Marutaudivaktsiini külvamine Venemaaga piirnevatel aladel

Esmaspäeval, 14. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Eesti kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 20. maini. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Metsloomade marutaudivaktsiini külvatakse õhust väikelennukitega Foto Urmas Saard
Metsloomade marutaudivaktsiini külvatakse õhust väikelennukitega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga.[/pullquote]Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega ning vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

“Eesti on juba viis aastat ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,” selgitas Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin.

Loe edasi: Marutaudivaktsiini külvamine Venemaaga piirnevatel aladel

Muuseumiöö pakub palju põnevust

Järgmise nädala laupäeval, 19. mail toimuval üleriigilisel Muuseumiööl avavad rohkem kui 200 paika oma uksed viieks tunniks ja täiesti tasuta. Lisaks muuseumitele on avatud kümned arhiivid, galeriid, mõisad ja kirikud – ent sel aastal on plaanis ka mitmeid linnaekskursioone, mis kutsuvad avastama kultuuripärandit, millest muidu iga päev mööda kõnnime.

Seljametsa muuseum Foto Urmas Saard
Pärnumaal Seljametsa muuseumis on 19. mail avatud püsinäitus, ekskursioonid igal täistunnil, töötoad, lastele kino, kell 19.00 esinevad Kukerpillid; muuseumi esisel platsil Seljametsa kevadlaat kell 10.00 kuni15.00. Foto: Urmas Saard

Tallinnas viivad Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasgiidid huvilisi uurima Tallinna vanalinna – kavas on kaks erinevat marsruuti, Toompea ja all-linn. Tartus otsitakse Kutsehariduskeskuse Turismiosakonna giidiõpilaste juhendamisel linna mittekohti ja kõnnitakse laulupeo jälgedes.

Pärnus viivad giidid algusega kell 23 toimuvale hilisõhtusele tuurile, aga Valgamaal eelneb öö põhiprogrammile Valga Muuseumi bussituur, mille käigus külastatakse Valgamaa mõisaid, millest osa on aktiivselt kasutusel ning mõned ehk juba unustuse hõlma vajumas. Tartus sõidab, nagu eelmiselgi aastal, Rahvusarhiivi (Noora) ja Eesti Rahva Muuseumi vahel terve õhtu jooksul eribuss, mis võimaldab hõlpsalt erinevate paikade vahel liikuda. Lisaks toimub osalevates muuseumides kümneid eriekskursioone, peoteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud.

Loe edasi: Muuseumiöö pakub palju põnevust

Haabersti hõberemmelgast valminud õpilastöödest avatakse näitus

Teisipäeval, 15. mail kell 16 avatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse Tallinna büroo aatriumis õpilastööde näitus “Hõberemmelga uus elu”, kus saab näha eelmisel suvel Haaberstis tee-ehitusele ette jäänud hõberemmelgast valminud töid.

Hõberemmelgast valminud tööd
Hõberemmelgast valminud tööd

[pullquote]Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes[/pullquote]Kui Haabersti tee-ehitusele ette jäänud remmelgas pärast nädalaid kestnud keskkonnaaktivistide vastuseisu politsei sekkumisel 2017. aasta varasuvel maha saeti, pöördus Eesti Tööõpetajate Selts ehitusfirma poole palvega puu oma kasutusse saada. Selleks hetkeks oli tekkinud mõte, et õpilased võiks remmelgale tööõpetuse tundides uue elu ja väärtuse anda. Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes,” rääkis Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse liige Jürgo Nooni.

Pärast langetamist jõudis 72-aastane puu kõigepealt Ristiku Põhikooli hoovi, kus see tükeldati. Tükid omakorda jagati laiali koolidele üle Eesti. Nooni sõnul anti õpetajatele ja õpilastele vabad käed materjali kasutamiseks. “See andis loomingulise vabaduse ja ei piiranud kellegi eneseväljendust. Tulemused on väljas nüüd sellel näitusel,” selgitas Nooni.

Loe edasi: Haabersti hõberemmelgast valminud õpilastöödest avatakse näitus

Talgulised koristavad Pääsküla raba

Sel laupäeval, 12. mail korraldab Nõmme linnaosa valitsus talgud Pääsküla rabas.

Pääsküla raba laudtee Foto Jukko Nooni
Pääsküla raba laudtee. Foto: Jukko Nooni

Talgulised kogunevad kell 10 Kraavi tänava lõpus asuvas parklas. Pärast koristustöid räägib Pääsküla raba loodusväärtustest Nõmme loodusmaja retkejuht Lada Mehikas.

