märts 2018 Archives

Leo maadlejad võitsid viis Eesti meistritiitlit

17. märtsil toimusid Paikuse Spordikeskuses kadettide vanuseklassi (s.: 2001-2004a) Eesti meistrivõistlused naiste-, kreeka-rooma ja vabamaadluses. Erinevates maadlusviisides võistles 165 noort, kes pidasid kokku 227 maadlusmatši.

Pildil Riho Uibo, Raimond Uibo, Robyn Paulberg, Raigo Paulberg, Tiia-Triin Tomson Foto Maria Kilk — Pildil Riho Uibo, Raimond Uibo, Robyn Paulberg, Raigo Paulberg, Tiia-Triin Tomson. Foto: Maria Kilk

[pullquote]Nii palju meistritiitleid ja medali kohti maadluses pole ühel aastal Pärnumaale kunagi varem toodud[/pullquote].Pärnumaa Maadlusklubi Leo maadlejad võitsid viis Eesti meistritiitlit ja kolm teist kohta.

Naiste maadlusviisis saavutas teise koha Tiia-Triin Tomson -57kg.

Kreeka-rooma maadlusviisis tulid Eesti meistriteks Sander Tagu -45kg,
Raimond Uibo -51kg, Robyn Paulberg -71kg.

Vabamaadluses tulid Eesti meistriteks Sander Tagu -45kg ja Allan-Devid Ševtsov -92kg, teise koha saavutasid Raimond Uibo -51kg ja Robyn Paulberg -71kg.

Tiia-Triin Tomson, Raimond Uibo ja Robyn Paulberg elavad Sindi linnas.

Loe edasi: Leo maadlejad võitsid viis Eesti meistritiitlit

Pärnus lauldakse kevadele harjumuspärases kohtumispaigas

Teisipäeval, 20. märtsil kell 18.15 algab kevad. Kevade saabumist tähistatakse Pärnus Tallinna väravate juures.

Kevade tervitamine Tallinna väravate juures Foto Urmas Saard — Kevade tervitamine Tallinna väravate juures. Foto: Urmas Saard

Alates 1986. aastast on Pärnus kevade saabumisel kõlanud Mihkel Lüdigi nimelise meeskoori tervituslaulud. Ka sel aastal kõlab meeskoori laul Tallinna väravate juures dirigent Tiia Hermanni juhendamisel. Kevadkontsert koos linnapea tervitusega saab alguse kell 18.15. Oodatud on ka kõik linnakodanikud!

Kevade algust tähistatakse pidulikult ka Türil, kus avatakse kevadpealinna 19. hooaeg. Ametlikule osale järgneb kontsert Türi kultuurikeskuses. Suvepealinna tervitused viivad kohale abilinnapead Meelis Kukk ja Marko Šorin ning linnavolikogu liige Laura Kiviselg.

Samal teemal:

Lüdigi mehed laulsid kevadele

Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Aasta Suurpere konkurss on alanud

Alates tänasest saab esitada kandidaate Aasta Suurpere konkursile. Tiitel ja Bigbanki poolt välja antav rahaline preemia summas 7000 eurot antakse võitjale üle 12. mail toimuval traditsioonilisel Suurperepäeval Eesti Rahva Muuseumis. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee kuni 24. aprillini.

Aasta Suurpere 2017, perekond Muru — 2017. aastal valiti Aasta Suurpere võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust.

“Aasta Suurpere tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa ühtseid ja tugevaid suurperekondi,” sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. “Aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last.”

“Traditsiooniline Suurperepäev toimub ELPLi ja selle heade toetajate abiga juba 14. korda ning perepäeva raames anname üheksandat korda välja tunnustusauhinna Aasta Suurpere. Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust,” lisas Aage Õunap.

Kandidaate Aasta Suurpere 2018 tiitlile võivad esitada kõik Eesti asutused, ettevõtted, pereliikmed ja tuttavad Eesti Lasterikaste Perede Liidu veebilehe või otselingi kaudu.

14. korda toimuva traditsioonilise Suurperepäeva patroon on Urmas Vaino ning toetajad Bigbank AS, Eesti Rahva Muuseum ja paljud teised ettevõtted.

 Pärandivaderid kutsuvad koolinoori korrastama pärandipaiku

MTÜ Estlander ootab innukaid kooliõpilasi liituma pärandivaderite algatusega, et teha 100-aastaseks saanud riigile väärikas kingitus. Eesti juubeliaasta ja Euroopa kultuuripärandiaasta raames korrastavad koolinoored oma kodukandi ajaloolise väärtusega unarusse jäänud paiku. Projektiga saab liituda 20. septembrini.

