november 2017 Archives

Riia muusikalised suursaadikud külastavad Pärnut

See oli aastal 2014, kui meie lõunanaabrite a capella vokaalansambel Latvian Voices kuulutati Euroopa kultuuripealinna Riia muusikaliseks suursaadikuks. Nüüd kuulevad ka pärnakad kahel päeval seda ainulaadset ansamblit, kes peab enda missiooniks läti kultuuri ja eriti selle muusikalise pärandi tutvustamist.

Läti vokaalansambel Latvian Voices Foto plakatilt — Läti vokaalansambel Latvian Voices. Foto: plakatilt

Latvian Voices, mis asutati 2009. aastal, on varemgi Eestis esinenud. Vähem kui paari kuu eest avanes hiidlastel unikaalne võimalus saada osa Kärdlas antud imelisest kontsertkavast. Laupäeval, kui lätlased tähistavad isamaakaitsjate püha – Lāčplēsise ehk Karutapja päeva ja Pärnus avatakse Läti nädal, teevad Latvian Voices naishääled muusikalise tervituse keskpäeva paiku Pärnu Keskraamatukogus. Pikemat kontsertkava kuuleb pühapäeva keskpäeval, 12. novembril, Raeküla Vanakooli Keskuses. Pühapäeval saab viit eurot annetades toetada ansambli reisikulu ja abistada Pärnu noormuusikute järgmise aasta kontsertreisi Läti Vabariiki.

Ansambli repertuaaris leidub palju oma loomingut ja läti rahvamuusikat, sealhulgas üleilmselt teada lugusid. Rohkelt on arranžeeringuid grupi enda liikmetelt, peamiselt siiski Laura Jēkabsone poolt. Esinemisi rikastavad arranžeeritud meloodiatega populaarsed ja üle maailma tuntud laulud, samuti kaasaegsed originaallood.

Loe edasi: Riia muusikalised suursaadikud külastavad Pärnut

Mida ütlevad teadlased „Eesti rahvuse kestmisest“

Tallinnas Kohtu tänaval asuva Teaduste Akadeemia saalis toimub 11. novembril Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud konverents „Eesti rahvuse kestmisest“.

Jaak Jõerüüt Kohtu tänaval asuva Teaduste Akadeemia saalis Foto Urmas Saard — Jaak Jõerüüt Kohtu tänaval asuva Teaduste Akadeemia saalis. Foto: Urmas Saard

MTÜ Tallinna Teadlaste Maja korraldatavat konverentsi toetavad Tallinna linn ja Eesti Teaduste Akadeemia. Konverentsi juhivad Tallinna Teadlaste Maja nõukogu aseesimehed Andres Kollist ja Peeter Normak. Kahe konverentsi ettekannetest ilmutatakse kogumik „Eesti rahvuse kestmisest“ ja see on Tallinna Teadlaste Maja kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul.

Konverentsil kuuleb seitsme lektori ettekannet. Kõigile antakse aega 20 minutit, mille sisse peab mahtuma ka küsimuste ja vastamiste võimalus.

Muusikateadlase, Teadlaste Maja liikme Maie Vikati ettekande pealkiri on „Muusikatraditsioonide osa rahvuse kestmisel“. Järgmisena kuuleb Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teaduri Rein Unduski ettekannet „Kirjandus, rahvus, riik: Eesti juubeli eelõhtul“. Suursaadik ja diplomaat Jaak Jõerüüt räägib teemal „ Diplomaatia ja rahvuslus“. Majandusteadlase ja inimgeograafi, Teadlaste Maja liikme Kalev Kuke teemaks on „Sport ja rahvus“. Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Valge teeb ettekande „Emakeele Selts eesti keele hoidjana ja arendajana“. Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektori, Teadlaste Maja liikme Renno Veinthali ettekande sisuks on „Inseneriteadused ühiskonna teenistuses“. Viimasena käsitleb Tallinna Ülikooli professor Allan Puur „Vaateid Eesti rahvastiku arengule“.

Urmas Saard

Algava Läti nädala näitused ja mälumängud

Juba alates sellest laupäevast soovitab Läti nädala peakorraldaja Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli Keskuse juhtaja, kindlasti järgneva seitsme päeva kestel külastada meie lõunanaabreid tutvustavaid näituseid ja osaleda küsimustele vastamises.