“Koristame enne Nõmme Kevadet Pääsküla raba laudtee ääred ning rabatorni ümbruse prügist, et 26. mail oleks inimestel rabatornis toimuvale ansambli Naised Köögis kontserdile mõnusam tulla,” lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Kohaliku kaitse all oleva Pääsküla raba ja seda ümbritsevate metsade näol on tegemist Tallinna ühe suurima tervikliku rohealaga, mida iseloomustab maastikuline mitmekesisus ja suur liigirikkus ning sellest tulenevalt suur keskkonnakaitseline ja keskkonnahariduslik väärtus. Eelmise aasta lõpus määrati raba valitsejaks Nõmme linnaosa valitsus.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Folk pand käümä – reedel algab Moostes suur folgipidu

Rahvamuusikud sõidavad Moostesse, kus reedel algab Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü. Ilmataat lubab folgisuve alguseks 22 soojakraadi.

Mooste Elohelü festivali žürii eesotsas on patroon Ingrid Rüütel Foto Urmas Saard
Mooste Elohelü festivali žürii eesotsas on patroon Ingrid Rüütel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lisaks žüriile, mis koosneb professionaalsetest muusikutest ning folkloristidest, valib ka publik oma lemmiku[/pullquote]Tänavusel festivalil on uhke võistluskontserdi ja päevaprogrammi täiendusena oodata parajat plaadiesitluste sadu: uudisloomingut tutvustavad Puuluup ja MandoTrio ning Svjata Vatra valis Mooste mõisa paigaks, kus esmakordselt Eestis oma uusi lugusid mängida. “Just öösel maabusime kuumast Pariisist. Meie uus plaat võeti väga hästi vastu ja sama hooga ka Eestis,” lubab Svata Vatra.

Folgipeost on haaratud kogu Mooste: tipptasemel heli- ja valgustehnikaga Folgikoda, Veskiteatri kaks lava, Mooste Rahvamuusikakool, Viinavabrik ja Leelo-torniks saanud omaaegne silotorn. Festival avatakse tantsusammude ja pilliviiside saatel 11. mail kell 18.

Loe edasi: Folk pand käümä – reedel algab Moostes suur folgipidu

Rahvusvahelise kaitse saajad õpivad Eestis riigikeelt

15 rahvusvahelise kaitse saajat on alustanud eesti keele õpinguid Tartu Rahvaülikooli koolitustel. Õppetöö on alanud Tartus, Tallinnas ja Rakveres.

Paide 2017 a Arvamusfestivalil osalenud Vao elanikud harjutasid teeninduses eesti keelt Foto Urmas Saard
Paide 2017. a Arvamusfestivalil osalenud Vao elanikud harjutasid teeninduses eesti keelt. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Keelt õpitakse ka praktiliste tegevuste käigus[/pullquote]Rahvusvahelise kaitse saajad saavad kahe aasta jooksul õppida tasuta eesti keelt kuni 300 tundi. Eesti keele koolitustel arendatakse eelkõige õppijate kommunikatiivseid oskusi erinevaid aktiivõppevõtteid kasutades. Osad keeletunnid toimuvad väljaspool klassiruumi ning keelt õpitakse ka praktiliste tegevuste käigus, näiteks süüa tehes või meisterdades.

Keelegrupi minimaalseks suuruseks on viis õppijat ja tunnid toimuvad kohtades, kus on piisavalt sihtrühma kuuluvaid õppijaid. Koolituste toimumisest teavitavad õppijaid MTÜ Eesti Pagulasabi ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus.

Tegevused toimuvad projekti “Eesti keele õpe rahvusvahelise kaitse saajatele 2018-2019” raames, mida kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Projekti eesmärk on õpetada 300 tundi eesti keelt kuni 150 rahvusvahelise kaitse saajale. Eesti keele oskus on sisserändajatele eelduseks töö leidmisel ja Eesti ühiskonda integreerumisel. Keeleõppe läbimise järel peaksid õppijad tulema toime igapäevastes suhtlusolukordades.

Ena Drenkhan
Tartu Rahvaülikool projektijuht

Erakorraline palve – 17-aastane tüdruk vajab annetajate toel elupäästvat kallihinnalist ravimit

Haruldase verehaigusega tüdruk vajab tavapärase elu jätkamiseks kallihinnalist ravimit, mis ei kuulu Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Laps vajab ravimit elukestvalt ning seni kuni selgub rahastamise lahendus, toetab heade annetajate abil ajutiselt tüdruku ravi TÜ Kliinikumi Lastefond.

Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt
Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt

[pullquote]Pooleteise kuu jooksul vajab tüdruk 3 doosi, mille kogumaksumus on 49 680 eurot.[/pullquote]17-aastasel tüdrukul diagnoositi 2011. aasta sügisel idiopaatiline aplastiline aneemia, mis on haigus, mille puhul toodab luuüdi liiga vähe erinevat tüüpi vererakke. Vereanalüüsidest selgus, et lapsel oli madal nii trombotsüütide, hemoglobiini kui ka leukotsüütide tase. Immuunsupressiivse raviga haigus stabiliseerus.

Kolm aastat hiljem avastati lapsel aga lisaks paroksüsmaalne öine hemoglobinuuria, mille puhul punavererakud ehk erütrotsüüdid lõhustuvad ja tekib hemolüüs.