Kõpu põhikooli pärandivaderid 2015 Foto Linda Soots — Kõpu põhikooli pärandivaderid 2015. Foto: Linda Soots

„Pärandivaderite algatus kutsub õpilasi üles märkama kultuuriväärtuslikke kohti, mis on vajunud unustuste hõlma ning andma neile talgute korras uus hingamine,“ sõnas Pärandivaderite projekti koordinaator Elle Lepik. „Õpilastele jõukohast talgutegevust saab läbi viia kirikute ja pastoraadihoonete juures, mõisaparkides, vabaõhumuuseumites, muinasaegsetel asula- või matmiskohtades, ajaloolistel militaarobjektidel ja mälestuskivide juures,“ lisas Lepik.

[pullquote]pärandipaikade uurimisel paljastuvad põnevad lood saab esitada omakorda päranditegijate konkursile[/pullquote]Koolid, klassid, huviringid või seltsid saavad projektiga liituda kuni 20. septembrini. Meeskonda kuuluvad liikmed peavad olema vanuses 7-19 eluaastat, samuti peab igasse gruppi kuuluma vähemalt üks täiskasvanud. Lisainfo registreerimise kohta leiab siit. Vajadusel hüvitatakse igale meeskonnale 250 euro ulatuses talgupäeva korraldamisega seotud kulud, samuti kaetakse õpilastele paiga kultuurilugu tutvustama kutsutud ajalooeksperdi esinemistasu. Registreerides talgud Teeme Ära veebis, saab juhendaja talgujuhi stardipaketi.

Loe edasi:  Pärandivaderid kutsuvad koolinoori korrastama pärandipaiku

Rein Sikk: kirjutada võib Varba valla Päkakülast või Vändra metsast Pärnumaal

Kui palju seda veel mäletatakse, et kuraditosin aastat tagasi kutsus ajakirjanik Rein Sikk ellu Eesti Päevalehe rubriigi „Külauudised“, milles hakkasid ilmuma „Väikeste kohtade suured uudised“. Viis aastat hiljem sündis hea algatuse jätkuna iseseisev veebiuudiste voog Külauudised, mis kuulub Eesti Kodanikeajakirjanduse Seltsile.

Rein Sikk Foto Urmas Saard — Rein Sikk. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Miks mitte suur rottide ränne ja kolme peaga vasikas, tantsida oskavast kassist[/pullquote]Esimesed uudised polnud eriti pikad, piirdudes kõigest paarisaja kuni tuhande tähemärgiga. Praegu saab sellises mahus uudiseid väga edukalt levitada ka sotsiaalmeedia vahendusel, pealegi ülisuure kiiruse tõttu äärmiselt värskelt. Võib küsida, kas Facebook muudab seetõttu Külauudiste taolise veebilehe elus hoidmise mõttetuks. Vastus on lihtne: kuni jätkub toimekaid toimetajaid ja kirjasaatjaid, samuti lugejaid, püsib ka jätkamisel mõte. Seda arvamist toetab teadmine, et Külauudistele saabub pidevalt kutseid sündmuste kajastamisele rohkem kui napp vabatahtlike koosseis suudab ära teha. Mõnegi suure sündmuse igakülgseks kajastamiseks ei jätku ainult ühest inimesest.

Loe edasi: Rein Sikk: kirjutada võib Varba valla Päkakülast või Vändra metsast Pärnumaal

“Tori-Sindi-Are-Sauga” kabeturniiri rändkarika võitis Sauga esindus

Esmakordselt toimunud Pärnumaa nelja ajaloolise omavalitsuse vahelises kabeturniiris Are ei osalenud. Võitis Sauga, teiseks tuli Sindi ja kolmanda koha sai Tori. Sellele järgnenud individuaalse välkturniiri karika viis koju Marko Šorin.

Täna, 17. märtsil peeti Sindi seltsimajas uueks Tori vallaks liitunud endiste omavalitsuspiirkondade kabetajate vaheline võistlus, millest loodetakse kujundada traditsiooniline kabeturniir.

Võistkonnas oli kolm meest ja kaks naist. Võistlejate hulgas oli mitmeid Pärnumaa parimaid kabetajaid, mille tõttu oli võistluste tase päris kõrge. Enim punkte kogus Sauga esindus (24 punkti), teise tulemuse mängis välja Sindi (19 punkti) ning kolmandaks tuli Tori (17 punkti). Võitja võistkond sai aastaks enda valdusesse rändkarika.

Jätkuks mängiti individuaalturniir välkkabes (mõtlemisaeg kolm minutit). Osales kümme võistlejat. Ühegi kaotuseta läbis võistluse sintlane Marko Šorin, kes pälvis 16 punktiga esimese koha. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama võistluste eestvedaja Mihail Šorin Sindist ning August Morozov Saugast.

Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja

Marko Šorin, individuaalse välkturniiri võitja. Foto: erakogu →

Fotod galeriis: Karl Hussar ja Este Maidle ↓

Loe edasi: “Tori-Sindi-Are-Sauga” kabeturniiri rändkarika võitis Sauga esindus

Tori valla uutele ilmakodanikele kingiti hõbelusikad

Vallavanem Lauri Luur ütles reedel, 16. märtsil Sindi seltsimaja väikesesse saali kogunenud peredele, et Pärnumaa suures Tori vallas toimub lusikate üleandmine esimest korda ja senist tava püütakse jätkata selliselt, kuidas enne liitumist erinevates omavalitsustes seda on korraldatud.

Tori vallas kingitakse titelusikaid Foto Urmas Saard — Tori vallas kingitakse titelusikaid. Foto: Urmas Saard

„Laste heaolu on meie valla üks suurimaid prioriteete. Sünnitoetuse tõstsime kohe 500-le eurole. Kooli minekut toetame 100 euroga. Kolme ja enama lapsega pered on vabastatud lasteaia toiduraha tasumisest. Kindlasti tahame sellel aastal renoveerida Suigu ja Jänesselja lasteaia, aga tuleb ka teisi investeeringuid. Kõike tehakse selle nimel, et meie vallas oleks rohkem ja rohkem lapsi,“ rääkis Luur sissejuhatusesks.

[pullquote]On kasvamas kuskil üks pisike puu[/pullquote]Valla sotsiaalnõunik Kaja Rebane ütles, et vastuvõtule kutsuti 46 kingi saajat. Mõnevõrra oodatust suurem hulk oli tingitud sellest, et viimane lusikate kinkimine Sindi linna omavalitsuses jäi toimumata.

Väikese kontsertkavaga esinesid Sindi lasteaia mudilased, kes laulsid ja tantsisid. Lapsi juhendas ja saatis klaveril õpetaja Ülle Ots.

Loe edasi: Tori valla uutele ilmakodanikele kingiti hõbelusikad

Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe ja Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul võiksid saabuval kevadel Eesti kihelkondade värvidest inspireeritud pintslitõmbed muuta halli argipäeva ja elukeskkonna rõõmsamaks. Samamoodi saaksid unustatud ja uued maitsed aidata paremini tunnetada kultuurilist mitmekesisust.

Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib Foto Urmas Saard — Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib. Foto: Urmas Saard

Eile, 15. märtsil sai Tallinnas talguvanker hoo sisse. Triinude Toiduministeeriumis tehti juttu toidust, söödi maitsvat talgusuppi ja mekiti teisi põnevaid maitseid, mida pakkus udmurdi kokk Ljudmila Ruukel. Samal kohtumisel esitleti äsja trükist ilmunud raamatut “Eesti kihelkondade värvid”. Tänavuse talgute stardipaketiga jõuab igasse talgupaika Eesti Rahva Muuseumi kuraatori Reet Piiri koostatud raamat “Eesti kihelkondade värvid”, mis on varustatud vajalike värvikoodidega, et igaüks võiks hõlpsasti leida oma kodukihelkonna värvide värvikombinatsiooni.

Ajal, kui Tarmo Tüür, Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ja teised talgute teemal sõna võtsid, käis Triinude Toiduministeeriumi ühes toanurgas vilgas maalritöö. Värvilistest triipudest sündis omaaegse Kadrina kihelkonna tunnusmuster. Kasterpalu rääkis, et kihelkonnavärvidesse sobib värvida kõike, mis värskendamist vajaks.

Loe edasi: Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Mõttetalgutel räägiti palju Sindist

Sindi seltsimajas vesteldi laudkonniti majandus-, regionaal-, põllumajandus-, haridus- ja sotsiaalpoliitika teemal, millest koorunud peamiste mõtete põhjal esitati kokkuvõtvaid märkmeid. Järgnenud väitluse keskmesse tõstatus küsimus, kas Sindi toimetaks edukamalt iseseisvalt või suuremas omavalitsuslikus koosluses.

Kadri Simson, majandus- ja taristuminister, Sindis Foto Urmas Saard — Kadri Simson, majandus- ja taristuminister, Sindis. Foto: Urmas Saard

13. märtsil EV100 raames asetleidnud rahvakohtumine oli üks paljudest Keskerakonna korraldatavatest mõttetalgutest, mida Sindis modereerisid majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Pärnu abilinnapea Marko Šorin. Tavaliselt esitavad inimesed poliitikutega kohtudes teravaid või lihtsalt kaasamõtlevaid küsimusi. Nüüd esitati laudkondade aruteludes tõstatunud omapoolseid seisukohti.