Pärnu sõpruslinna Jurmala rand Foto Urmas Saard — Pärnu partnerlinna Jurmala rand. Foto: Urmas Saard

Alates 11. novembrist näeb nelja erineva sisuga näitust.

Fotograafid Arnis Kalniņš ja Juris Kalniņš tulevad fotonäitusega “Wondrous Latvia” Pärnu Keskraamatukogusse (Akadeemia 3).

Samuti on keskraamatukogus veel teisigi näituseid ja temaatilisi väljapanekuid: Läti ilukirjandus ja muusika ning Lätit tutvustava teabekirjanduse väljapanek.

Kaubamajaka (Papiniidu 8) teisel korrusel avatakse Ridala Põhikooli kunsti- ja keraamikastuudio näitus „Läti ja lätlased“, juhendaja Annely Lember.

Raeküla Vanakooli Keskuses (Lembitu 1) näeb Jurmala ja Pärnu kunstikooli ühist installatsiooni.

Alates kolmapäevast, 15. novembrist esitleb Jurmala linnavalitsus klaasikunstnik Ieva Strazdina isikunäitust ja Jurmala-Pärnu partnerlust tutvustavat fotoseina Pärnu Kontserdimaja (Aida 4) teise korruse klaashallis.

Loe edasi: Algava Läti nädala näitused ja mälumängud

Pärnu jõe paremkallast kindlustatakse betoonivaluga

Pärnu jõe paremkaldal kulgeva Jaansoni raja Raba tänava ja Kesklinna silla vahelist lõiku uuendatakse ning ehitatakse Siimu silla suunal pikendus pump track’ini.

Pärnu jõe paremkaldal kindlustatakse Jaansoni rada betoonivaluga Foto Urmas Saard — Pärnu jõe paremkaldal kindlustatakse Jaansoni rada betoonivaluga. Foto: Urmas Saard

Kuna endise masinaehitustehase kohal asus tee kindlustamata jõekaldale väga lähedal ja vesi kippus kallasrada murendama, võeti käsile betoonist tõkendi ehitamine. Tänavu sügisel alustatud ehitus peaks valmima hiljemalt tuleva aasta jaanipäevaks. Rekonstrueerimise käigus ehitatakse tee senisest laiemaks ja rajatakse ka uued peale- ja mahaminekud Kesklinna sillale. Kergliiklustee valgustatakse, paigaldatakse jalgrattahoidjad, pingid, prügikastid. Tööde teostamiseks on sõlmitud leping ettevõttega TREF Nord AS.

Ehitust toetatakse “Linnapiirkondade jätkusuutliku arengu” meetmest.

Lisaks Pärnu linna ligemale 40 kilomeetri pikkusele kergliiklusteede võrgustikule kavandatakse aastatel 2017 ja 2018 rajada täiendavalt ühtekokku üle 15 km kergliiklusteid.

Loe edasi: Pärnu jõe paremkallast kindlustatakse betoonivaluga

Läti nädal avatakse Pärnus eelseisval laupäeval

Raeküla Vanakooli Keskus koostöös Läti Suursaatkonnaga Eestis ja Pärnu linnavalitsusega teevad veel viimaseid ettevalmistusi teemanädala “Läti nädal Pärnus” ettevalmistamiseks. Nädal toimub 11. novembrist 17. novembrini Pärnu linnas ja maakonnas.

Läti lipp Foto Urmas Saard — Läti lipp. Foto: Urmas Saard

Nädala avamine toimub Pärnu Keskraamatukogus järgmisel laupäeval kell 12. Varasemate teemanädalatega võrreldes on osalema tulemas rekordarv väliskülalisi, keda on kokku nimelt viis väiksemat või suuremat kollektiivi – kandleansambel Jurmala muusikakoolist, kandle ja pop-jazz ansambel Võnnu (Cēsis) muusikakoolist, Riia Eesti põhikooli V klass ja a’capella ansambel Latvian Voices Riiast. Pärnu linnast ja maakonnast on sündmuse elluviimisse kaasatud üle 50 organisatsiooni.

