestati sangareid

Eile tõi Sindi gümnaasiumi vilistlane ja kaitseliitlane Kardo Kase kapten Viktor Araki korrastatud kalmule kaks lumeroosi. Täna hommikul kogunesid Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse ja kooli juhtkonna esindajad, samuti lipu seltsi abistavad koolinoored, kaitseliitlased ning teised kodanikud Sindi Vanale kalmistule, et ühe kangelase haual seistes austada kõiki vabadussangareid.

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul Sindi Vanal kalmistul Foto Urmas Saard
Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul Sindi Vanal kalmistul. Foto: Urmas Saard

Vabadussõja alguse 100. aastapäeva tähistades ütles Tori abivallavanem Jana Malõh, et iseseisvuse hinnaks olid paramatud inimkaotused. Valla nimel asetas ta sangarite mälestuseks lillepärja.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko tänas inimesi, kes mälestuspäeva tähistamise nimel vaeva nägid, kalmistule kogunesid ja seda sündmust, kui Eesti vabaduse alguse märki, kalliks pidasid.

Kakko meenutas, et Vabadussõja alguses oli võitlejaid vähe. „Otsiti mõtet, mille nimel võidelda ja kas tasub jälle surra. I Maailmasõda nõudis liialt palju ohvreid ja kurbust ning leina oli üle maa. Enamlaste vallapäästetud terror Eesti pinnal pani aga asjad kiiresti paika. Punaste saabuv võim oli hirmsam kui sõda.” Kaplani sõnul pole võimalik ülehinnata võitu ja võidu eest võitlejaid, kes Eestile vabaduse tõid. Edasine elu näitas, et vabadust oli raskem hoida, kui seda kätte võidelda. Algas võidujooks rikastumisele vahendeid valimata. „Kes seda halvustasid, said rahvavaenlase tiitli. Vangistati vabadussõdalasi, pilgati teisitimõtlejaid ja vend röövis venda.”

Loe edasi: Sindi Vanal kalmistul mälestati sangareid

Urmas Reinsalu pälvis Valge Lindi auhinna

Igal aastal naistevastase vägivallaga võitlemise päeval välja antava Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) Valge Lindi auhinna pälvis tänavu justiitsminister Urmas Reinsalu.

Urmas Reinsalu. Foto Urmas Saard
Urmas Reinsalu. Foto Urmas Saard

[pullquote]Võitlus vägivallaga peab olema süsteemne ja katkematu, hirmuahel tuleb katkestada.[/pullquote]ENÜ tunnustas ministrit mitmete oluliste seadusemuudatuste eest, mis mõjutavad vägivalda kogenud naiste ja laste igapäevalu. Näiteks hiljuti valitsusest heakskiidu saanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused, milles määratakse senisest selgemalt lastega seotud eestkoste küsimusi, samuti karistusseadustiku ahistavat jälitamist ja seksuaalset ahistamist käsitlevad süüteokoosseisud jmt.

Reinsalu tänas tunnustuse eest ja ütles, et see on väga suur kohustus ja vastutus. „Võitlus vägivallaga peab olema süsteemne ja katkematu, hirmuahel tuleb katkestada. Oleme tänaseks astunud mitmeid olulisi samme – võtnud Eesti õigusesse üle parimad praktikad Euroopa Liidu õigusest ja lisanud seadusesse sätteid ohvri kaitsevajaduste kohta. Peame jätkama sarnaste, veelgi jõulisemate, sammude astumist, et kannatanu saaks õigel ajal just seda abi, mida tal parasjagu vaja on,“ märkis Urmas Reinsalu.

Loe edasi: Urmas Reinsalu pälvis Valge Lindi auhinna

Karikasarja lõpetamine Äksis

24. novembril kogunesid juhtrajasõitjad üle Eesti käesoleva hooaja viimasele võistlusele. Kokku tuli veidi üle 30 võistleja Tallinnast, Sauelt, Haapsalust, Jõõprest, Sindist ja kohalikud. Nagu tavaks on saanud, nii oli ka seekord kavas kaks klassi: N-14 ja PR-24. Ülejäänud klassides said asjad paika eelviimasel etapil Sindis.

