Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

Pühapäeval, 15. aprillil toimub Harku raba teedel juba 89. korda Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta.

87 Rabajooksu esimene ühisstart 2017 aasta kevadel Foto Jukko Nooni
87. Rabajooksu esimene ühisstart 2017. aasta kevade.l Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Grete Šillis: Näiteks 40 aasta eest, kuid viimati ka 2011. aastal, kui suurem osa rajast oli kaetud lumega.[/pullquote] Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1800 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Loe edasi: Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Üleriigilisestst konkursist on oodatud osa võtma asjaarmastajad-laulusolistid alates 50. eluaastast. Seeniorlaul 2018 toimub 28. aprillil algusega kell 14 Pärnu Kuninga tänava põhikooli aulas, Kuninga tn. 29.

Seeniorlaul 2017 võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing Ffoto Ants Liigus
“Seeniorlaul 2017” võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing. Foto: Ants Liigus

[pullquote]Tänavu toimub lauluvõistlus kaheteistkümnendat korda. Parimatele auhinnad[/pullquote]”Tunnen südamest rõõmu, et olen saanud olla Seeniorlauluga koos juba kaksteist aastat järjest. Need on olnud meeleolukad ja üdini positiivsed hetked, tulvil soovi laulda ja oma laulurõõmu teistega jagada. Esinejate siirus on olnud heldimust tekitav – ilma loomulikkuse ja siiruseta kaotab musitseerimine ju mõtte. Konkursi erilisus peitubki atmosfääris, mis osavõtjate esinemisi alati saadab. Tegu on toimiva muusikapeoga, millest jõudu andva sädeme saavad kõik. Soovin kõigile jätkuvat lauluarmastust ja musitseerimisrõõmu. Kohtumiseni konkursil Seeniorlaul 2018,” ütleb Toomas Kuter, žürii esimees.

Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis (50-65a ja 65+).

I voor viiakse läbi konkursi korraldajatele saadetud helisalvestiste põhjal, mille järgi selgitatakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi ja kutsutakse osalema konkursi II vooru.

Helisalvestisi vabalt valitud helikandjal oodatakse kuni 13.aprillini aadressi “Seeniorlaul 2018”, MTÜ Rand, Auli 1b-5 , 80015 Pärnu, helifailid saab saata e-postile toomas@kuter.eu. Edasipääsust teavitatakse soliste hiljemalt 20. aprilliks.

Loe edasi: Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Politsei hoiatab pannide ja pottidega hangeldavate pättide eest

Viimastel päevadel on Võrumaal mitu inimest pöördunud politsei poole kahtlusega, et tõmmud kauplejad on neid petnud pottide ja pannide müügiga. Kahju ulatub sadadesse eurodesse.

Pilt on illustratiivne Foto Urmas Saard
Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Võru politsei piirkonnavanem Anti Paap hoiatab, et sellistelt kauplejatelt ei tasu midagi osta, sest praktika näitab, et pakutav kaup ei pruugi olla kvaliteetne ning kauplejate eesmärk on lihtsalt heausksetelt inimestelt suuremat summat raha välja petta. „Vältige kontakti pealetükkivate tänavakauplejatega, keelduge otsustavalt ning andke vahejuhtumist politseile teada,“ lisas Paap.

„Varemgi on politsei erinevatel ajaperioodidel saanud teateid kelmidest, kes püüavad heausksete inimeste käest erinevate petuskeemidega raha välja petta. Küll müüvad võltsitud saagisid, pakuvad olematut hästitasustatud töökohta välismaale, kauplevad suveniirrahaga, pakuvad väärtusetuid ehteid hinnaliste pähe, kaubitsevad varastatud generaatoritega, püüavad sisse pääseda korteritesse esinedes erinevate ametkondade spetsialistidena, tühjendavad heausksete inimeste pangakaarte, esinevad nii libapolitseinike kui ka libainspektoritena,“ kirjeldas Paap.

Andranik Kechek avas Pärnu bussijaama ajaloolise klaverimaratoniga

Pärnu bussijaama ootesaali Pika tänava poolse peaukse kõrval musitseeris 14,5 tundi pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Kechek, kes oli päeva peaesineja.