Läti suursaadik Eestis T. E. Raimonds Jansons viibib nädala jooksul kahel päeval Pärnus. Nädala avapäeval tervitab ta keskraamatukokku kogunenuid, kohtub Pärnu linnapeaga ja korraldab nii nädala kui ka Läti Vabariigi 99. sünnipäeva auks vastuvõtu Raeküla Vanakooli Keskuses. Teist korda saabub suursaadik Pärnusse kolmapäeval, mil ta tutvub Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse eestvedamisel kohalike ettevõtjate, mittetulundusühingute ja turismikorraldajatega. Lisaks on kavas ringkäik TÜ Pärnu kolledžis ja SA Pärnumaa Turism poolt korraldatav kohtumine Pärnu SPA-de juhtidega.

Loe edasi: Läti nädal avatakse Pärnus eelseisval laupäeval

Setomaal tuleb leelokonverents

“Seto laul on vaid üks osa seto kultuurist ning seepärast on vajalik laulmist näha laiemalt, kõnelda seejuures ka keelest, rahvarõivaste kandmisest, tantsimisest, esinemisest ja lastest, samuti Seto Kuningriigi võistlustest ja Leelopäevast”, sõnas Seto Leelotarko Kogo juht Õie Sarv.

Seto neiud Foto Urmas Saard — Seto neiud. Foto: Urmas Saard

Seto Leelokonverents leiab aset 11. novembril Kalatsova külas asuvas Setomaa Turismitalos. Leelokonverentsil käsitletakse seto laulu eri vaatenurkadest nii teadlaste kui leelokooride liikmete poolt.

Leelokonverents algab laupäeva keskpäeval seto hümni laulmise, avasõnade ja mälestushetkega. Ettekandeid kuuleb Kristin Kuutmalt, Janika Oraselt, Žanna Pärtlasellt, Kristi Salvelt. Pärast lõuna pooltundi on ettekanded Andreas Kalkunilt, Paul Hagult, Maria Noormetsalt, Maarja Hõrnalt ja Maarja Sarvelt. Ettekannetele järgneb arutelu ja osalejate ühispidu seto laulu ning tantsuga.

Leelokonverentsi toimumist toetavad Eesti-Läti programmist rahastatud koostööprojekt “Omakultuuri piirkondade arendamine ja tutvustamine turismi sihtkohtadena – UNESCO-tourism” ja Meremäe vallavalitsus.

Seto leelo kuulub UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja alates 30. 2009. a septembrist.

Kodanikuühendused andsid Keskkonnaameti Nursipalu raiete asjus kohtusse

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) ja nursipalulasi koondav seltsing Inimsõbralik Nursipalu andsid Tallinna Halduskohtusse kaebuse, mis käsitleb Keskkonnaameti poolt väljastatud raadamisluba, mille alusel möödunud nädala jooksul kiirkorras ligi 95 hektari vana metsa lageraie ja raadamine läbi viidi.

Illustratiivne kujund, Nursipalu lageraie nagu vääramatu loodusjõu tellimus Foto Urmas Saard — Illustratiivne kujund: Nursipalu lageraie nagu vääramatu loodusjõu tellimus. Foto: Urmas Saard

Raadatud ala ümbruses asub üle 40 kaitsealuse liigi elu- ja asupaiga, Kagu-Eesti uhkeim kauni kuldkinga kasvukoht, Lõuna-Eesti suurim metsisekukkede mängu- ja kohtumispaik, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad ning teised Eesti seadustes ja Euroopa liidu direktiivides ära märgitud ohustatud loodusväärtused.

Oktoobri lõpus esitas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Keskkonnaametile Nursipalu katastriüksuseid käsitlevad metsateatised ning vaid loetud päevade pärast (25.10) tagastati RMK-le raiet ja raadamist lubavad otsused. Metsa maha võtmine algas kohe järgmisel päeval pärast lubade väljastamist, kusjuures kohalike elanike sõnul alustasid masinad kogunemist juba loa väljastamisele järgnenud ööl. Kuna kogu protsess viidi läbi kiirkorras, siis ei jõudnud ühendused Nursipalu raiesse õigeaegselt sekkuda ning seda juriidilise jõuga peatada.

Loe edasi: Kodanikuühendused andsid Keskkonnaameti Nursipalu raiete asjus kohtusse

Kus olid väärikad ja miks teatrilava talub roppuseid?