Juhtraja automudelismi 2018. a karikavõitjad. Foto Bruno Põldäär
Juhtraja automudelismi 2018. a karikavõitjad. Foto: Bruno Põldäär

N-14 klassis osales 13 võistlejat. Meilt osalesid Karin Mets ja Sebastian Roosaar. Enne viimast etappi oli Karin reitingutabelis 6. kohal ja Sebastian 9. kohal. Lootsime oma positsioone parandada, kuid meil olemasolev mootoripark hakkab juba näitama väsimuse märke ja mudelid ei arendanud enam vajalikku kiirust. Eelsõitudes üllatusi ei olnud ja finaali pääsesid samad võistlejad, kes ka reitingutabeli eesotsas troonivad. Finaalis aga võttis Benno Bert Põldäär liidripositsiooni juba algusest peale oma kätte je teistele sõnaõigust ei andnud. Võistlus teisele ja kolmandale kohale pakkus seekord põnevust täiega. Konkureerisid omavahel kohalikud poisid Rasmus Blitner ja Kaur Erik Tamm. Kui teise koha oleks saanud Kaur Erik, siis karikasarja üldvõit oleks läinud Benno Bertile. Algus nii ka läks. Kaur Erik sõitis Rasmusel eest ära, kuid mitte väga pikalt, sest Rasmus tegi alguses natuke rohkem sõiduvigu. Võistluse teises pooles aga sai Rasmus õige sõidurütmi kätte, Võttis Kaur Erikule järele ja eelviimases sõidus möödus temast. Viimases sõidus oli Rasmuse teine koht ainult vormistamise küsimus.

Loe edasi: Karikasarja lõpetamine Äksis

Üle Eesti läidetakse küünlad Vabadussõja sangarite mälestuseks: Pärnus, Sindis, Viljandis, Tallinnas ja mujal

28. novembril möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja algusest. Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kindral Johan Laidoneri Selts on kutsunud üles süütama sel päeval küünlaid Vabadussõjas langenute kalmudel ja Vabadussõja ausammaste jalameil.

Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto Urmas Saard
Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest.[/pullquote]Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kindral Laidoneri Seltsi liikmed mälestavad langenuid kell 16 Tallinnas Kaitseväe kalmistul Mälestusehise, Vabadussõja juhtide ausamba ja Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juures ning säilinud Eesti ja Briti sõjameeste haudadel.

Varahommikul süütavad Pärnumaa kaitseliitlased, muinsuskaitsjad jt. küünlad Alevi kalmistul.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe ütles, et Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis olulist tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”. Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel asetatakse Sindi õigeusu kalmistul kell 10.00 Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 21-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.

Kell 12 süttivad küünlad kirikukellade helina saatel Vabadussõjas langenute haudadel üle Viljandimaa. Kindral Johan Laidoneri sünnikohas süüdatakse kell 7.30 sada küünalt. Kell 13.30 läidavad MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed küünlad Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto Urmas Saard

 

 

 

Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks Foto Urmas Saard

 

 

 

Süüdakem küünlad langenud vabadussangarite kalmudel!

Sindis sobitati sõprust helkuritega

Eile õhtul ühines ligemale poolsada sintlast üleriigilise üleskutsega helkurkõnnile „Helkuriga sõbraks”. Eesti erinevatest asukohtadest mindi helkurkõnnile täpselt ühel ja samal kuupäeval ning kellaajal!

Eneli Arusaare näiterühma õpilased räägivad helkurist Foto Urmas Saard
Eneli Arusaare näiterühma õpilased räägivad helkurist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hulgakesi jalutati läbi linna Sindi gümnaasiumi õuele.[/pullquote]Sindis koguneti juba pool tundi enne teele läkitamist skateparki, kus prožektorite valgel tekitasid meeldivat meeleolu tantsutrupp Hope noored esinejad. Nende etteaste ajal sadas laia lund, mis muutis helkurite peegelduse lumesajus veelgi lummavamaks.