[pullquote]sintlased soovivad Tori vallast lahkuda[/pullquote]Elupõline sintlane Aleksander Kask peatus esmalt sellel, mis Sindis hästi olnud. „Me polnud iseseisva linnana rikkad, aga ka mitte vaesed.“ Kask tõi terve hulga näiteid sellest, kuidas linn oli sotsiaalselt kindlustatud. Ta ütles oma laudkonna nimel, et sintlased soovivad Tori vallast lahkuda ja taastada iseseisvuse või äärmisel juhul ühineda Pärnuga.

Loe edasi: Mõttetalgutel räägiti palju Sindist

Toris kõneldi ajakirjanduse ja vallalehe tegemisest

Sauga noortekeskusesse kogunenud 30 Tori valla allasutuste töötajat said kolme ja poole tunni kestel üldharivaid teadmisi ajakirjandusest, nad püüdsid lahendada ülesandeid ja vastasid küsimustele, millest on abi eeskätt valla ajalehe tegemisel.

Rein Sikk teeb ajakirjanduslikku koolitust Tori valla inimestele Foto Urmas Saard — Rein Sikk teeb ajakirjanduslikku koolitust Tori valla inimestele. Foto: Urmas Saard

13. märtsil toimunud õppepäeva viis läbi ajakirjanik Rein Sikk, kes teinud sarnaseid koolitusi ajakirjanduse vallas juba alates käesoleva aastatuhande algusest saadik. Sikk on jaganud oma teadmisi Võrumaal toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil ja väga paljudel kordadel mujalgi. Kuna ta on toimetanud ka Kadrina vallalehte Kodukant, siis on tema teadmised hästi praktiliste kogemuste tõttu seda hinnatavamad.

[pullquote]18-leheküljeline väljaanne on Are kogukonna tõelise kodanike ühiskonna suurepärane näide[/pullquote]Seni nelja numbriga lugejate ette astunud Tori Valla Teataja asendab liitunud väiksemate omavalitsuste Sindi, Are, Sauga ja Tori kogukondade paberlehti. Uue ajalehe üks ülesandeid oleks seega erinevate kogukondade omavaheline sidumine. Ettepanekuid selle eesmärgi saavutamiseks esitati mitmeid. Näiteks persoonilood ja koduloolised artiklid.

Loe edasi: Toris kõneldi ajakirjanduse ja vallalehe tegemisest

Kabeturniir Tori valla rändkarikale “Tori-Sindi-Are-Sauga”

Eeloleval laupäeval, 17. märtsil kogunevad Sindi seltsimajja Tori valla kabetajad, et üksteisega mõõtu võtta.

Anneli Uustalu ja Mihail Šorini käes on karikad, mis antakse laupäeval võitjatele üle Foto Urmas Saard — Anneli Uustalu ja Mihail Šorini käes on karikad, mis antakse laupäeval võitjatele üle. Foto: Urmas Saard

Kuna uus Tori vald on tunduvalt suurem kui aasta tagasi, siis on võistluse põhimõte endiste omavalitsuste esindajate omavaheline võistlus. Nii on esindatud omaaegne Tori, Sauga ja Are vald ning Sindi linn. Võistlused toimuvad nö ’mahe-spordi’ põhimõttel ehk siis kõik võistlejad ongi just nende paikkondade elanikud. Tihti on võistlustel kasutatud hoopis teiste valdade-linnade kõvemaid mängijaid, kuid nüüd on võistlustules just oma piirkonna kabetajad.

Idee pakkus uuele Tori valla juhtkonnale välja Mihail Šorin, kes on kabe populariseerimisega tegelenud aastakümneid. Kaheksakümnendatel olid kabetajate hulgas populaarsed Sindis toimunud nn ’võileiva turniirid’, kuhu tulid võistlejad isegi väljapoolt kunagist Pärnu rajooni.

Võistluste korraldaja on Sindi seltsimaja ja mängud algavad kell 11.00. Kabe turniir peetakse Tori valla rändkarikale Tori-Sindi-Are-Sauga. Lisaks saab karika ka parim mängija.

Marko Šorin

Emakeelepäev Viidingu loominguga

Tähistamaks emakeelepäeva toimub Rakvere Teatrikohvikus luuleõhtu “Trammipeatuses Juhan Viiding Jüri Üdiga”.

Rakvere teatri kohvikus Foto Urmas Saard — Rakvere teatri kohvikus. Foto: Urmas Saard

14. märtsil kell 19 peetakse teine kohtumine RT Luulesarjast Kuu kutse, kus sel korral kõneletakse eesti luuletajast ja näitlejast Juhan Viidingust. Tekste loevad Rakvere Teatri näitlejad Jaune Kimmel, Toomas Suuman ja Grete Jürgenson.