Loe edasi: Erakorraline palve – 17-aastane tüdruk vajab annetajate toel elupäästvat kallihinnalist ravimit

286 talu kutsuvad 22. juulil huvilisi külla

Tänahommikuse seisuga oli end avatud talude päevale kirja pannud 286 talu, mis on kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal. Lausa 85 talu osaleb üritusel esmakordselt.

Tamme talu Pärnumaal Foto Urmas Saard
Tamme talu Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

“Meil on väga vedanud, et nii paljud talud on valmis end näitama. Registreerunute seas on palju uusi tulijaid, seega on külastajatel veel rohkem võimalusi seda toredat päeva sisustada,” rõõmustas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk.

“Samas tahame rõhutada, et kui keegi end tänaseks kirja panna ei jõudnud, siis pole kõik veel kadunud. Ootame endiselt ka hiliseid liitujaid − andke endast palun meili teel teada ja korraldame teie osalemise,” lisas Kertu Kärk.

“Kõik registreerunud talud on ääretult põnevad. See teeb suvel külastajate jaoks valiku päris keeruliseks − mida võtta ja mida jätta. Lausa kurb, kui aastas on vaid üks päev, kui seda kõike näha ja kogeda saab,” sõnas Reve Lambur, kes koordineerib suhtlust osalevate taludega.

Osalevate taludega saab tutvuda avatud talude päeva lehel.

Loe edasi: 286 talu kutsuvad 22. juulil huvilisi külla

Tornide linnuvaatluspäeval selgub tänavune linnurikkaim vaatlustorn

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 12. mail tornide linnuvaatluspäevale, millega tähistame maailma rändlindude päeva. Üle Eesti ootavad huvilisi vaatlustornides kogenud linnutundjad, et üheskoos rändavaid ja pesitsevaid linde vaadelda ja määrata.

Pärnus Hirve linnuvaatlustornis (Raekülas) juhendab linnuhuvilisi kell 9 00 kuni 11 00 Eedi Lelov Foto Urmas Saard
Pärnus Hirve linnuvaatlustornis (Raekülas) juhendab linnuhuvilisi kell 9.00 kuni 11.00 Eedi Lelov. Foto: Urmas Saard

See on hea võimalus, et parandada oma linnutundmisoskust ja veeta hommik kevadises linnumelus! Ühtlasi selgub tänavune liigirikkaim vaatlustorn.

Juhendajatega tornide asukohad ja külastusajad leiab kaardilt EOÜ veebilehel. Tornide külastamiseks end eelnevalt registreerima ei pea.

Hetkeseisuga ootavad juhendajad linnuhuvilisi järgmistes kohtades:

– Haapsalus linnutorn Tagalahe ääres (kell 7.00-9.00)
– Lääne-Virumaal Vergi sadamahoone terrass (kell 6.00-13.00)
– Pärnumaal Kabli linnujaama vaatlustorn (kell 5.00-13.00)
– Pärnus Hirve linnuvaatlustorn (kell 9.00-11.00)
– Tallinnas Paljassaare roostikutorn (kell 6.00-12.00)
– Tartumaal Raigastvere ja Ilmatsalu vaatlustornid (mõlemad kell 5.00-13.00)
– Tartus Toomkiriku torn (kell 8.00-10.00)
– Valgamaal Tellingumäe vaatlustorn (kell 7.00-10.00)
– Viljandimaal Õisu vaatlustorn (kell 6.00-10.00)
– Võrumaal Lüübnitsa vaatlustorn (kell 6.00-12.00)

Loe edasi: Tornide linnuvaatluspäeval selgub tänavune linnurikkaim vaatlustorn

Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Pernova loodusmajas toimunud teadushuviliste Pärnu linna kooliõpilaste esitlusel osales noorima osavõtjana Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste.

Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas Foto Urmas Saard
Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vast üks paremaid fotosid oli inglaste rahvuslinnust, tõesti väga liikuvast punarinnast, kus kõik tema peamised tunnused on hästi tabatud[/pullquote]Eile, 8. mail kogunesid Pernova loodusmajja Pärnu Kuninga tänava kooli noored keemikud, samuti Pärnu Ülejõe põhikooli, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula gümnaasiumi erinevate huvivaldkondade õpilased. Keemikud demonstreerisid leegikatset, valmistasid kummikommi ja kartulipüssi, tegid paukgaasi ja elevandi pastat. Teiste koolide ettekanded olid Rosetta missioonist, Estcube 1 projektis osalenutest, bakterifloora olemasolust koolimajas.

Demonstratsioonesinemisi ja ettekandeid modereeris Aarne Paul, loodusmaja astrokeskuse juhataja ja õpetaja.

Loe edasi: Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Sindi tammik väärib jätkuvat hoolt ja tähelepanu

Jätkuvad järeltööd tänavu 1. mail Sinti istutatud tammikus. Täna paigaldasid Sindi kommunaali töötajad väikeste tammeistikute kaitseks madalad 200 mm läbimõõduga torujupid.