Tantsutrupi järel rivistusid üles õpetaja Eneli Arusaare näiterühma õpilased, kes kordamööda rääkisid helkuri ilmumise ajaloost, selle vajalikkusest ja oskuslikust kandmisest. Samal ajal kinnitasid kohalikud politseinikud helkureid neile, kellel seda polnud.

Sindi noortevolikogu algatusgrupi juht Georgina Ristoja jalutas ringi korviga ja pakkus maiustusi. Eriti osavõtlikud olid noortevolikogu algatusgrupi eestvedamisel korraldatud liiklusohutuse tunnil värviliste tuledega hästi nähtavaks tehtud koerad.

Loe edasi: Sindis sobitati sõprust helkuritega

Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

28. novembri varahommikul süütavad Pärnumaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, muinsuskaitsjad ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu esindajad mälestusküünlad Alevi kalmistul puhkavate Vabadussõja sangarite kalmudel.

Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad Foto Urmas Saard
Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad. Foto: Urmas Saard

Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.Kell 9.30 asetavad Pärnu linnavalitsuse, Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Toetuse väejuhatuse staabi ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu esindajad pärjad Pärnu Vabadussõja mälestusmärgi jalamile.

11. novembril tegid Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kindral Johan Laidoneri Selts üleriigilise üleskutse süüdata küünlad langenud vabadussangarite kalmudel.

28. novembril 2018 möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest. Sajand tagasi oli tuhandete aastate vanune Eesti rahvas ajaloo ristteel – oli valida, kas jääda mõne suurriigi vähemuseks või saada riigirahvaks, peremeheks oma esiisade maal.

Täna tundub Eesti Vabariik ja meie iseseisvus täiesti enesestmõistetav. Ent vabaduse nimel tuleb jätkuvalt pingutada. Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.

Loe edasi: Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

Väärikatega Maarjamäel

Neljapäeval tegi TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli poolsada õppurit õppereisi Maarjamäele, kus külastati hiljuti avatud kommunismiohvrite memoriaali, mäluraja monumentide parki ning vaadati filmimuuseumi näitust, Maarjamäe lossi ja levimuusika lugu.

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel Foto Urmas Saard
Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas[/pullquote]Jaak Suurväli, Väärikate ülikooli nõukoja liige, tegi juba bussisõidul põhjaliku ülevaate Tallinnasse Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaalist ja ohvitseride mälestusmärgist, mis võtab enda alla umbes 30 000 ruutmeetri suuruse ala. Kui tänavu 4. mail asetati memoriaali ehitusele nurgakivi, siis pani justiitsminister Urmas Reinsalu silindrisse 2002. aasta juunis Riigikogu poolt vastu võetud avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis. „See on avaldus, millega Eesti rahvaesindus tunnistas nõukogude režiimi tegevuse Eesti territooriumil kuritegelikuks ja rõhutas, et nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas,” selgitas minister kevadel. Memoriaal avati rahvusvahelisel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval. Seintelt saab lugeda nende Eesti inimeste nimesid, kes kaotasid elu kommunistliku režiimi terrori läbi.

Loe edasi: Väärikatega Maarjamäel

Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto Urmas Saard
HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard

Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.

SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“

Loe edasi: Täna algab HIV kiirtestimise nädal

XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents saab alguse Sindist

1. detsembri hommikul koguneb kõikjalt üle riigi Sinti rohkem kui poolsada punakuuelist jõulutaati, -memme ja päkapikku, kes liiguvad loode-kagu suunal pikas rongkäigus läbi linna noortekeskuse esisele väljakule.