“Ma oma ajaliku elu lugu ja kõike seda biograafilist ei tahaks enda jaoks väga tähtsustada,” sõnas Juhan Viiding ühes raadiointervjuus oma luulekogu “Elulootus” ilmumise puhul.

Sind huvitanud on kultuuri kulg.
Mind vabadus on huvitanud väga.
Kõik sobib meile kõigile ühtviisi.
See teadmine ei sobi sageli.
– Juhan Viiding

Tänavusel emakeelepäeval keskenduvad näitlejad pigem Viidingu loomingule nii viisistatud kui ka viisistamata kujul, lootuses leida vastused küsimustele, mida ikkagi nägi natsionalist, kui ta poest ostetud köögitopsid kodus lahti pakkis ning mida teevad ema-isa siis, kui lapsed magavad.

Osalemine tasuta. Orienteeruv kestusaeg kuni 1 – 1,5 tundi

Laila Talunik
Rakvere Teatri turundusjuht

Pärnuga liitunud valdade raamatukogud ühendatakse

Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil otsustati Audru, Tõstamaa ja Paikuse raamatukogud liita Pärnu Keskraamatukoguga.

Pärnu linnavolikogusse suunati eelnõu raamatukogude ümberkorraldamiseks. Kavandatava liitmise teel tahetakse alates käesoleva aasta 1. maist liita Pärnu linnavalitsuse hallatavad raamatukogud Aruvälja, Jõõpre, Lindi, Audru, Lavassaare, Tõstamaa, Pootsi, Tõhela ja Paikuse raamatukogu Pärnu keskraamatukoguga.

Seoses liitmisega soovitakse lõpetada Aruvälja, Jõõpre, Lindi, Audru, Lavassaare, Tõstamaa, Pootsi, Tõhela ja Paikuse raamatukogude iseseisev tegevus tänavu 30. aprillil. Abilinnapea Marko Šorin selgitas, et seejärel saavad neist keskraamatukogu haruraamatukogud. „Kogu teenindus jätkub nii, nagu on seni olnud. Pigem laieneb pädevate töötajate võrgustik,“ ütles Šorin. Volikogu toimub 29.märtsil.

Aruvälja külakeskuse raamatukogu. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Artur Talvik: tuleb aju kohe õiges suunas tööle panna

Artur Talvik rääkis kogukondade rolli vajalikkusest igapäevases elus, oma filmideprodutsendi tööst, Gorbatšovi teisiku leidmisest ja mitmest muust asjast, mis on teda õpetanud võimalikult palju välistama võimatuid olukordi.

Artur Talvik esineb TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard — Artur Talvik esineb TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Eelmise nädala kolmapäeval pidas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loengu riigikogu maaelukomisjoni liige Artur Talvik.

Teleperest filme tegema

Täna olen 53 aastane. Minu kolmeaastane laps hoiab mind nooruslikuna. Üldse on mul naisega kahepeale kuus last.

Telepildi loomine oli mul juba väga väiksena selge. Mängisin telestuudios diktori puldi kõrval põrandal. Minu ema ja isa on teleinimesed. Läksin lavakateedri 12. lendu, mille võttis vastu hiljuti lahkunud Arne Üksküla. Aga pidin minema Nõukogude Armeesse Kaliningradi oblastisse. Tagasi tulles asusin õppima Kalju Komissarovi 13. lendu, mida peetakse läbi aegade üheks tugevamaks, võrdväärselt 7. lennuga. Raivo E. Tamm, Dajan Ahmet, Andres Dvinjaninov, Hendrik Toompere jt. Üsna pea sai mulle selgeks, et ma ei taha esitleda kedagi teist ja mulle ei meeldinud, et keegi režisöör ütleb mismoodi mina peaksin laval olema. Aga kool mulle väga meeldis, sest kool andis hästi kõva mahvi. Pidin vaimselt ja füüsiliselt väga heas vormis olema.

Loe edasi: Artur Talvik: tuleb aju kohe õiges suunas tööle panna

Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik

Püüan olla mõistev ja lugupidav Hans Solli seisukohtade suhtes, mida ta avaldas eelmise aasta sügisel ilmunud arvamusloos „Hans Soll: Sindi väliujula võimuhaaramine“ (Pärnu Postimees, 21. november 2017). Mõistan loodusest ja kalade heaolust hooliva vanahärra nördimust, kui Sindi paisu lammutamine ja kavandatud kärestiku rajamine ei toimu oodatud tempos. Samas tekitab Soll teema käsitlemisega küsimusi, mis kahandab oluliselt arvamusloo usaldusväärsust, kui esitab tegelikkust eiravalt lugejatele eksitavaid teateid.