Mõnekümne cm kõrgused torujupid kaitsevad maapinna lähedal ülipeenikest puutüve trimmeri jõhvi võimaliku vigastuse eest Foto Urmas Saard
Mõnekümne cm kõrgused torujupid kaitsevad maapinna lähedal ülipeenikest puutüve trimmeri jõhvi võimaliku vigastuse eest. Foto: Urmas Saard

Sindi kommunaali juhataja Heli Ruus ütles, et mõnekümne cm kõrgused torujupid kaitsevad maapinna lähedal ülipeenikest puutüve trimmeri jõhvi võimaliku vigastuse eest. Samuti võib mõnigi istik suurema muruniidukiga niites kogemata märkamatuks jääda ja jällegi saaks õrn puuke kahjustatud.

Praeguses kasvujärgus oleks välisel vaatlusel raske vahet teha, millise puuga tegemist. Pungade võlumaailmast jutustav Urmas Laansoo selgitab, et raagus puu või põõsa liiki saame üsna kindlalt määrata hästi pungi tundes. Nüüd, pungade puhkemise aegu ongi paras hetk jälgida Sindi tammikus tillukese tamme kasvamise käiku. Huvitav on teada, et nii tammel kui pärnal asetsevad pungad oksal ühesuguselt vahelduvalt. Kuid mõlemat saab omavahel eristada selle järgi, et tammel on oksa tipus koos mitu punga, pärnal alati ainult üks.

Eelmisel nädalal kinnitasid Sindi kommunaali töömehed ka teisele graniitkivile mälestustahvli, riigikantseleilt, millel EV100 visuaal ja kiri: Eesti 100 tamme – Ojakalda park.

Loe edasi: Sindi tammik väärib jätkuvat hoolt ja tähelepanu

Sangastes istutatakse 100 tamme

19. mail algusega kell 11.00 toimub Sangaste Tammepargis tammede istutamine ja lustlik ülevallaline perepäev koos moedemonstratsiooni, ansambli ja piknikuga. Tammesid võivad tulla istutama kõik soovijad.

Sangaste Tammepargi ala Foto Timo Arbeiter
Sangaste Tammepargi ala. Foto: Timo Arbeiter

Tammed istutatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks ning iga tamme külge pannakse ka istutaja nimi.

Sellega aga ei piirduta – pärast tööd peetakse üheskoos maha üks tore perepidu. Päeva juhib lustlik vanatädi Loreida Võrumaalt, muusikaga vürtsitab päeva Ervin Lillepea ansambliga Kruiis, toimub Otepää noorte moedemonstratsioon ning pannkoogid küpsetavad külalistele Otepää Kinnaspunkti osavad naised. Pika laua taga peetakse ka piknikku, selleks tuleb kas endal söögipoolis kaasa võtta või osta kohapeal ja grillida.

“Tamm on kestvuse ja tugevuse sümbol. Tammepuu vägi on eestlasi alati lummanud – kui perre sündis laps või peeti pulmasid, istutati tamm selle mälestuseks,” ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg. “Ootame väga kõiki vallakodanike ja teisigi Sangastesse. Jäta oma jälg – istuta tammepuu Sangaste tammeparki!”

Loe edasi: Sangastes istutatakse 100 tamme

Eesti emade lood said raamatuks

Pilgrimi kirjastus on koostöös Unistuste Agentuuriga valmis saanud heategevusliku kinkeraamatu “Emaduse ilu ja valu”, milles 25 Eesti ema kirjutavad oma ilusa ja valusa emaks kasvamise loo.

Raamatut illustreervivalt näidisleheküljelt Foto Gabriela Liivamägi
Raamatut illustreervivalt näidisleheküljelt. Foto: Gabriela Liivamägi

“Tegemist on imelise kingitusega kõigile emadele ja vanaemadele ning see on ka tarvilikuks õpikuks kõigile tulevastele emadele,” ütles raamatu koostaja ning aastaemana tuntust kogunud turundustegelane Liina Pulges.

Raamatus saavad sõna kolmikute ema Eger Karuse, riigikogu liige Yoko Alender, ajakirjanik Manona Paris, luuletaja Fagira D. Morti, suhtekorraldaja Aune Past, 13 lapse (vana)vanaema Naima Vahemets, professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt jpt. Raamatutuluga toetatakse Tartu laste turvakodu emade köögi valmimist. “Püüame remondi teha nii, et emad tunneksid end seal hubaselt ja hästi. Nad teevad seal ka oma iganädalasi tugigruppe psühholoogiga ning sealne keskkond võiks soodustada sellise töö tegemist. Ja samuti võiks neil olla õdus vastu võtta oma külalisi selles uues ja ilusas emade köögis,” ütles Tartu laste turvakodu juhataja Piret Värno.

Raamatuesitlused toimuvad kolmapäeval, 9. mail kell 17.30​ Tartus Tasku keskuse Rahva Raamatus ning neljapäeval, 10. mail kell 17.30 Tallinnas​, Viru keskuse Rahva raamatus. Esitlusel on võimalik kohtuda autoritega ning küsida autogrammi.