Pärnu bussijaamas kostitati varajaseid saabujaid suupistetega Foto Urmas Saard
Pärnu bussijaamas kostitati varajaseid saabujaid suupistetega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kärpuk ütles naljatamisi, et autobusside leiutamise järgselt avati täna Pärnus esimene päris bussijaam[/pullquote]Kechek alustas bussijaama uste avamisel Jaapani muusikaga ja lõpetas õhtul uste sulgemise ajal Ladina-Ameerika meloodiatega. Sinna vahele mahtus Hispaania, Läti, Itaalia, Eesti, Soome, Saksa, USA, Venemaa, Prantsuse, Rootsi mussikat ja autori kava „Time with Love“. Pianisti esinemist tutvustas Toomas Kuter, kes ka ise esines lauludega.

Hommiku edenedes hakkas üha rohkem inimesi liikuma. Kella üheksa paiku avas oma letid taluturg bussijaama jalgrattahoidla poolsel tiival. Paar tundi hiljem võis hoone Ringi tänava poolsel tiival tunda šašlõki hõrgutavat lõhna, millega Auris Rätsep andis märku juuni alguses Pärnus toimuvast Hea toidu Festivalist, Grillfestist.

Loe edasi: Andranik Kechek avas Pärnu bussijaama ajaloolise klaverimaratoniga

Seljamaa sünniaastapäeval tutvustati poliitiku mälestusmärgi maketti

8. aprillil täitus Julius Friedrich Seljamaa sünnist 135 aastat. Sindi Ajalooklubi austas kodulinnas sündinud õpetajat, ajakirjanikku, poliitikut ja diplomaati kogunemisega Sindi gümnaasiumi juures, kus menutati tema elu ning tutvustati Seljamaale püstitatava mälestusmärgi maketti.

Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi makett, autor Ülo Kirt Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi makett, autor Ülo Kirt. Foto: Urmas Saard

Ajalooklubiga ühinesid Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull, õpilasesinduse asepresident Chätlyn Parts, õpilasesinduse liige Margit Viies, õpetaja Lembit Roosimäe ja direktor Ain Keerup. Paikuse põhikooli esindas ajaloo ja ühiskonnaõpetuste õpetaja Mait Lind. Nende hoida olid sinimustvalged kandelipud. Ajalooklubi poolt hoidis lippu Mati Kuusk.

[pullquote]Aastal 2008 koorus mõte nii tähelepanuväärsele mehele püstitada monumentaalne mälestusmärk[/pullquote]Ajalooklubi mõte ei olnud tänavu suurt rahvahulka kokku kutsuda ja sooviti pigem väiksema seltskonnaga suurmeest meenutada. Samas olid just lipud need, mis panid mööduvaid linnakodanikke seisatuma ja toimuvat uudistama. Ajalooklubi liige Marko Šorin andis lühikese ülevaate Seljamaast, kes sündis kusagil Sindi ajaloolises keskosas. „Kus täpselt, see teadmine pole siiani veel minuni jõudnud. Räägitud on Johann Christoph Wöhrmanni puiestee majadest, aga seal elasid meistrid. Juliuse isa ei olnud meister, vaid kangur. Nende eluasemed asusid pigem kasarmute poolel,“ Selgitas Šorin ja palus abi inimestelt, kes võiksid mõne olulise niidiotsa kätte juhatada.

Loe edasi: Seljamaa sünniaastapäeval tutvustati poliitiku mälestusmärgi maketti

Sindi XIII võimlemispeole registreerus rekordiliselt osalejaid

Sindi seltsimaja lavale jõudis 25 etteastet. Osalesid Sindi, Kilingi-Nõmme, Pärnu võimlejad ja tantsijad, Stuudio Happy Dancers ning üllatusesinejad.

Sindi XIII võimlemispidu Foto Urmas Saard
Sindi XIII võimlemispidu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Majja sisenedes ruttasid väikesed tüdrukud sädelevates riietes siia-sinna, mis tegi kohe meele rõõmsaks[/pullquote]Tänasele, 7. aprillil toimunud Sindi võimlemispeole registreerus 169 esinejat, mis on läbi kõigi aastate rekordiline osalus. „Igal aastal kasvav osalejate arv on jõudnud piirini, kus lava ei mahuta enam suuremat esinejate hulka. Aga oleme peo populaarsuse üle väga õnnelikud,“ ütles peo peakorraldaja Helle Vent, Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja.