Eelmisel kesknädalal rääkis teatrikriitik, teatrijuht, lavastaja, poliitik Jaak Allik TÜ Pärnu Kolledži väärikate ülikooli kuulajatele teemal „Teatripoliitika ja poliitikateater“, millest sedakorda jääb ülevaade kirjutamata. Aga tema esinemist jäävad meenutama mõned vastused kuulajate küsimustele.

Teatrimees ja poliitik Jaak Allik Foto Urmas Saard — Teatrimees ja poliitik Jaak Allik. Foto: Urmas Saard

Jaak Allik on kuulunud nelja poliitilisse ühendusse: NLKP-sse, Eesti Koonderakonda, Eestimaa Rahvaliitu, 2010. aasta kevadel liitus Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Allik on olnud valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse ja riigikogu VIII, X ning XII koosseisu. Ta on juhtinud Ugalat ja olnud kultuuriminister.

Tema vanemad olid Olga Lauristin ja Hendrik Allik, mõlemad aktiivsed kommunistliku partei liikmed. Emapoolne poolõde Marju Lauristin on samuti pühendunud poliitik.

Allik väljendab ennast julgelt iseseisvalt mõtleva inimesena, kes omab sageli enamikest inimestest erinevat seisukohta ja ei karda minna ebapopulaarsete arvamustega ka rahva enamuse tahtest mööda. Näiteks 2006. a hääletas ta ainsa riigikogu liikmena vastu Toomas-Hendrik Ilvese algatusele vabastada Tarmo Kõuts kaitseväe juhataja kohalt.

Loe edasi: Kus olid väärikad ja miks teatrilava talub roppuseid?

Rahvusraamatukogus käsitletakse suurt põgenemist

Taassünni päeval korraldab Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum Tallinna Rahvusraamatukogus kõigile ajaloohuvilistele rahvusvahelise konverentsi „Suur põgenemine üle kahe mere“.

Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas Foto Urmas Saard — Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Konverentsil ütleb avasõnad Hellar Lill, Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktor. Osalejaid tervitab Ühendkuningriikide Suursaatkond Eestis.

[pullquote]põgeneda või mitte põgeneda?[/pullquote]Päevakava sisaldab viit ettekannet. Ühiskonnategelane Andrus Villem vaatleb ÜRO 1951. aasta põgenikekonventsiooni ja tänapäeva. Ajaloolane Aart Nõmm jutustab Eesti põgenike lugudest Rootsis. Taani ajaloolane Peder Kragh käsitleb teemat „Juutide päästmine – kas Taani hiilgehetk teise maailmasõja ajal?“ Pärast lõunat jätkab kirjandusloolane Toomas Haug, kes küsib: põgeneda või mitte põgeneda? Samuti räägib ta paoteemast eesti kirjanduses. Briti ajaloolane Andrew Jennings kasutab oma ettekandes Suurbritannia näidet. Tema teemaks on „Teine maailmasõda ja väikesaared saarelisuse uuringute võtmes“.

Loe edasi: Rahvusraamatukogus käsitletakse suurt põgenemist

Narva ja Paikuse noored Sindi muuseumis

Pühapäevast tänaseni tegutsesid Narva Laste Loomemaja õpilased ühiselt Paikuse noortega meie prügivaba maailma nimel, harjutati vastastikku eesti ja vene keele kasutamist ning külastati Sindi muuseumit, kus enne käsitöö juurde asumist tutvuti Sindi ja Narva linna ajalooliste sarnasustega.

Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva Foto Urmas Saard — Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks.[/pullquote]Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva rääkis, et kõik sai alguse tänavu jaanuaris ühelt Tallinnas toimunud koolituselt, kus ta kohtus kahe Paikuse põhikooli õpetajaga: Eve Tannebaum on vene keele õpetaja ja Kadri Jõgi annab õpilastele käsitöötunde. Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks. Kuid keskseks teemaks kujunes ikkgagi nuputamine, kuidas saaks prügiks määratud asjade materjale võtta taaskasutusse ja neist midagi täiesti uut luua.

Esmalt külastasid Paikuse noored Narvat, kus tutvuti linna vaatamisväärsustega ja arendati käelist tegevust taaskasutuses olevat materjali tarvitades.

Loe edasi: Narva ja Paikuse noored Sindi muuseumis