Jõulutaat Ärni telekaamera huviorbiidis Foto Urmas Saard
Jõulutaat Ärni telekaamera huviorbiidis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]eeskava kokkuseadmise eest on hoolt kandnud Sindi Naisliit[/pullquote]Paraadrongkäiguga liituvad Janne Ristimetsa tantsuinglid ja piparkoogivabriku ansambel Kardemon. Tori valla avalike suhete spetsialist Katariina Vaabel andis teada, et sarnaselt eelmisele aastale tänavu jõuluvanade suurkogunemise paika tuledesäras jõulupuud püsti ei aeta, sest seal puuduvad sobivad tingimused. „Tänavu ehitakse olemasolev Kooli 5 ja Kooli 7 vahel kasvav jõulupuuks sobiv kuusk. Sindi Kommunaal on juba puu aluse võsast puhastanud ja korteriühistutega on kooskõlastatud. Puu ehitakse hiljemalt esimeseks advendiks,” teatas Vaabel. Seda kuuldes jäi jõuluvanade konverentsi eestvedaja Ärni mõtlikuks, aga arvas, et kui punakuuelised oma liikumisvahenditega ikka majadevahelistele teedele ära mahuvad, siis vaatavad nad ka uues asukohas ehitud jõulupuu üle.

Loe edasi: XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents saab alguse Sindist

Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

28. novembril möödub 100 aastat Vabadussõja algusest. Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”.

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõlab Karl Rammi vähetuntud laul „Eestimaa”[/pullquote]Kuna neli kodanikeühendust on teinud üleskutse süüdata 28. novembril küünlad kõigi vabadussangarite kalmudel, siis minnakse Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel Sindi õigeusu kalmistule, kus kell 10.00 asetatakse Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 20-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.

Mälestustalitusel võtavad sõna Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko ning Tori abivallavanem Jana Malõh.

Veerand tundi enne keskpäeva seisavad kümned õpilased sinimustvalgete lippudega auvalves Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures, mis asub Sindi gümnaasiumi vana maja esimese korruse koridoris. Rivistusel osaleb Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindus.

Loe edasi: Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

Sindis toimub helkurite rongkäik

Koostöös politseiga toimub Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi eestvedamisel “Helkurkõnd 2018”, mis algab 26. novembri õhtul kell 18.00 põneva meelelahutusliku eeskavaga skatepargis ja jätkub helkurite sädeluses ühise rongkäiguga Sindi gümnaasiumi õuele.

Helkurid kuusel. Foto Urmas Saard
Helkurid kuusel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Algatusgrupi juhi sõnul näeb enne helkurkõnnile asumist Sindi gümnaasiumi näiteringi ja tantsutrupp Hope esinemist[/pullquote]Tori valla piirkonna politseinik Piret Dreimann teab rääkida, et Nottinghami teetööline Percy Shaw patenteeris 1934. aastal maailma esimese helkuri. Idee tekkinud tal pimedal ajal valgustamata teel koju sõites, kui ootamatult aial istunud kassi silmad vastu helkisid. Shaw märkas neid tulukesi ja see aitas tal pimedal teel püsida. 1947. aastal võeti helkurid maanteel kasutusele ja Shaw pärjati leiutise eest Briti impeeriumi ordeniga.

Dreimann meenutab, et Eestis on helkuri kandmine maanteel olnud kohustuslik juba veerandsada aastat. Alates 2011. aastast on helkuri kandmine kohustuslik ka asulates, nii halva nähtavuse korral kui ka pimedas.

Loe edasi: Sindis toimub helkurite rongkäik

Laiuse naisrühm Meie Mari on tantsinud kakskümmend viis aastat

105-aastases Laiuse seltsimajas peetud Laiuse naisrühma Meie Mari 25. sünnipäevapeol esitleti kollektiivist jutustavat raamatut, meenutati minevikku, kõneldi tulevikuplaanidest, tunnustati rahvatantsukultuuri eestvedajaid ja sellele kaasa aitajaid.