Sindi ujulas puhastatakse jõe põhja Foto Urmas Saard — Sindi ujulas puhastatakse jõe põhja. Foto: Urmas Saard

„Ulatuslik töömaht, kulu ega risk pole vastavuses ujulaga kaasneva sotsiaalse hüvega (kui see üldse väärib hüve nimetust, sest möödunud suvel ei käinud ujulas keegi suplemas),“ väidab Soll, kelle kinnitusel on Sindi väliujula kasutatavus mõõdetav nulli lähedase numbriga. Vähemalt nii võib öeldust järeldada. Kust pärinevad sellised andmed? Kas loo autor on käinud ise kaunitel suvepäevadel olematuid suplejaid loendamas või lugenud vetelpääste teadetetahvlil väliujula külastatavuse arvude realt üksnes kõige viimast numbrit?

Põline sintlane Priit Kask on käinud Sindi ujulas ujumas kõigil aastatel alates aprilli lõpust kuni septembri lõpuni, kolm korda päevas. Tema sarnaseid suplejaid võib Sindis nimetada teisigi. Just need inimesed teavad öelda kõige täpsemalt kui palju on Sindi väliujulas tipphooajal veemõnude nautijaid. Ilusate ja keskpäraste suviste ilmade korral on külastatavus kindlasti kolmekohalise arvuga mõõdetav.

Loe edasi: Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik

Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamisest

Keskkonnaamet teatab Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise (KMH) avalikust väljapanekust ja arutelu toimumisest.

Sindi ujula 2017 aastal Foto Urmas Saard — Sindi ujula 2017. aastal. Foto: Urmas Saard

Väliujula asub Pärnumaal Tori vallas umbkaudu 550 m Sindi paisust ülesvoolu. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi lävendisse kärestiku rajamist. Sellepärast soovitakse Pärnu jõge süvendada ligilähedases mahus ca 46 000 m³. Jõge süvendatakse 350 m pikkusel lõigul enamvähem kogu ristlõike ulatuses. Sügavaima osa maksimaalne pikkus on ligikaudu 180 m ja laius 70 m. Settimisvaru tagamiseks peab sügavus minimaalse veeseisu korral olema ujula piirkonnas 2,2 m. Selleks süvendatakse jõe põhi kõrguseni 0,50 m abs ehk ligikaudu 2 m sügavamaks võrreldes praegusega.

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur ja otsustaja Keskkonnaamet.

Sindi väliujula süvendustööde KMH aruande eelnõuga saab tööpäeviti tutvuda Keskkonnaameti Pärnu kontoris Roheline 64 või Keskkonnaameti veebilehe alalehel.

KMH aruande kohta saab Keskkonnaametile esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ajavahemikus käesoleva aasta 1. kuni 23. märts. KMH avalik arutelu toimub 26. märtsil algusega kell 15.00 Keskkonnaameti Pärnu kontori suures saalis.

Urmas Saard

Päev Riias

Mullu novembris asetleidnud Läti nädala jätkuna toimus teisipäeval kultuurireis Riiga, mille käigus külastati lõunanaabrite seimi, rahvusraamatukogu, Eesti kooli Riias ja juugendstiilis korter-muuseumit.

Läti Vabariigi Seim, esimene külastuspaik Riias Foto Urmas Saard — Läti Vabariigi Seim, esimene külastuspaik Riias. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Annika Poldre rääkis, et juugendstiil on Läti pealinna visiitkaart.[/pullquote]Väljasõidu korraldaja oli Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus ja reisisaatjana tegi päeva põnevaks ajakirjanik Annika Poldre.

Seimis

Riigikogu liikme Toomas Kivimägi vahendusel avanes võimalus külastada Läti seimi. Läti parlament asub Jēkaba tänaval asuvas Liivimaa rüütelkonna hoones. Seimi hoone peauksele lähenedes ei jää märkamatuks teise korruse akendega samal joonel valvav Lāčplēsise kuju. Samas kohas kaunistas varem seina orva Liivi ordumeistri kuju, mis hävis 1921. a kahjutules. Hoone taastamisel paigutati orva Rihards Maursi loodud Lāčplēsise skulptuur, kuid kahjuks purustati viiekümnendate alguses. Eelmise eeskujul valmistas Eestiski mitmeid taieseid valmistanud Läti skulptor Edvīns Krūmiņš uue Karutapja.

Loe edasi: Päev Riias

Sindi Naisliit tähistas naistepäeva

Sindi sotsiaaltöökeskusesse kogunenud naisi ootas ees pikk pidulaud suupistetega ja iga kohvitassi kõrval rõõmustas toolile istujat tulbiõis. Muusikapaladega tervitas saabujaid Suurejõe rahvamaja kapell Sirema.