Esitluse ajal saab emaraamatut osta soodushinnaga. Raamat on 160 lk, kõvakaaneline ning fotod tegi Tartu fotograaf Gabriela Liivamägi.

Leili Voll saab Jannseni preemia

Pärnu linnavalitsus otsustas anda tänavuse Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna ja sellega kaasneva 4000 eurose rahalise preemia kauaaegsele kunstiõpetajale, aktiivsele kunstnikule ja graafikule Leili Vollile, kes jätkab veel praegugi 92-aastasena töötamist kunstniku ning kunstiõpetajana.

Leili Voll Foto Urmas Saard
Leili Voll. Foto: Urmas Saard

1994. aastal Postipapa mälestuse jäädvustamiseks asutatud auhinda jagatakse Pärnu kultuuri- ja haridusellu märkimisväärselt panustanud isikutele. Volli esitas preemia saamisele Pärnu kunstikool.

Riigi sajanda juubeli eel kujundas ta graafilise lehe iseseisvusmanifesti ettelugemisest Endla teatri rõdult. Graafilise lehe said Pärnu linnalt kingituseks kõik Eesti üldhariduskoolid. Eesti vabadusvõitlejate liit tänas sama kunstiteose ja teiste temaatiliste teoste eest Volli teenetemärgiga.

Jannseni nimelise auhinna saaja on õpetanud Pärnu vene koolis, õhtukoolis, kuuendas kaheksaklassilises koolis, Vanalinna põhikoolis ja kunstikoolis.

Kunstnik aitas 1980. aastal luua Pärnu kunstikooli, olles nüüdki veel tegev täiskasvanute joonistamiskursuse juhendamisel. Igal kevadel avab õpetaja oma õpilaste näituse Pärnu keskraamatukogus.

Loe edasi: Leili Voll saab Jannseni preemia

Eurovisiooni esimene poolfinaal

Sel aastal on toimumas juba 63 Eurovisiooni lauluvõistlus Lissabonis. Portugal sai lauluvõistluse korraldamisõiguse tänu Salvador Sobrali võidule eelmisel aastal Kiievis looga “Amar Pelos Dois”. Võit Eurovisioonil oli esmakordne Portugali jaoks.

Täna õhtul kell 22 leiab aset esimene poolfinaal, kus saame kaasa elada ka meie esindajale Elina Nechayevale, kes astub lavale esimeses poolfinaalis üheksandana. Eurovisiooni ametliku ennustustabeli järgi on ”La forza” paigutatud neljandale kohale, aga milleski ei saa enne kindel olla, kui kõikide maade esindajad on lavale astunud. Elina sõnul on kõik lõpuni viimistletud ja poolfinaaliks valmis. Meedias ja Eurovisiooni fännide hulgas on eestlanna menu olnud täiesti erakordne.

Aastaid tagasi panime me maailma suurima lauluvõistluse kinni, kuid kas selle aasta võit saab tõeks või mitte, otsustad sina. Betsafe’i Eesti spordiennustus veebileht on teinud eksklusiivse pakkumise uutele liitujatele ja „La Forza“ võidule välja pannud uskumatult suure  koefitsiendi koguni 100,00, mis tähendab, et kui eestlanna peaks võitma, siis korrutatakse panus 100ga, tavakasutajatele on võidukoefitsient 12,00.

Lisaks menule arvestavad analüütikud koefitsientide arvutamisel ka muusikakriitikute arvamusi, riigi edu eelnevatel Eurovisioonidel ja hääletamise ajalugu.   Loe edasi: Eurovisiooni esimene poolfinaal

Kadrina Saunanaise pink võib olla maailma ainus

Kui seni on avatud mälestuspinke auavalduseks muusikutele, heliloojatele, kirjanikele, sportlastele ja teistele ühiskondlikult väljapaistvatele isiksustele, siis Kadrina Saunaklubi (KSK) juhatuse liige Rein Sikk peab tõenäoliseks, et kinnitamata andmetele toetudes tuleb pidada Kadrina Saunanaise pinki täiesti ainulaadseks terves maailmas.

Kadrina saun käidi seestpoolt harjade ja lappidega üle Foto Rein Sikk
Kadrina saun käidi seestpoolt harjade ja lappidega üle. Foto: Rein Sikk

[pullquote]Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele[/pullquote]Käesolev aasta pole juubelihõnguline mitte üksnes kümnendat kevadet Teeme Ära talgute korraldajatele. Tänavu oktoobris täitub 10 aastat päevast, kui mittetulundusühinguks muudetud Kadrina saunaklubi asus OÜ Kadrina Kommunaali asemel ise oma kodualeviku sauna päris ametlikus vormis majandama, kuigi toimetati abistavalt juba hulk aega varemgi. Seega on juubeliaastaks valitud kingitus ja auavaldus kõigiti õigeaegne tegu.