Kolmandat aastat järjest oli täna taas 4H maskott Hubert platsis ja avas seltsimaja paraadna ees kõigile saabujatele aupakliku viisakusega ust. „John Schmidt harjutas hommikul kõvasti kombekat ukse avamist ja laval esinemist. Tulemus oli korralik,“ rääkis Vent, kelle sõnul oli peo korraldustoimkonnas väga palju abilisi.

Loe edasi: Sindi XIII võimlemispeole registreerus rekordiliselt osalejaid

Terviseteenustega hõlmamise kirjeldamiseks otsitakse sobivat eestikeelset sõna

Täna tähistatakse ülemaailmset 70. tervisepäeva, mille keskseks teemaks on „Tervis kõigile!“

Tervis kõigile[pullquote]Sotsiaalministeerium ja Maailma Terviseorganisatsioon kutsuvad üles esitama oma ettepanekud aprillikuu jooksul[/pullquote]Seitsme aastakümne jooksul on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teinud jõupingutusi, et vabastada maailm kõrge suremusega haigustest nagu rõuged ja võidelnud tervistkahjustavate harjumuste vastu nagu näiteks tubaka tarvitamine.

Juubeliaasta tervisepäeval pööratakse tähelepanu sellele, kas kõik inimesed saavad vajalikke terviseteenuseid ja ravimeid. WHO Regionaaldirektor Zsuzsanna Jakab´i sõnul tähendab öeldu seda, et inimesed saavad vastavalt oma tervise vajadustele kvaliteetseid terviseteenuseid just selles kohas ja sel ajal, kui nad neid vajavad, ilma et satuksid rahalistesse raskustesse. “Võimalikult hea terviseseisund on inimese üks põhiõigustest – sõltumata rassist, usust, poliitilistest vaadetest ning majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. See on visioon, mille poole on WHO koostöös oma partneritega püüelnud alates ühenduse loomisest 70 aastat tagasi.”

Loe edasi: Terviseteenustega hõlmamise kirjeldamiseks otsitakse sobivat eestikeelset sõna

Valiti aasta tervisesõber ja tervisedendaja

Eesti Tervisedenduse Ühingu poolt valiti 2018. aasta tervisesõbraks Margus Viigimaa ja aasta tervisedendajaks Andrus Lipand.

Margus Viigimaa
Margus Viigimaa

Margus Viigimaa on kardioloog, professor, tervise edendaja ja õppejõud.

Ta on olnud südametervise valdkonnas üks olulisemaid kõneisikuid üle 20 aasta. Viigimaa on arst, kelle tegevuse, teadustöö ja rahvusvahelise koostöö fookuses on ennetus. Ta on nii erialaliselt kui isiklikult eeskujuks teistele meedikutele. Viigimaa on Eesti Vabariigi üks enam südamehaiguste ennetusest rääkiv arst, on kirjutanud arvukaid artikleid, teinud ettekandeid ja andnud intervjuusid.

Tema algatusel loodi maakondade südametervise kabinetid, mille tegevust jätkavad perearstid.

Aasta tervisesõbra tiitliga on varem tunnustatud: Evelin Ilves, president Arnold Rüütel, saade “Ringvaade”, kontsern G4S, dr Merike Martinson, näitleja Henrik Kalmet, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Rimi Eesti Food AS.

Terviseedendaja Andrus Lipand on neuroloog, rahvastiku tervise edendaja ja õppejõud. Ta on Eesti Tervisedenduse Ühingu asutajaliige ning on aastaid juhtinud Tallinna osakonda.

Loe edasi: Valiti aasta tervisesõber ja tervisedendaja

Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

15.-25. märtsini viibis Pärnu Kuninga kooli esindus Erasmus+ projekti „Climates: together for the better“ raames lähetusel Prantsusmaale kuuluval Kariibi meres asuval Martinique’i saarel.

Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele Foto Liis Raal-Virks
Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele. Foto: Liis Raal-Virks

[pullquote]Külastati Saint-Pierre’i linna, kus aastal 1902 toimus saare ajaloo üks jubedamaid katsumusi – katastrofaalne vulkaanipurse, mis tõi kaasa 30 000 inimese silmapilkse surma[/pullquote]Kuna tegu on keskkonnaalase projektiga, millega püütakse tõsta osalevate õpetajate ja õpilaste ning ka kogukondade keskkonnaalast teadlikkust ning vähendada seeläbi kliimamuutusi, nende mõju ja ulatust, lähtuti ka projektikohtumise tegevustes kohaliku keskkonna eripära väärtustamisest ja kohalike aga ka globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisest.

Partnerkool nimega Collège Edouard Glissant on Kesk-Martinique’i Le Lamentin’i linna üks kahest põhikoolist. Koolis õpitakse inglise, hispaania ja saksa keelt ning tegutsevad ka eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Paralleelselt antud Erasmus+ projektiga viisid õpiraskustega õpilased uue õppeaasta algusest alates läbi omaenda veidi lihtsustatud keskkonnaalast projekti, mille eesmärgiks oli väärtustada mangroovide liigilist mitmekesisust, seda eriti olukorras, mil üha suureneva linnastumise eesmärgil ka Martinique’il mangroovid-metsad kaovad. Kool on aktiivne osaleja ka regionaalsetes kliimaalastes keskkonnaprojektides, näiteks said väliskülalised kaasa elada vastuvõtva kooli õpilaste osalemisele Saint-Pierre’is asuvas Loodusteaduste Keskuses toimunud keskkonnaalaste leiutiste võistlusele, kus Edouard Glissanti’i kooli õpilased võistlesid plastpurgi kokkusurumise masinaga, mis aitab plekkpurgid väikseks kokku suruda, et need enne taaskasutusse jõudmist võtaksid vähem ruumi.

Loe edasi: Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

Minu Pärnu esitlus Pärnus

Piret Tali esitles Port Artur 2 kolmandal korrusel asuvas Rahva Raamatus „Minu Pärnut“. Piano kohviku istmed olid aegsasti hõivatud ja seisjatel nappis kohti. Paari lausega kokkuvõetult oli õhtu meeldejäävalt mõnus ja rahulolu muutus täiuslikuks pärast seda, kui Piret oma autogrammiga varustatud raamatu siira naeratusega koduteele kaasa andis.

Piret Tali ja Annely  Adermann Minu Pärnu raamatuesitlusel Pärnus Foto Urmas Saard
Piret Tali ja Annely Adermann “Minu Pärnu” raamatuesitlusel Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Piret on märganud sadu pisiasju mälus jäädvustada kadestamisväärselt hea tähelepanekuvõimega[/pullquote]Kolmapäeval, 4. märtsi õhtupoolikul kohtusid pärnakad kahe suvitajaga, kelle lapsepõlv möödus Pätside asutatud linnaosas, Raekülas. Ilmselt just seepärast võis märgata kõige rohkem Raeküla rahvast – nüüdset või kunagist. Keegi ei nurisenud oodatud külaliste vähese hilinemise pärast. Põhjus oli mõistetav, sest 1+1 sõiduradadega Via Baltical venivate paljude rekkade vooris liikumine nõuab sageli plaanitust märksa pikemat aega. Aga kõigi silmad lõid kohe särama, kui päikesekollases kleidis ja õhulise musta kübaraga pead kattev Annely Adermann hoidis käes kitarri ning laudade vahelt teed otsides kohviku tagumisesse otsa sammus. Tema kannul tuli sama väärikal sammul ka Piret, sinises kleidis, valge kübara ja valgetes kinnastes. Mõlemad meenutasid suvitajaid mingitest aastakümnetest möödunud sajandil.

Loe edasi: Minu Pärnu esitlus Pärnus

Sinilillekampaania algas hoogsalt

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamiseks korraldataval heategevuslikul Sinilillekampaanial on naiskodukaitsjad suutnud Pärnus mõne tunni jooksul koguda paarsada eurot.

Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk Foto Urmas Saard
Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk. Foto: Urmas Saard

Hommikupoolikul külastasid Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Karmen Vesselov ja liige Eve Retpap Pärnu Postimehe toimetust ja Pärnu linnavalitsust. “Naiskodukaitsjatelt oli võimalik osta sinilillemärke, kleepse ja käepaelu, kuid paljud linnavalitsuse töötajad võtsid seda kui annetust, kus eseme eest anti rohkem raha,” ütles abilinnapea Marko Šorin.

Müügist ja annetustest kogutud raha eest toetatakse Tapa linna välitrenažööriala rajamist, Tartu ülikooli kliinikumile ja Rakvere haiglale taastusraviseadmete ostmist ja MTÜ Peaasjade tööd meeste vaimse tervise edendamisel.

Viiendat kevadet toimuv sinilillekampaania kestab 5.-23. aprillini.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Neljandat korda toimuv Pärnu Restoranide Nädal

Teemanädala peamiseks mõtteks on Pärnu restoranide tutvustamine nii eestlastele kui lähinaabritele, ühtlasi soovitakse elavdada kohalike elanike restoranikülastusi madalhooajal.

Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kingib restoranide nädala korraldajale Kadi Elmestele retseptiraamatu Foto Urmas Saard
Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kingib restoranide nädala korraldajale Kadi Elmestele retseptiraamatu. Foto: Urmas Saard

Tänavu toimub restoranide nädal 7.–15. aprillini. Nädala raames pakutakse erihinnaga lõuna- ja õhtusööke: kahekäigulist lõunasööki ja kolmekäigulist õhtusööki. Pakutavad toidud on koostatud a’la carte menüü põhjal.

Igapäevast lähemat infot leiab Pärnu Restoranide Nädalal osalevate ettevõtete kohta vastavalt facebooki lehelt. Täna tutvustas Pärnu Restoranide Nädala korraldaja Kadi Elmeste koos oma abilistega teemanädalat TÜ Pärnu Väärikate ülikooli 300-le kuulajale. Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kinkis külalisele retseptiraamatu „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“, milles leiduvad retseptid on õppurite endi kogutud.

Eelmisest restoranide teemanädalast võttis osa 9700 inimest, tuues Pärnusse külalisi Rootsist Soomest ja kaugemaltki.

Restoranide nädala pikk traditsioon sai alguse Ameerika Ühendriikidest juba ligi paarkümmend aastat tagasi. Eestisse jõudis esimene restoranide nädal 2011. aastal.

Pärnu restoranide nädala raames võib tutvuda väga erinevat stiili restoranide ja seal töötavate tublide kokkadega. „Loodame, et tänu restoranide nädalale saavad mitmed Pärnu restoranid tuttavamaks,“ räägib Elmeste.

Pärnu Restoranide Nädala korraldajad on restoraniomanikud ja Pärnu linnavalitsus.

Urmas Saard

100-aastane Linda Raunet: “Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune”

Täna tähistab 100. sünnipäeva nõmmelane Linda Raunet. Juubilari käis õnnitlemas ka Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Linda Raunet ja Grete Šillis Foto Jukko Nooni
Linda Raunet ja Grete Šillis. Foto: Jukko Nooni

Grete Šillise sõnul elab Nõmmel viis inimest, kes Eesti Vabariigiga samaealised, üle saja-aastaseid on kokku seitse. “Erakordselt vitaalne proua Raunet teeb silmad ette noorematelegi. Ta käib ise veel teatris ning kontsertidel ning külastab tihti raamatukogu,” ütles ta.

Linda Raunet on sündinud 4. aprillil 1918. aastal Venemaal Toropetsi linnas, kuhu tema vanemad olid sattunud seoses I maailmasõjaga, isa oli staabikirjutaja. Eestisse tuli pere 1921. aastal. Linda Raunet on elanud mitmel pool Eestis, Nõmmele kolis ta 2004. aastal.

42 aastat õpetajana töötanud proua sai 2016. aastal Eesti Vabariigi aukodaniku märgi. Lisaks õpetajatööle on ta juhendanud nii rahvatantsu- kui näiteringi. Tal on kaks tütart ja 12 lapselast. «Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune,» ütleb proua, kellel avastati teismelisena südameklapirike ning arstid arvasid, et ta 18-aastaseks ei elagi. Pikaealisuse põhjuseks peab proua Raunet positiivset meelt.