Suurejõe rahvamaja kapell Sirema muusikud Mall Jürjo, Silva Jõulu ja Reet Pärn Sindi Naisliidu naistepäeva peol Foto Urmas Saard — Suurejõe rahvamaja kapell Sirema muusikud Mall Jürjo, Silva Jõulu ja Reet Pärn Sindi Naisliidu naistepäeva peol. Foto: Urmas Saard

Kapelli juhendaja Silva Jõulu ütles muusikuid tutvustades, et Sindis on esindatud kolmandik esinejaid. Kitsuke ruum poleks kõiki ära mahutanud. Mall Jürjo näitas, et saanuks üheaegselt ka üksinda kõigi pillide mängimisega hakkama. Selle kinnituseks võis kuulda viiest loost koosnevat popuriid, mis kõlasid kolmel pillil: suupill, akordion, kannel. Aga kui asuti kolmekesi kolme kolmehäälset laulu laulma, mängis Mall mandoliini, Silva kannelt, ja Reet Pärn akordionit.

Lauldi Kihnu kirikulaulu „Pääsuke“, Kihnu Virve lugu „On jälle kevade“ ja päris naistepäeva laulu „Lilled sinule“, mille sõnad ja viisi loonud Joe Lumi. Edasi jätkati instrumetaalpaladega. Valsi helid kutsusid naised valsile, aga tantsiti hoogsamal sammul ka polkat.

Loe edasi: Sindi Naisliit tähistas naistepäeva

Automudelismi juhtrajasõitjate karikaetapp Äksis

Eesti Vabariigi aastapäeval, 24 veebruaril kogunesid automudelismi juhtrajasõitjad järjekordsele karikaetapile Äksis. Riigipüha oluliselt osalejate arvu ei kärpinud. Kohal oli veidi alla 30 võistleja. Kavas olid klassid: N-14; ES-32; F1-32 ja ES-24.

Andy Aron ühes oma isaga Foto Urmas Saard — Andy Aron ühes oma isaga. Foto: Urmas Saard

Alustasid noored klassiga N-14. Kokku startis 14 võistlejat. Meilt olid kaasas Karin Mets ja Sebastian Roosaar. Karin on juba „vana kala” ja võistleb kolmandat aastat. Seevastu Sebastian alustas alles oma esimest täishooaega, pealegi esimene tutvus Äksi rajaga. Enne võistlust sai natuke harjutada, et Sebastian saaks selgeks olulisemad asjad sellel rajal sõitmiseks. Võistlejad jagati kahte gruppi ja Sebastian startis esimeses grupis. Algus läks siiski vaevaliselt. Liiga palju tuli lihtsaid sõiduvigu, aga alates neljandast sõidust hakkas asi oluliselt paranema. Eelviimases sõidus sai Sebastian kirja isegi 30 ringi! Lõppkokkuvõttes sõitis Sebastian 199 ringi ja lõpp-protokolli 10. koht. Ise jäi ta oma tulemusega rahule! Teises sõidus sõitis Karin ennast finaali, kuigi kohalikud poisid tegid elu kibedaks. Kaheksast finalistist olid viis sõitjat Äksist. Finaali algus läks Karinil käest – oli vahepeal jooksvalt koguni 7. kohal. Teises pooles asi paranes ja lõpuks suutis Karin tõusta 5. kohale. Võitis selle klassi kohalik noor Kaur Erik Tamm. Lõpptulemusi omale kirja ei pannud ja kuna seekord kadus protokoll seinalt märkamatult, siis täpsed lõpptulemused jään seekord võlgu!

Loe edasi: Automudelismi juhtrajasõitjate karikaetapp Äksis

Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas Foto erakogu — Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas. Foto: erakogu

Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.

Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.

Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.

Loe edasi: Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Toris toetatakse Sindi kultuuri rahastamist

Tori vallavolikogu toetab rahaliste kohustuste garanteerimisega Julius Seljamaa büsti püstitamist, Sindi Rocki korraldamist ja Sindi laululava rekonstrueerimist.

Sindi laululava rekonstrueerimise ootel Foto Urmas Saard — Sindi laululava rekonstrueerimise ootel. Foto: Urmas Saard

Tori vallavalitsus soovib esitada projektitaotluse MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogule meede 3.2 „Piirkonna eripära investeeringud“ Julius Friedrich Seljamaa büsti paigaldamiseks Sindi gümnaasiumi hoone lähedusse. Vallavalitsus taotleb Leader meetmest 20 000 eurot ja soovis volikogult garantiikirja omaosaluse 8000 euro tasumise kohta, mille Tori vallavolikogu ka 1. märtsi istungil otsustas anda.