Meie Mari ühispilt. Foto erakogu
Meie Mari ühispilt. Foto: erakogu

[pullquote]Meie Mari on tõeline kirss tordil, kohalik kultuurikandja, kes on kõikidele raskustele vastu pidanud[/pullquote]17. novembril värsket trükist „Meie Mari Muraka memuaarid ehk kuidas minust peaaegu rahvatantsija sai” esitlenud naisrühma tantsija (aastatel 2011-2017) Raine Lindepuu ütles, et see raamat jutustab sellest, kuidas ta natuke rohkem kui kuus aastat nende toredate „kepsutajatega” ühiselt aega veetis – kus käidi esinemas ja mis juhtus enne esinemisi. Mitmed koosviibinud said sündmuselt kaasa Raine Lindepuu memuaariraamatu, millesse autor autogrammi kirjutas.

Raine Lindepuu lausus südamlikud tänud Meie Mari naistele, kes nägid tohutut vaeva, et pikka aega tühjana seisnud Laiuse seltsimaja rühma sünnipäevaks korda teha.

Meie Mari veerandsajandal sünnipäeval olid kohal mitmed kunagised Laiuse kultuuritegijad ja kogukonnelu eestvedajad.

Loe edasi: Laiuse naisrühm Meie Mari on tantsinud kakskümmend viis aastat

Pärnu väärikad rüütasid ennast sajandi vanuste uhkete riietega

Riia vanalinna ajaloolise hoone võlvkeldris asub mõned aastad tagasi avatud Baltimaade esimene ja ainus moemuuseum, kus praegu näeb näitust „1918. Vabaduse luksus”. Külastajad võisid viivuks põhjalikult oma imagot muuta, peegli ees keerutades oma välimust imetleda ja vaatajate kiitvaid sõnu kuulda.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Põnevust tekitas Anna hoogne tegevus, millega ta järgemööda naisi nähtud ajastule vastavalt riidesse pani[/pullquote]Mööda trepiastmeid allapoole laskudes kohtub moemuuseumi külastaja esmalt plakatilt vastu vaatava tuntud vene moeajaloolase ja kollektsionääri Aleksandr Vassiljevi pildiga. „Ta on ka Eestis hästi tuntud. Aasta alguses avas Vassiljev Keila-Joa lossis pulmakleitide näituse,” rääkis minu seljataga astuv Mall. Tema sõnul ei vajavat legendaarne moeajaloolane tutvustamist isegi mitte vähese moeteadlikkusega inimeste hulgas. Populaarset Vassiljevit teatakse võrdväärselt hästi nii kodu- kui välismaal. Üle ilmamaa kuulsa moekuru ja Natalja Muzõtškinaga otsustati asutada maailmakuulsate moeloojate muuseum ka Riiga.

Loe edasi: Pärnu väärikad rüütasid ennast sajandi vanuste uhkete riietega

Läti suurjuubelile eelneval päeval Laima muuseumis

Esmapilgul ei teakski arvata, et Riia kesklinnas Miera ja Palidziba tänavate nurgal paikneva Laima šokolaadimuuseumi väljapanekud asuvad 1939. aastal projekteeritud omaaegses tööstushoones.

Kristīne, Laima šokolaadimuuseumi giid, pakendab külaliste valmistatud maiustusi. Foto Urmas Saard
Kristīne, Laima šokolaadimuuseumi giid, pakendab külaliste valmistatud maiustusi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üks šokolaadist nukk on koguni vanem kui Läti riik[/pullquote]Peauksest sisenedes astuvad külastajad punakaspruuni vaibaga kaetud trepist üles. Trepikoja lagi meenutab pisut mullitavat šokolaaditahvlit. Näib nagu valguks sulavat šokolaadi välja ka lae ja seinte kokkupuute kohtadelt. Tundub, et maiajaid huvilisi võõrustatakse lausa magusa võlumaailmas. Vastuvõtu ruumi põrandal näeb ülisuuri kompveki- või šokolaadiümbriste värvilisi pabereid.