Jukko Nooni
Nõmme Linnaosa Valitsus
avalike suhete nõunik

Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad

Sindi Ajalooklubi väike seltskond koguneb Julius Friedrich Seljamaa 135. sünniaastapäeval Sindi gümnaasiumi esisele platsile.

Eliise Kull,  Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president, kutsub noori 8 aprilli keskpäevaks  punase vahtra juurde Foto Urmas Saard
Eliise Kull, Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president, kutsub noori 8. aprilli keskpäevaks punase vahtra juurde. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kohapeal näeb mälestusmärgi maketti[/pullquote]Pühapäeval, 8. aprillil täitub 135 aastat Sindist võrsunud õpetaja, ajakirjaniku ja poliitiku Seljamaa sünnist, kelle auks avatakse Tartu rahu 99. aastapäeval graniidist püsttahukale asetatud pronksist büst. Mälestusmärgi asukohaks on valitud Sindi gümnaasiumi esine plats, mis korrastatakse samaaegselt büsti valmimisega.

Sindi Ajalooklubi kutsub teisigi oma kogukonna inimesi 8. aprilli keskpäevaks Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juurde, et kuulda lühidalt Seljamaa elust ja tegevusest ning mälestusmärgiga seonduvatest üksikasjadest. Kohapeal näeb ka punasest graniidist ja pronksi valatud osadest koosneva mälestusmärgi maketti, mille valmistas Ülo Kirt.

Ajalooklubi kogunemise mõtet toetab Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull, kes kutsub pühapäeval just noori kohale tulema.

Loe edasi: Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad

Sindis joonistati teemal „Sirgume eesti muinasjuttudega“

Sindi linnaraamatukogu korraldatud kümnendal rahvusvahelisele lasteraamatupäevale pühendatud joonistamise võistlusel osales 110 Sindi lasteaia ja Sindi gümnaasiumi algklasside last.

Liisa Rand ja Antti Riiet Foto Urmas Saard

Eile külastasid Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp Sindi lasteaeda, täna hommikupoolikul Sindi gümnaasiumit, kus tunnustasid ning tänasid lasteaia eelkooliealiseid ja kooli algklasside lapsi, kes osalesid joonistamise võistlusel.

Kuue ja seitsmeste seas valiti esimese koha vääriliseks Darja Mazko, teiseks Ereli Eenraid ja kolmandaks Annamaria Kiirop.

Teise kuni neljanda klassi arvestuses osutus hindajate silmis parimaks Liisa Rand. Teise koha vääriliseks tunnistati Antti Riiet ja kolmandaks tuli Alisa Bogatšova.

Laste joonistusi näeb Sindi linnaraamatukogu fuajee seintel.

Liisa Rand ja Antti Riiet. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindis joonistati teemal „Sirgume eesti muinasjuttudega“

Algab Teeme Ära talgupäeva stardipakettide saatmine

Teeme Ära talgupäeva meeskond alustas täna stardipakettide saatmist talgujuhtidele, kes on jõudnud oma talgud juba talguveebi kirja panna.

Teeme Ära 2018
Teeme Ära 2018

[pullquote]Eelmise aasta talgute arvu järgi pandi tänavu kokku 2100 stardipaketti[/pullquote]Teisipäeva hommikuse seisuga oli www.teemeara.ee lehele üles tähendatud enam kui 760 talgut Eestimaa eri paigus ja talgute kirjapanek jätkub talguveebis suure hooga. Esimesed stardipaketid jõuavad Omniva kesklaost talgujuhtideni selle nädala jooksul, et aidata kaasa talgute ettevalmistamisele. Just praegu ongi sobivaim aeg talgutööde kavandamiseks ja teiste kaasa kutsumiseks.

Talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul mahutab tänavune stardipakett taas sületäie soovitusi ja praktilisi abivahendeid talgute korraldamiseks. “Nagu heaks tavaks on saanud, sai stardipakett komplekteeritud Teeme Ära talgupäeva koostööpartnerite toel ja vabatahtlike kaasabil talgukorras,” rääkis Tüür.