Seoses Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamisega on võimalik täiendavalt lugeda järgmistelt linkidelt: “Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale”, “Heategevusetendus Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks”, “Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“”, “Mälestades Julius Friedrich Seljamaad”, “Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist”, “Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele”, “Julius Seljamaa mälestusmärgi asukoha määramine”.

Ühtlasi on võimalik endisel viisil jätkata ka annetuste tegemist pangakontole: Swedbank – EE102200001120145828, märksõna „Seljamaa“.

Loe edasi: Toris toetatakse Sindi kultuuri rahastamist

Vanda Kirikali seitsmes näitus jutustab looduse võlust

„Maalides on selline väga hea tunne, et jalad ei puuduta maapinda ja käed ei ulatu taevasse. Asuksid nagu ei kellegi maal,“ rääkis Vanda Kirikal oma 70. sünnipäeval Sindi muuseumis järjekordset maalinäitust avades.

Noor kunstnik Egon Gentalen kingib õpilasteatri poolt Vanda Kirikalile lillekimbu Foto Urmas Saard — Noor kunstnik Egon Gentalen kingib õpilasteatri poolt Vanda Kirikalile lillekimbu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]joonistatud värvipliiatsitega Kama šokolaadi ümbrispaberi valgele poolele[/pullquote]„Enamasti maalin lapsepõlve metsa või lapsepõlve raba. Merel on sada nägu ja värvi. Meeldib täiskuu, mida ka täna öösel nägin. Olen võtnud koera kaasa ja käinud jalutamas. Olen näinud hunti. Pildid jutustavad ka reisimisest. Siin on päikeseloojangu aegne Tallinn. Siin on Sindi kasarmud. Sindi on olnud väga ilus linn, iga kasarmu esist kaunistasid lillepeenrad. Siin on olnud palju lapsi ja erinevaid rahvusi: soomlasi, tatarlasi, ukrainlasi, venelasi jt. Pärnu jõgi on olnud Sindile teine Sindi, kus jätkus nii suvel kui talvel väga mitmekesist tegevust,“ jutustas vähese jutuga Vanda, kelle näitus jääb avatuks kuni 27, aprillini.

Lisaks tosinale kunstihuvilisele osalesid väljapaneku avamisel õpetaja Eneli Arusaare õpilasteatri näitlejad Kaisa Hartwich, Egon Gentalen, Chätlyn Parts, Gabriela Grimm, Eliise Kull. Nad meenutasid juubilari varasemaid näituseid ja Vanda põnevaid ütlemisi, mis väärivad mõtestatud sisu poolest jätkuvalt meelespidamist.

Loe edasi: Vanda Kirikali seitsmes näitus jutustab looduse võlust

Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts “Jakobia” 50

Ilmunud on Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts “Jakobia” almanahh aastatest 1968 – 2018, koostaja ajaloodoktor Aldo Kals, kes ka ise Pärnu-Jaagupi keskkoolis õppinud. Loeme järgmist.

Jakobia Soome vapi eeskujul tehtud embleemi autoriks on Külle Jaanits Foto Urmas Saard — “Jakobia” Soome vapi eeskujul tehtud embleemi autoriks on Külle Jaanits. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lugedes nähtub esimeste kokkutulekute tohutu entusiasm[/pullquote]2. märtsil 1968 koondusid Pärnu-Jaagupist pärit akadeemiline noorus ja kõrgkoolide vilistlased Tartus kodukohalt nime saanud mitteametlikku üliõpilasseltsi “Jakobia”. Pärnu-Jaagupi akadeemilise nooruse koondumise eellugu ulatub 1960. aastasse, kui EPA ühiselamus said kokku üheksa Pärnu-Jaagupist pärit õppurit. Kahes kroonikaraamatus on andmeid kokku 86 kokkutuleku kohta 1968 – 2017. Juubeliväljaandel on lisad: kokkutulekute kronoloogia, osavõtjad, esindatus kokkutulekutel, Pärnu-Jaagupi kihelkonna nimekate isikute personaalia, biograafika stipendiumi uued annetajad.

“Jakobia” Soome vapi eeskujul tehtud embleemi autoriks on Külle Jaanits. Embleem kaunistab trükise kaant. Seltsi lipuks sini-valge-roheline trikoloog. Kokkusaamised peeti põhiliselt Tartus ülikooli ja EPA tudengite/vilistlaste baasil, väiksem esindatus Tallinna kõrgkoolidest. Igas kogukonnas oma aktivistid, kellest saame hea ülevaate.

Loe edasi: Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts “Jakobia” 50