Varahommikuse ekskursiooni bussiga saabunud pärnakaid on sellisel suurel hulgal, et meid lahutatakse kahte võrdsesse osasse, kumbki giid saab täpselt 20 maiasmokka. Giidide rinda kaunistab suur Läti rahvusvärvides rosett. Järgmisel päeval saab Läti Vabariik täpselt saja-aastaseks. Sümboolselt ongi väga õige alustada lõunanaabrite suurjuubelit Laima šokolaadidest, mis on kahtlematult üks Läti rahvuslikke uhkuseid. Kristīne võtab rohke valikuga Laima kompvekkide korvi ja palub kõigil suu magusaks teha.

Loe edasi: Läti suurjuubelile eelneval päeval Laima muuseumis

Pärnumaa parimad toidumeened on jõudnud kinkepakkidesse

Sel sügisel valiti Pärnumaal esmakordselt parimaid toidumeeneid, et leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi võitjad on pärjatud ja nüüd on parimad tooted ka kinkekomplektidena saadaval.

Aasa mesi. Foto Liisa Mägi
Aasa mesi. Foto: Liisa Mägi

Kinkepakkidesse on kokku pandud hoole ja armastusega valmistatud Pärnumaa tooted, sooviga tutvustada piirkonnale iseloomulikke maitseid. Komplektidest leiab mett ja parimaks hinnatud Kaatarusaare mustasõstramaiused. Rannarahva toidulauale omast kala esindavad kinkekomplektides 50-aasta vanusesse kalavõrku pakendatud suitsuvimmakonserv ja Pärnumaa lennukaim toidumeene Kapteni talu ahvenakrõpsud, mida saavad huvilised osta ka Nordica lennukite pardamenüüst.

Pärnumaa toidumeenete komplekte saab tellida bit.ly/Pärnumaatoidumeened või osta Pärnu Turismiinfokeskusest kohapealt, mis asub Uus tn 4. Pakendatud kinkekomplektide hinnad algavad 13-st eurost, kuid tooteid on võimalik osta ka eraldi. Oma soovidest võib ka otse kirjutada maitsed@visitparnu.com ja kui pakkide kogus on enam kui viis komplekti, siis komplekteerime sobiva suurusega paki vastavalt soovile.

Pärnumaa on valitud Maaeluministeeriumi poolt Eesti toidupiirkonnaks aastal 2018, et pöörata suuremat tähelepanu piirkonnas toodetud toidule ja siinsele toidukultuurile. Pärnumaa maitsete aastat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Leader-programmist.

Kadi Elmeste
Pärnumaa maitsed projektijuht

Võhma linnateatril Rassijad sai kümme aastat rassimisest näitemänguentusiasmis

10. novembri õhtul toimus Võhma Vaba Aja Keskuses Võhma Linnateater Rassijad sünnipäevapidu. Trupp mängib mitmeid klassikasse kuuluvaid näitemänge nii komöödia-kui ka draamažanrist.

Harrastusnäitlejad Peter ja Kim Wüthrich. Foto Luule Tiirmaa
Harrastusnäitlejad Peter ja Kim Wüthrich. Foto: Luule Tiirmaa

[pullquote]„Mõnigi eesti keelne lause tundus mulle sisult raskesti mõietev. Näitlemishuvist on aga eestikeele selgeks saamisel palju abi olnud,”[/pullquote]Võhma Vaba Aja Keskuses toimunud Rassijate esimene juubelipidu algas lühinäidendiga, mis loodud repertuaaris olnud lavastusest inspiratsiooni saades. Humoristlikus tagasi vaates meenutasid näitlejad oma rollidega seonduvat. Tuletati meelde Kuhjavere külateatrite festivali kauaaegse patrooni teatrilegend Kalju Komissarovi ütlust , et Võhma trupis ei tarvitse naistele vuntse ette kleepida, sest näitemängu on harrastamas ka mehi. Üksikuid erandeid on siiski olnud ja meestele pole tundmatud ka naiskarakterid. Nii mängis harrastusteatri eestvedaja ja lavastaja Olev Rass nimiosa Juhan Smuuli näidendis „Polkovniku lesk”.