Loe edasi: Algab Teeme Ära talgupäeva stardipakettide saatmine

Sindi linnaraamatukogu tunnustab väikseid joonistajaid

Sindi linnaraamatukogu tähistab kümnendat korda rahvusvahelist lasteraamatupäeva laste joonistamise võistlusega.

Käesoleva aasta raamatukogusõbraliku õpetaja aunimetuse pälvis Diana Tammine Sindi lasteaiast Foto Urmas Saard
Käesoleva aasta raamatukogusõbraliku õpetaja aunimetuse pälvis Diana Tammine Sindi lasteaiast. Foto: Urmas Saard

Päeva tähistatakse 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval ja just sellel tähtpäeval tänatakse kõiki joonistamisest osavõtnud lapsi.

[pullquote]„Sirgume eesti muinasjuttudega“ on võimalik vaadata Sindi raamatukogu fuajees[/pullquote]„Tahame öelda teile aitäh ja tänada selle eest, et olete tublid joonistajad. Nüüd on need pildid žürii poolt hinnatud ja meie maja seinad joonistustega kevadiselt kaunistatud – autorid teie hulgast,“ ütles Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis täna ennelõunal Sindi lasteaia noorimate joonistavate lastega kohtumisel.

Enne väikeste auhindade jagamist andsid Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp kõikidele osalejatele mälestuseks tänukirjad. Lasteaias hinnati töid kahes vanuseastmes. Kolme kuni viieste arvestuses võitis esikoha Grethel Luup. Teise koha sai Kevin Muskat ja kolmanda Lisandra Oja.

Loe edasi: Sindi linnaraamatukogu tunnustab väikseid joonistajaid

Kummaline rännumees

Kauge rännumees veedab öö otse Sindi raekoja naabruses telkides.

Telkimine Sindi raekoja vahetus läheduses Foto uudise teatajalt

Pimeduse saabudes tuli Sindist teade, et Pärnu jõe kallasrajal koeraga jalutanud kodanik märganud iseäralikku lugu. Keegi rännumehe välimusega mees pedaalinud talle Kiriku pargis vastu. Kui jalutaja mõne aja pärast tuldud teed tagasi kõndis, nägi raekoja lähedale püsti aetud telki. Alles siis pani ta tähele, et jalgratta taga veetava järelhaagise küljes on lisaks rännumehe oranžile lipule sama varre küljes pisut madalamal ka sinivalgepunastes värvides lipp. Kas tõesti väntas rännumees läbi varakevadise aastaaja otse Prantsusmaalt siia ja miks valis ta ööbimispaigaks suurest Via Baltica maanteest päris kõrvalise koha? Sellele küsimusele loodab sõnumi teataja vastuse saada esmaspäeva hommikul, sest mees oli telgi ja asjade juurest kusagile kaugemale läinud. Väga pikalt ei tahtnud sõnumi saatja sinna piiluma jääda, aga saatis telkimisest ühe foto.

Telkimine Sindi raekoja läheduses. Foto uudise teatajalt →

Edwin Balandis

Aprilli keskpaigas lauldakse „Sindi ööbik 2018“ nimetuse saamise nimel

Kolmandasse kümnendisse jõudnud võistulaulmine „Sindi ööbik“ on saanud nime Sindis elanud ja muusikakooli asutanud Karl Rammi laulu “Õrn ööbik” järgi.

Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja, kutsub Sindi ööbiku lauluvõistlust vaatama-kuulama Foto Urmas Saard
Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja, kutsub Sindi ööbiku lauluvõistlust vaatama-kuulama. Foto: Urmas Saard

Sindi linna laste laulupäeva „Sindi ööbik 2018“ võistulaulmine läheb käima Sindi seltsimajas jürikuu 15. päeva keskpäeval.

Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu ütles, et lauluvõistluse juhend on eelmise aastaga täpselt samasugune. Lauluvõistlusel osalemiseks pidi vajaliku ankeedi täitma hiljemalt märtsikuu lõpuks.