[pullquote]Naised tulid appi vaskplaati kinnitama[/pullquote]„Pingi looja või loomisele õhutaja oli Andres Nukk, KSK juhatuse liige, KSK direktor, aktiivne toetaja, susija ja pusija,“ mäletas Sikk. Nukk ise polnud kuidagi selle jutuga päri. „Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele. Naised tulid appi vaskplaati kinnitama,“ selgitas vähese jutuga Nukk ja kiitis saunasõprade ühist mõtet.

Loe edasi: Kadrina Saunanaise pink võib olla maailma ainus

Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Männimetsa ja liivaranna veerel laiuva Tahkuranna golfikeskuse restoranis Eagle avatud Pärnumaa maitsete aasta algas raba- ja rannarahva õhtusöögiga, mis võimaldas maitsta ning hinnata väga põnevaid just sellele maakonnale omaseid kohapeal kasvatatud roogasid.

Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele Foto Urmas Saard
Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest[/pullquote]Samal ajal kui Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tegi oma toimekate toimkonna inimestega restorani teisel korrusel veel viimaseid ettevalmistusi enne külaliste saabumist, jalutas Kihnu seelikut kandev Jana Ruubel korvikesega ringi ja kostitas vilkaid tegutsejaid maitsvate pirukatega. Jana on 2014. aastal ilmunud raamatu „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist“ autor. Suuremaa rahvale on ammust aega teada-tuntud Kihnu sai, leib, räimerullid ja lihapirukad. Kihnu naine usub, et hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest.

Tublisti enam kui sajale kutsutud külalisele oli 4. maile kavandatud viie tunni pikkune maitseelamuste õhtu mitte üksnes meeldiv ajaviide vaid ka rohkete teadmiste ammutamise õppepäev. Saabujad maitsesid Eesti peakokkade ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu serveeritud roogasid. Paljud oma valdkondade asjatundjad andsid häid selgitusi ja külastajad omapoolseid hinnanguid.

Loe edasi: Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Teeme Ära talgupäeval osales vähemalt 51 104 inimest

Tänavune talgupäev läks väga hästi korda: kokku korraldati 2162 talgut, millel osales 3,9% eestimaalastest. Teeme Ära meeskond teeb tänukummarduse neile tuhandetele talgujuhtidele ja talgulistele, kelle kaasabil sai 100. sünnipäeva tähistav Eesti täna tuhandeid kordi paremaks paigaks!

Talgukaart
Talgukaart

Talgupäeva staapi laekunud emotsioone ja toredamaid talguleide võib lugeda aadressilt www.teemeara.ee/otse.

[pullquote]Väljaspool Eestit korraldati kolm talgut: Kanadas, Prantsusmaal ja Horvaatias.[/pullquote]”Igaüks, kes vähegi soovis, sai koos teiste talgulistega teha oma kingituse Eestile. Inimeste vabatahtlik panustamine kogukonna ja kodukandi hüvanguks on sõnulseletamatult suur asi, mida kõik ei oska ehk väärtustada,” rääkis Teeme Ära eestvedaja Tarmo Tüür. “Talgupäeval muutub kogukondade aktiivsus igal kevadel üha nähtavamaks ning see on kõnekas märk meie ühiskonna sidususest ja tugevusest,” lisas ta. Loe edasi: Teeme Ära talgupäeval osales vähemalt 51 104 inimest

Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Reede pärastlõunal kohtusid Pärnu raekojas endised Sindi linnapead Liina Maaste ning Marko Šorin kunagise sõpruslinna Anjalankoski esindaja Hannele Viljakaineniga.

Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis Foto Marko Šorin
Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis. Foto: Marko Šorin

[pullquote]Ametlik sõpruslinnade kontakt katkes 2009. a[/pullquote]Viljakainen ja Maaste tunnevad üksteist ajast, kui kahe naaberriigi linnad alustasid sõprussidemete arendamist peale Sindi linna omavalitsuse staatuse tagasi saamist. Omavalitsuslikud õigused taastusid Sindile 1991. a, just ajal kui linnakese peamine tööandja Sindi tekstiilivabrik jäi eriti raskesse majandusolukorda.

Sõpruslinn Soomest pakkus praktilist abi riiete ja kuivainete näol ning tollane volikogu esimees Hannele Viljakainen, tema abikaasa Juha Viljakainen ning Anjalankoski kirikukogudus sõitsid väikebussidega pidevalt Sindi vahet. Nii arenesid sõprussuhted üsna tugevateks ning on ajas püsinud isikute vahel vaatamata Soomes juba varem ja nüüd Eestiski läbiviidud haldusreformile. Samuti jätkub koostöö Sindi luteri koguduse ja Anjalankoski koguduse vahel.

Loe edasi: Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Juubelihõngulisel Teeme Ära talgupäeval osaleb kümneid tuhandeid

Kõikjal üle Eesti peetakse täna Teeme Ära talgupäeva, kuhu kõik eestimaalased on oodatud osalema. Varahommikune registreerumise seis ennustab taas rohket osavõttu – kavas on üle 2100 talgu vähemalt 40 000 osalejaga. Juubelihõngulisest talgupäevast võtavad osa ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.