Loe edasi: Võhma linnateatril Rassijad sai kümme aastat rassimisest näitemänguentusiasmis

Piltuudis: Läti pealinnas peeti iseseisvuspäeva paraadi

Piltuudis: Daugava ääres toimus Läti sajandale aastapäevale pühendatud relvajõudude paraad

Läti Vabariigi 100. aastapäeva paraad Riias Daugava jõe ääres Foto Urmas Saard
Läti Vabariigi 100. aastapäeva paraad Riias Daugava jõe ääres. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval rivistus Riia paraadile üle 1700 inimese. Läti sõjaväelaste kõrval osalesid suuremate esindustega Kanada juhitavasse NATO pataljoni kuuluvad Itaalia, Hispaania, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Albaania sõdurid. Lipuesindustega võtsid paraadist osa Eesti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Suurbritannia, Rumeenia, Horvaatia ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelased.

Loe edasi: Piltuudis: Läti pealinnas peeti iseseisvuspäeva paraadi

Piltuudis: valgusmäng Riias

100- aastaseks saanud Läti Vabariigi pealinnas loob pidulikku meeleolu valgusfestival Staro Rīga, mis pakub rahvusvahelist valgus- ja multimeediainstallatsioonide programmi. Majad, väljakud, tänavad, sillad ja mälestusmärgid on muudetud kordumatuteks valguskunsti taiesteks.

Valgusmäng Daugava kaldapealsel Foto Urmas Saard
Valgusmäng Daugava kaldapealsel. Foto: Urmas Saard

Valgustatud hooned ja installatsioonid toimivad pimeduse saabudes kuni 23.00-ni.

Loe edasi: Piltuudis: valgusmäng Riias

Alla koolitas Sindi noori tordi valmistajaid

Tänavu oktoobris toimunud Sindi gümnaasiumi järjekordsel tortide valmistamise võistlusel parimateks valitud osalejatele korraldati meisterkondiiter Alla Metsmaa juhendamisel tordi tegemise täiendkoolitus.

Sindi gümnaasiumi tordi valmistajad Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi tordi valmistajad. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Peent šokolaadijuga välja pigistades vedasid lapsed torbiku teravikku nagu pliiatsit mööda varem joonistatud kontuure[/pullquote]Täna hõivasid kaheks rühmaks jaotatud õpilased Sindi gümnaasiumi õppeköögi. Esmalt juhendas Alla paari tunni kestel vene õppekeelega algklasside õpilasi. Kui esimesed läksid oma torti sööma, alustas Sindi meisterkondiiter teise seltskonna juhendamisega, mis kestis samuti kaks tundi. Viimase õpihimulise seltskonna tegemisi sai jälgitud algusest lõpuni. Tegemises osalesid esimese kuni üheksanda klassi õpilased. Kõrvalt piilusid veel mõned kooli töötajad, kellel suurem huvi tortide vastu.

Alla ütles, et valis sellise tordi, mille juures sai korraga hästi mitmeid tegemisi harjutada. Stabiliseerivaid ehk kunstlike taigna kergitajaid Alla väldib. Biskviidiküpsetiste vahele asetati toorjuustukreem banaani ja vaarikaga ning pealt kaeti sefiiriga.

Loe edasi: Alla koolitas Sindi noori tordi valmistajaid

Rahu kogudus tänab linna pikaajalise koostöö eest

Laupäeval, 17. novembril kell 18 korraldab Nõmme Rahu kogudus Lunastaja kirikus (Õie 10) tänuürituse Tallinna linnale, millega tähistatakse kakskümmend aastat kestnud koostööd.

Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik.  Foto Jukko Nooni
Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik. Foto: Jukko Nooni

„Tallinna linna ja erinevate koguduste ühistegemiste eesmärgiks on olnud alati tallinlaste parem elu – hoolivam, sallivam, ühtehoidvam,“ ütles Tallinna linnapea Taavi Aas tänuürituse eel. „Kõigi nende väärtuseliste maamärkide juures on väga oluline roll kanda kirikul, et materiaalsete võlude kõrval pakkuda inimestele tuge ja hoolitsust,“ tõdes Aas tunnustades eriliselt Rahu koguduse pühendunud sotsiaaltööd.

Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander märkis, et linna olulise rahalise panuse abil on Rahu kiriku interjöör saanud sellise ilme nagu see 1930. aastatel oli, samuti tänatakse Tallinna linna Lunastaja kiriku uue küttesüsteemi rajamise eest. „Koostöö pole kindlasti ainult majanduslik, vaid hõlmab ka sotsiaal- ja kultuurisfääri, mida aktiivselt linnaosavalitsusega ühiselt teeme,“ täpsustas Sander.

„Linnaosavalitsus tähistab koostöös kogudusega Tartu rahulepingu aastapäeva, küüditamisohvrite mälestuspäeva ning esimest adventi. Sotsiaalvaldkonnas on kindlasti olulisim toidutare projekt. Selle raames on võimalik vähekindlustatutel kahel korral nädalas sooja toitu süüa,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Väärikaid huvitasid demokraatia küsimused

Riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel rääkis TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppijatele teemal „Miks on demokraatia meile oluline”.

Andres Herkel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolile loengut pidamas. Foto Urmas Saard
Andres Herkel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolile loengut pidamas. Foto: Urmas Saard

Eilne päev läheb Tervise keskusesse kogunenud Väärikate ülikooli kuulajate jaoks ajalukku episoodiga, et loengupidaja hilines üle poole tunni. Pärnakad ei mäleta, et midagi sarnast oleks kümnekonna aasta jooksul varem juhtunud. Vabandades selgitas Herkel, et GPS seade saatis ta Tervise keskuse asemel Pärnu parkidesse ekslema. Ooteaeg täideti vabamikrofoni kasutamise võimalusega. Peamiseks arutlusteemaks kujunes küsimus Rüütli platsi ja Rüütli tänava nimetuse sobivusest Pärnu linnaruumis. Sama küsimus esitati ka Herkelile, kui ta viimaks enam kui paarisaja kuulaja ette astus. Aga seda küsiti rohkem jutujätkuks.

Herkel alustas Eesti Sõltumatu Noortefoorumi ajast (1988. a 4. juunil toimus Tallinnas esimene Eesti Sõltumatu Noortefoorum, mis kasvas öölaulupeoks ja laulvaks revolutsiooniks). Asutati sõltumatu infokeskus ja anti välja põrandaalust ajakirja Heinakuu. Noortefoorum murdis avalikkuse sekka demokraatia nõude. „Minu haridus oli tollel ajal demokraatliku valimissüsteemi kohta väga lünklik või koguni olematu,” meenutas Herkel.

Loe edasi: Väärikaid huvitasid demokraatia küsimused

Hans Soll: Sindiga on mul vereside

Halduspiiride muutmise tulemusena tekkinud uus Tori vald tähistas 11. novembril oma esimest sünnipäeva. Pidulikul kontsert-aktusel kinkis vallavanem Lauri Luur looduse usku Hans Sollile tükikese lammutatavast Sindi paisust, mis tõkestas Pärnu jõel siirdekalade pääsu ülesvoolu neljakümne kahe aasta kestel. Tunnustusmeene üleandmise järel piirdus Hans Soll lühikese sõnavõtuga, milles mainis vaid üksikuid märksõnu pikemalt ettevalmistatud sõnavõtust. Koostöös Tori Valla Teatajaga saab nüüd Hans Solli jutustust võimalikult isikupärase stiilipuhtusega Külauudiste uudisvoos ja mõni aeg hiljem ka valla ajalehest lugeda.

Hans Soll Tori valla esimesel sünnipäeval Sindi seltsimajas Foto Ülo Soomets
Hans Soll Tori valla esimesel sünnipäeval Sindi seltsimajas. Foto: Ülo Soomets

Loe edasi: Hans Soll: Sindiga on mul vereside