Võistlusel saavad osaleda kõik Sindiga elukoha, kooli, muusikakooli või huvikooli järgi seotud lapsed. Võisteldakse viies vanuserühmas: 3-5; 6-7; 8-10; 11-14 ja 15-19-aastased. Kõigist vanuserühmadest võib osaleda kuni seitse võistlejat ja igal lapsel palutakse esitada üks laul. Vanuserühma parimad ja üldvõitja ehk Sindi ööbiku valib välja hindamiskomisjon.

Möödunud aastal tunnistati Sindi ööbiku aunimetuse vääriliseks 16-aastane Marion Tõldsepp, kes esitas laulu “If I ain`t got you“. Võitja juhendaja oli Sindi gümnaasiumi muusikaõpetaja Jelena Kuvšinova.

Urmas Saard

Karjalaskepäeval Pärnu rannaniidul

Kogu päeva Külauudiste kaamera ja märkmikuga ringi liikuv Edwin Balandis kohtus Pärnu rannaniidule toodud mägiveistega.

Mägiveised Pärnu rannaniidul Foto Edwin Balandis
Mägiveised Pärnu rannaniidul. Foto: Edwin Balandis

Vana tavandi järgi on olnud 1. aprill karjalaskepäev. Karjalaskmisel oli väga tähtis soodsa päeva valimine. Nii võidi karja väljalaskmist nihutada kehva ilmaga päevalt mõnele paremale ajale. Kui polnud tegemist esmaspäeva või reedega, pääses kari siiski viivuks välja koguni päris ebasobiva ilma korral. Seepärast aeti täna hommikul Võrumaalt Pärnu rannaniidule toodud mägiveised pärast paaritunnist kohal olemist uuesti autole ja sõidutati nende talvitumise paika tagasi.

Pärnus veedetud aeg polnud kasutu ja pikk autosõit üldsegi mitte asjatu. Loomad said tõrvaga maalitud ristimärgid otsaette ja loeti ka nõidussõnu peale. Samuti loobiti kanamune üle karja. Muistse uskumise järgi tähendanuks muna purunemine karjale kahju kartust. Aga Pärnus olid karjatajad sedavõrd osavad loopijad-püüdjad, et ükski visatud muna puruks ei läinud ja nõnda pole saabuval suvel veistele mingit kahju karta.

Edwin Balandis

Samal teemal:

 

Võimalus näha „taevast langevaid“ autorattaid

Edwin Balandis avaldas soovi veeta tänase terve pika päeva Külauudistega ja palus ennast nimetada kevadreporteriks. Balandis liigub ringi kaamera ja märkmikuga ning üritab võimalikult operatiivselt lugejaid teavitada sellest, mis tema arvates ületab uudiskünnise piiri.

Sõiduauto ratta lennukõrgus Foto Edwin Balandis
Sõiduauto ratta lennukõrgus. Foto: Edwin Balandis

Elanike arvult Pärnust poole pisem väikelinn Weinstadt on üks Saksamaa tuntumaid viinamarjakasvatuse piirkondi, kus juba sajandeid viinamarju kasvatatud ja veini valmistatud. Palju vähem teatakse selles linnakeses elavaid naisi, kelle vabaaja meelistegevuseks on suurt jõudu nõudva rahvaspordi harrastamine.

Neil päevil peatuvad kolmikõed Selina Schmidt, Stefanie Schneider ja Susanne Schroeder Pärnus ja lubasid täna pärastlõunal korraldada vallikraavi tagusel aasal veerandtunnise jõudemonstratsiooni. Esinemiseks vajavad nad kolme sõiduauto rehvi koos velgedega. Õed loodavad, et vaatajate hulgas leidub autojuhte, kes selleks ajaks laenavad oma autode tagavara rattad. Mida nendega täpselt teha soovitakse, sellele küsimusele jäi hommikul täpsem vastus saamata.

Mingi aimduse sai siiski hommikul sooritatud harjutuste põhjal. Tallinna väravatest Munamäe poolsel valli jupil seistes loopisid naised kordamööda üht siledaks kulunud rehviga Moskvitši ratast püstloodis suunaga võimalikult kõrgele. Varem on nähtud küll pirakate traktori rehvide upitamist ja koguni autode vedamist, aga nõnda kõrgele lennutatavat autoratast nägid juhuslikud möödujad esmakordselt.

Edwin Balandis