Teeme Ära talgud Laagna kogukonnaaias
Teeme Ära talgud Laagna kogukonnaaias

Talgutele nii linnas kui ka maal oodatakse kõiki inimesi, sealhulgas neid, kes jätsid otsustamise viimasele hetkele – abikäsi läheb vaja igal pool. Ilmateenistus lubab tänaseks väga mõnusat talguilma, mis sobib ühtlasi hästi Eesti värvimiseks kihelkonnavärvidesse. Vahetuid emotsioone otse talgupaikadest saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse (alates kl 10).

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et talgupäev tuleb tänavu juubelihõnguline. “Kümne aasta eest toimus esimene suur kodanikualgatus “Teeme ära!” egiidi all, mis andis vabatahtlikule tegevusele Eestis seninägematud mõõtmed. Tänavu, mil Eesti riik tähistab 100. sünnipäeva, teevad kümned tuhanded eestimaalased talgupäeval ühiselt tuhandeid talgutegusid, mis on hindamatu väärtusega kingitus kogu Eestimaale,” rääkis Tüür.

Loe edasi: Juubelihõngulisel Teeme Ära talgupäeval osaleb kümneid tuhandeid

900 noort rahvatantsijat koguneb Paidesse

Sel nädalavahetusel toimub Eestimaa südames Paides XII üleriigiline koolinoorte rahvatantsufestival, mille motoks on “Rahvatants paneb silma särama”. Festivalil annavad noored tantsijad kaks kontserti.

Paide Vallimäe laululava Foto Urmas Saard
Paide Vallimäe laululava. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Festival on kummardus noorte tantsupidude idee algatajale ja mitmekordsele üldjuhile Alfred Raadikule[/pullquote]Esimene ülesastumine toimub laupäeval, 5. mail kell 18.00 Paide Muusika- ja Teatrimajas ning teise kontserdi annavad noored tantsijad pühapäeval Paide Vallimäel algusega 13.00. Kontserdid on tasuta.

“Festivali üheks peamiseks eesmärgiks on rahvatantsu populariseerimine noorte seas, aga ka esinemise võimalus nn “suurel laval” ja kindlasti koostantsimise rõõm,” kommenteerib festivali projektijuht Erika Põlendik. “Nii saame aidata kaasa ka meie tantsupidude jätkusuutlikkuse tagamisele,” räägib Põlendik.

Loe edasi: 900 noort rahvatantsijat koguneb Paidesse

Kadrinas avatakse Saunanaise pink

Kadrinas Sauna tänaval aset leidvad saunasõprade kuumad puutalgud lähevad ajalukku Saunanaise pingi piduliku avamisega.

Talgute järel avatakse sauna ees Sauna tänaval Saunanaise Pink Foto Rein Sikk
Talgute järel avatakse sauna ees Sauna tänaval Saunanaise pink. Foto: Rein Sikk

Kadrina saunasõbrad ühinevad 6. mail üleriigilise Teeme Ära üleskutsega täie tõsidusega ja annavad kõigest väest tööle pihta. Kuumaks aetakse ka Eesti vanim järjepanu tegutsev külasaun, et pärast talguid kondid pehmeks vihelda. Aga enne sauna minekut avatakse pidulikult Saunanaise pink.

Talgujuht Rein Sikk teatab Lääne-Virumaa Kadrina alevikust, et Saunanaise pink on pühendet kõikidele naistele, kes kütavad sauna, kes koristavad sauna, kes müüvad saunas pileteid. Aga ka neile naistele, kes saadavad oma mehed sauna, kes ootavad oma mehi saunast, kes on ka ise saunas küll lõbusaks leilitajaks, küll vingeks vihtlejaks kui ka kõnekaks külauudiste kuulutajaks.

„Loomulikult meenutab pink kõiki me rahvale alusepanijaid, saunas sünnitanud naisi,“ rõhutab Sikk. Seega: „Elagu naised saunas, elagu saunanaised,” leiavad sauanaise pinki avavad saunamehed. Saunamehed lisasid, et Saunanaise pink Kadrinas Sauna tänava sauna ees sobib jala puhkamiseks nii naistele kui meestele, nii saunasõpradele kui ka mitte niiväga sauna sõpradele. „Loomulikult on see parim paik, kus veelkord üle rääkida see, mida naised saunas rääkisid!”

Urmas Saard

Samal teemal:

Kadrina saun Sauna tänava ääres Foto Rein Sikk

 

 

 

Saunasõprade kuumad puutalgud Kadrinas Sauna tänaval

Keeni põhikoolis algasid ehitustööd

Kolmapäeval algasid Keeni põhikoolis ehitustööd, mille käigus rekonstrueeritakse osa varem kooli kasutada olnud ruume lasteaia ruumideks. Ehitustööd teostab riigihanke tulemusel Oja Ehitus OÜ.

Keeni Põhikool Foto Monika Otrokova
Keeni põhikool. Foto: Monika Otrokova

2014. aastal otsustas toonane Sangaste vallavolikogu ühendada Keeni põhikooli ja Sangaste lasteaia “Kratila” ning tuua lasteaed kooli ruumidesse. 2015. aastal toimuski kahe asutuse ühendamine, lasteaed jäi edasi tegutsema oma endisesse asukohta Sangaste alevikus. Tänaseks päevaks ongi ettevalmistustöödega nii kaugele jõutud, et valmistatakse ette ruume lasteaia kolimiseks koolimajja.

“Lasteaiaruumideks rekonstrueeritakse ümber kaks klassiruumi I korrusel, vasakpoolses tiivas,” selgitas Keeni põhikooli direktor Maire Murumaa. “Lasteaia osale tuleb ka eraldi sissekäik. Loodame, et ehitustööd koolipere elu väga segama ei hakka, selles osas on ehitajaga kokkulepped olemas.”

Rekonstrueerimistööde valmimise tähtaeg on tänavu 31. august, peale tööde valmimist alustatakse sügisel lasteaia kolimisega. Ehitustööde maksumus on 110 351 eurot, töid finantseerib Otepää vald suuremas osas vabatahtliku ühinemistoetuse arvel.

Monika Otrokova

Piltuudis Sindi sünnipäeva peost seltsimajas

Sindi linna 80. sünnipäeva mitmekülgne tähistamine lõppes kontserdi ja tordi söömisega Sindi seltsimajas.

Sindi linna juubeliõhtul koguneti seltsimajja Foto Urmas Saard
Sindi linna juubeliõhtul koguneti seltsimajja. Foto: Urmas Saard

Kõik seltsimaja kohad olid hõivatud ja osa inimesi istusid ka rõdul. Esimene tervitaja ja õhtujuht oli Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes kinkis saali sisenedes juhuslikul valikul pidupäevalistele lilli. Sintlasi ja külalisi tervitas abivallavanem Priit Ruut. Aukohal olid endised linnapead Viivi Palmissaar ja Marko Šorin. Võinuks olla rohkemgi, aga erinevatel põhjustel jäid teised tulemata. Palmissaarele ja Šorinile kingiti Kaur Kasemaa pildiraamat „Sindi eile ja täna“ ning lillekimbu. Mõlemad rääkisid killukesi minevikust.

Kontsertosas esinesid Kaunimate Aastate Vennaskonnast kolm meest. Toomas Lunge, Andres Dvinjaninovi ja Hannes Kaljujärve musitseerimised vaheldusid sõnaliste vaimukustega, mis jutustasid läbilõikena erinevatest aegadest pea viimase saja aasta kestel. Meeste endi kodukandi mälu ulatus aukartust äratavasse kaugesse aega ega olnud võrreldav Sindi linna 80-aastase ajalooga. Peenelt esitatud nali pakkus lusti ja elevust kontserdi lõpuni.

Loe edasi: Piltuudis Sindi sünnipäeva peost seltsimajas

Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Seltsimaja ees toimunud tavakohane Sindi kevadlaat oli linna ümmarguse juubeli auks kavandatud ajaloohõngulisena, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel. Vaatamata üleskutsele ja suhteliselt vähestele stiliseeritud riietuses kohalviibinutele ei saanud laadameeleolu kannatada ega jäänud müüjad-ostjad pika ninaga.

Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal Foto Helen Parmen
Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal. Foto: Helen Parmen

[pullquote]”Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” ütles Ots vahetult enne selle ülevaate ilmumist.[/pullquote]„Pea sadakond müügipunkti meelitasid külastajaid kevadtaimedest-istikutest käsitöö, talutoodete, loodusliku toodangu ja nii edasi ja edasi kuni läti-leedu-poola tööstuskaubani välja,“ tegi 1. maile tagasivaate Ülle Ots, kevadlaada peakorraldaja ning MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige. Laadalisi usutledes väljendasid rahulolu nii ostjad kui müüjad. Kauplejate siiramad sõnumid viitasid koduselt korralduslikule meeleolule ja mitte ülepaisutatud samalaadse toodangu pakkumisele. Külastajate tänu kuulus eeskätt kevadhooaja aiandustoodetest uudsete maitseelamustega toitlustuse pakkujatele.

Kevadlaadal müütas pea saja kanti erinevate toodete/teenuste pakkujat. Meelelahutuslikku laadaprogrammi ja vahelduva ilmataadi veidrusi hoidsid ohjes Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink), kes osavalt kohaliku linna isetegevuslaste esinemisi sisse-välja juhatasid ja publikult oma naljatlemistega naerupurtsakaid välja võlusid. Vahepeal võtsid nad isegi pillid kätte ja suule. Ei jäänud tegemata ka ajastule kohased seltskonnatantsud ja laadamängud, mis jahedale ilmale vaatamata külastajad taas lava ette meelitasid.

Loe edasi: Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile