Sarnaselt eelmistele päevadele jätkatakse ka selle uudisnupu vahendusel vastajate kommentaaride avaldamisega. Lisaks viktoriini korraldaja vastused vastajatele.
Ratastega Jurmala rannas. Foto: Urmas Saard
Fortuunaks valiti Gerallt Rhun Walesist.
→ Pastakas – Jaan Viska
→ Pastakas – Eve Ennok
→ Käsilipp – Marko Šorin
→ Võtmehoidja – Aino Edo
→ Latvian Voices CD – Este Maidle
→ Akupank – Ly Mäemurd
Palju õnne!
Auhinnad saab kätte täna kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond.
Külauudised loosib reedel kõigi õigesti vastanute vahel välja kolm Rahva Raamatu kinkekaarti ja Läti Suursaatkonna poolt läheb mälumängus osalenute vahel loosi Rigas Balzam.
Põltsamaale toodi Tallinnast tramm. Fotod: Väino Valdmann
Tallinnas reisijate teenindamise lõpetanud tramm leidis uue asukoha Põltsamaal Kuningamäe kardirajal. Trammi sisustatakse kohvik ja mängude tuba.
Tramm toodi Põltsamaale 10. novembril ja sõidutati kardirajale üle Suure silla, mis samal päeval pärast mitu kuud kestnud remonditöid pidulikult avati. Sündmusele elas kaasa sadu inimesi lähemalt ja kaugemalt.
Kõik algas aga sellest, et Tallinna Linnatranspordi AS otsustas kinkida soovijatele ideekavandi alusel kaks liinitöö lõpetanud trammi.
„Üks tramm otsustati kinkida Kuningamäel kardirada haldavale Saduküla kardiklubile, kes on otsustanud trammi teha mängude toa ja kohviku,” rääkis Tallinna Linnatranspordi ASi trammliiklusteenistuse juht Andres Vään, kes enne haldusreformi oli Põltsamaa linnavolikogu ja nüüd on Põltsamaa vallavolikogu esimees. Loe edasi: Põltsamaale toodi tramm
Eelmise nädala laupäeval alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin, mis koostatud Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakonna poolt, on jõudnud viimasesse päeva ja vastamiseks jääb aega ainult keskpäevani.
Jurmala. Foto: Jurmala linnavalitsus
Tavapäraselt avaldame esmalt eelmise päeva küsimuste vastused.
16) Riiat ja Jurmalat ühendava jalgrattatee pikkus on 20 km.
17) Kemeri rahvuspargis elab 97 kaitsealust liiki.
18) Dzintari metsapargi keskel asub lemmik koht lastele, kus leidub mänguväljakuid erinevale eale. Sealse vaatetorni kõrgus on 30 m.
Kõigil eelnevatel päevadel väljaloositud ja täna loosi minevad auhinnad saab kätte juba täna kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhindade lauda katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond.
Külauudised loosib reedel kõigi õigesti vastanute vahel välja kolm Rahva Raamatu kinkekaarti ja Läti Suursaatkonna poolt läheb mälumängus osalenute vahel loosi Rigas Balzam.
→ Pastakad – Este Maidle, Eve Ennok
→ Käsilipp – Aino Edo
→ Võtmehoidja – Kristi Suppi
→ Eesti – Läti paarismärk – Marko Šorin
→ Latvian Voices CD – Jaan Viska
→ Latvian Voices CD (jõulueri) – Merle Rallmann
→ Akupank – Heidi Vellend.
Palju õnne!
Auhinnad saab kätte reedel, 17.novembril kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond.
Külauudised loosib reedel kõigi õigesti vastanute vahel välja kolm Rahva Raamatu kinkekaarti ja Läti Suursaatkonna poolt läheb mälumängus osalenute vahel loosi Rigas Balzam.
Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.
Esmaspäeval tegid Sindi gümnaasiumi 11. klass ja Sindi ajalooklubi ühiskülastuse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse (KVÜÕA).
Sindi gümnaasiumi 11. klassi ja Sindi ajalooklubi ühiskülastus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse. Foto: Urmas Saard
Reisi korraldaja oli kooli direktor Ain Keerup, kellele hoonesse sisenemine tuletas meelde tema enda tudengi aega omaaegses EPA-s. Vanemad inimesed mäletavad hoone ees seisnud Leninit. Aga alates 2014. a jõulukuust ilmestavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone esist platsi kaks 105- millimeetrist haubitsat.
Kaasas oli Salmar Saar, kes hakkab uuest aastast reisil olnud õpilastele riigikaitset õpetama. Kolm aastat tagasi oli Kaitseliidu Pärnumaa malevasse kuuluv Salmar Saar 31-aastane, kui sama hoone saalis kuulutati enne Eesti Vabariigi aastapäeva välja 2013. aasta kaitseliitlase aunimetus mehele, keda nimetati karismaatiliseks juhiks. „Oma oskusega inimesi kaasa tõmmata ja juhtida on Salmar olnud see katalüsaator, kes toonud noored tänavalt ja kodudest arvutite tagant Kaitseliidu ridadesse metsalaagritesse, varitsustesse ja rännakutele,“ öeldi toona tema kohta. „Eduka üksuse tõmbab käima karismaatiline juht, seda ei saa teha käsu korras, ilma särata,“ ütlevad need, kes teda tunnevad. Neid sõnu kinnitab ka Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja ja ajalooklubi innukas liige. Kuidas ta seda teab? Aga seepärast, et Kiki poeg, Sindi gümnaasiumi vilistlane Madis Pärnpuu õpib kolmandat aastat Taara linna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.
Laupäeval alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin on jõudnud eelviimase päeva küsimusteni ja kestab reede keskpäevani. Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakonna koostatud 21 küsimust jaotuvad seitsmele päevale.
Jurmala rand. Foto: Jurmala linnavalitsus
Esmalt kesknädalal esitatud viienda päeva kolme küsimuse vastused selliselt nagu Jurmala linnavalitsus on õigeks pidanud.
13) Jurmala ranna pikkus on 24,2 km
14) Jurmala seikluspark Tarzans on uus atraktsioon lastele. Seal on viis rada.
15) Jurmala sümbol on “vorsti” kujuline. Lielupe jõe ja Liivi lahe vaheline kõige kitsam koht on 380 m laiune.
Õiged vastused avaldatakse homme hommikul kell 06.00 ja ühtlasi esitatakse siis järgmised kolm küsimust.
Veebiviktoriini neljanda päeva auhinna loosimise võitjad leiab siit.
Auhinnad saab kätte reedel, 17.novembril kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond.
→ Akupank – Este Maidle
→ Latvian Voices CD – Eve Ennok
→ Pastakas – Marko Šorin
→ Pastakas – Heidi Vellend
→ Võtmehoidja – Merle Rallmann
→ Käsilipp – Aino Edo
Palju õnne!
Auhinnad saab kätte reedel, 17.novembril kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond.
Reedel loositakse nende vahel, kes on kõigile 21-le küsimusele õigesti vastanud, kolm Rahva Raamatu kinkekaarti.
Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.
Laupäeval alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin kestab reede keskpäevani. Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakonna koostatud 21 küsimust jaotuvad seitsmele päevale ja täna tuleb vastata 13. 14. ja 15. küsimusele.
Kemeru rahvuspark. Foto: Jurmala linnavalitsus
Esmalt teisipäeval esitatud neljanda päeva kolme küsimuse vastused.
10) Jurmala linnas on kolm kaitseala?
11) Ragakāpa looduspark on kaitseala Jurmalas. Selle pindala on 150 ha.
12) Jurmala kontserdisaal Dzintari on Lätis väga hästi tuntud kontserdisaal. Kontserdisaali ehitusaasta on 1936.
Mälumängu neljanda päeva loosi võitjate nimed tehti teatavaks eile keskpäeva paiku. Kes pole veel lugenud, saab seda teha siia klikkides.
Reedel loositakse nende vahel, kes on kõigile 21-le küsimusele õigesti vastanud, kolm Rahva Raamatu kinkekaarti.
Auhinnad saab kätte reedel, 17. novembril kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.
Riia Eesti kooli viienda klassi õpilaste kontsert ja sportlik mõõduvõtt projektis „Be my friend“ algas täna keskpäeval Pärnu Raeküla koolis, jätkus Paikuse päevakeskuses ja lõppes pimeduse saabudes hästi valgustatud Sindi Avatud Noortekeskuses.
Riia Eesti kooli 5.a laulukoor Sindi noortekeskuses. Foto: Urmas Saard
Paikusel lauldi kaheksa laulu ja tragidel lastel jätkunuks jaksu ka kolmanda täispika kontserdi andmiseks, aga Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent arvas, et lastele on meelepärasem pärast pikka päeva ennast märksa pingevabamalt tunda. Nii otsustati noortekeskuses leppida üksnes kolme laulu kuulamisega.
Sindi noortekeskuse peasaalis rivistusid üles Riia Eesti kooli 5. klassi paarkümmend laululast. Esitamiseks valiti Läti rahvalaul „Lauldes üles kasvasin“, „Soovide laul“ (ehk „Lotte laul“), Priit Pajusaar ja „Lapse palve“, Jānis Lūsēns. Viimase laulu esitamisel laulis solistina Toomas Meri, kelle lauluoskust ja häält arvustas Vent väga positiivsete sõnadega.
Laulmise järel lubati lapsed peaaegu kõigi mängude juurde, mida noortekeskus võimaldab. Valikuvõimalused on Sindis suured. Ainult juhtraja automudelismi raja äärde ei pääsenud, sest see asub kaugemal hoopis teisel tänaval. Ka Tiigi pargi kõrge ronimissein pole mõeldud õhtu pimeduses kasutamiseks. Aga suurt lõbu pakkus erinevate trummide tagumine ja kitarride tinistamine. Samuti nauditi piljardit ja pinksi ja mitmeid teisi mänge. Ühe laua taga valmistati külalistele nimelisi rinnamärke.
Esmaspäeval, 13. novembril, külastasid Läti nädalal Pärnus viibivad Võnnu muusikakeskkooli kandlemängijad Sindi Karl Rammi nimelist muusikakooli, kus andsid kontserdi Sindi gümnaasiumi algklasside õpilastele.
Võnnu muusikakeskkooli kandlemängijad Sindis. Foto: Marina Mesipuu
Lätis öeldakse kokle (kūkle) ansambel, selgitas Raeküla Vanakooli Keskuse arendusspetsialist Marina Mesipuu, kes Sindis muusikuid saatis. „Ansambel on ühiselt mänginud kolm kuud, koosseisu kuuluvad kaks õpilast ja kaks õpetajat – Paula Kārkliņa, Samanta Ceruka, Ilze Žvarte, Ieva Lapšāne,“ esitles Mesipuu ajalooliselt kuulsa linna muusikuid. Esineti professionaalsete kontsertkandletega. Sealses muusikakoolis toimub õppimine kaheastmeliselt. Esimeses astmes õpivad põhikooli õpilased huvikooli meetodil. Teises, keskkooli astmes, õpitakse neli aastat ja peale seda minnakse ülikooli muusikat õppima. „Nagu igas teises koolis, peavad nemadki tegema kontrolltöid ja eksameid. Ühe loona oli esitamisel eksamil mängitav pala,“ rääkis Mesipuu.
Samal päeval külastasid muusikud ka Sindi Avatud Noortekeskust, kus tutvuti maakonna ühe parima noortekeskuse tegemistega. Põnevust tekitasid 3D printer ja keraamika põletamise ahi. Kohvilauas vesteldi ja vahetati mõtteid. Külalisi üllatas, et noortekeskuse ringides saavad noored kõiges osaleda täiesti tasuta. Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et muusikutele kingiti külaliste oma valikul keraamikaringi töid nii palju kui sooviti.
Piia Karro-Selg, Pärnus toimuva Läti nädala peakorraldaja, tunneb head meelt, et Jurmala mälumängus osalejate ring ulatub kaugemale väljapoole Pärnumaad ja väärtuslikke auhindu jagatakse neilegi.
Läti ja Jurmala lipud. Foto: Jurmala linnavalitsus
Seekordseks fortuunaks oli Liina Sommer.
→ Akupank – Jaan Viska
→ Võtmehoidja võitis – Marko Šorin
→ Läti käsilipp – Aino Edo
→ Pastakad võitsid – Este Maidle, Ly Mäemurd
→ Latvian Voices CD – Heidi Vellend
→ Latvian Voices CD (jõululaulud) – Merle Rallmann
→ Eesti – Läti paarilipp (rinnamärk) – Reet Kruus
Palju õnne!
Auhinnad saab kätte reedel, 17.novembril kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.
Laupäeval alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin kestab reede keskpäevani. Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakonna koostatud 21 küsimust jaotuvad seitsmele päevale ja täna saab vastata 10. 11. ja 12. küsimusele.
Lielupe. Foto: Jurmala linnavalitsus
Enne uute küsimuste juurde asumist annab Jurmala linnavalitsus teada esmaspäeval esitatud küsimuste vastused.
7) Riia rahvusvaheline lennujaam asub Jurmala keskusest 15 km kaugusel.
8) Riia keskus asub Jurmalast 25 km kaugusel.
9) Läbi Jurmala linna voolava jõe nimi on Lielupe.
Läti nädala korraldaja on loosinud välja ka teise päeva auhindade võitjad. Teise päeva fortuuna oli Gerallt Rhun (esimese päeva fortuuna oli Mikko Selg).
→ Akupank – Marko Šorin
→ Latvian Voices CD – Eve Ennok
→ Pastakad – Ly Mäemurd, Merle Rallmann
→ Läti käsilipp – Kristi Suppi
→ Võtmehoidja – Este Maidle
Aldo Kals: „See, mis kunagi jäi tegemata, sai tehtud nüüd. Pärnu-Jaagupi ajaloomälu pärl, kunagise vabadussamba tükk jõudis kindlasse säilitamise kohta. Suur tänu kõigile kaasaaitajatele!“
Vabadussamba tükk. Foto: Illi Kont, DSC 8255
Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi esimees Mati Rosenstein koos oma kaastöötajatega Halinga turvakodust Urve ja Rain Lehispuuga andsid reedel, 27. oktoobril, Põhja-Pärnuma (endise Halinga) valla Pereküla Karantso talu peretütarde Anne, Eha, Helle ja Mare nõusolekul Pärnu muuseumile üle Pärnu-Jaagupi algse vabadussamba säilinud ülemise osa, umbes kuubikujulise (36 X 34 X 35 cm suuruse ) punasest graniidist poleeritud kivibloki. Sellel on piibliviide Ilm 2, 10 ja numbrite kohal sõnadest „Ole ustav surmani“ vaid osaliselt tähed „usta„.
Pärnu-Jaagupi algne kullatud kirjadega Vabadussammas avati samalaadsete mälestusmärkide rivis Eestis kuuendana ja Pärnumaal kolmandana 24. septembril 1922. See vabadussammas õhiti 1945. aasta augustis. Samba tükke viisid rahvuslikult meelestatud inimesed enda kodudesse, aga pandi ka surnuaia müüri sisse. Neist suurim, umbes meetrine tükk sõnadega „Jakobi Langenud Kangelastele“ tassiti surnuaia müürist viie kohaliku koolipoisi poolt 1960. aasta veebruaris selle endisesse asupaika surnuaias. Julgeolekutöötajad ja minöörid lõhkasid selle sama aasta kevadel kalmistu taga Tänavotsa tiigi ääres. Sealt leitud poleeritud tükke viisid kaks alevi poissi Männi tee äärde maetud punaarmeelaste poolt tapetud Eesti sõduri hauale.
Üleeilsest alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin kestab reede keskpäevani. Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakonna koostatud 21 küsimust jaotuvad seitsmele päevale.
Rannavolle 2017. a Euroopa MM Jurmalas. Foto: Jurmala linnavalitsus
Eile õhtupoolikul loositi laupäeval osalenud vastajate vahel välja ka esimesed auhinnad.
→ Läti käsilipp – Este Maidle (loosime iga päev)
→ Pastakad – Kristi Suppi ja Jaan Viska (loosime iga päev)
→ Võtmehoidja – Aino Edo (loosime iga päev)
→ Latvian Voices plaat – Merle Rallmann (igal päeval läheb loosi üks plaat)
→ Eesti – Läti rinnamärk – Ly Mäemurd (1, 4, 7 päeval loosime)
→ Akupank – Heidi Vellend (igal päeval läheb loosi üks akupank)
Auhinnad saab kätte reedel, 17.novembril kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna lauda katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.
Piir Lätiga asub umbes 60 kilomeetri kaugusel Pärnust. Kilomeetrites mõõdetuna asub Läti pärnakatele väga lähedal. Kui suur vahemaa eestlaseid ja lätlasi kultuuriliselt lahutab või ühendab, sellele küsimusele püüab vastust anda käimas olev Läti nädal Pärnus.
Latvian Voices: Laura Jēkabsone, Beāte Locika, Dita Belicka, Zane Stafecka, Laura Leontjeva, Marta Lortkipanidze. Foto: Urmas Saard
Kaubamajakas
Seitsmele päevale kavandatud poolsada Lätit tutvustavat sündmust jääb ühele inimesele kahtlematult haaramatuks. Laupäeva hommikul alanud nädal lükati käima Läti päevaga Papiniidus asuva Kaubamajaka aatriumis. Päeva avas härra T.E. Raimonds Jansons, erakorraline ja täievoliline Läti suursaadik Eestis, kes resideerub Tallinnas kuuendat kuud. Aatriumis toimusid Lätit esindavad tantsulised ja muusikalised etteasted, tutvustati naaberriigi väiketootjate ja käsitööliste tooteid. Korraldati meisterdamise töötubasid lastele koos peredega. Viidi läbi heategevusmüüki, mille tulust annetati 10% Pärnu noormuusikute tuleva aasta kontsertreisiks Lätimaale.
Keskraamatukogus
Oma silmaga Läti nädala tegemiste vaatlemine algas siiski alles keskpäeval Pärnu Keskraamatukogus. Läbi perioodikagalerii jalutades peatus esmalt pilk fotonäitusel “Wondrous Latvia“. Vastu jalutasid rahvuslikes riietes Läti neiud, kes püüdsid keerutades oma seelikuid kaunilt lendu tõsta.
Eilsest alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin kestab reede keskpäevani. 21 küsimust on koostanud Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakond. Küsimused jaotuvad seitsmele päevale.
Jurmala, Jomas iela. Foto: Jurmala linnavalitsus
Esmalt avaldame kolme esimese küsimuse vastused.
1) Jurmala vapil on kujutatud kolm tähte ja kajakas
2) Pindala suuruselt 100 km2 on Jurmala teine linn Lätis. Elanike arvult asub Jurmala linnade arvestuses viiendal kohal.
3) Jurmala keskse jalakäijate tänava nimi on Jomas.
Mõne vastajaga õnnestus pisut vestelda. Este Maidle ütles, et vastuste otsimine ei võtnud kaua aega. „Vastused olid üsna kergesti leitavad. Vastamine oli huvitav, sest varem neid asju ei teadnud,“ rääkis Maidle, kes arvatavasti jätkab ka järgmistel päevadel. Tema meelest on küsimustele vastuste nuputamine hommikukohvi joomise kõrval päris paras tegevus.
Ka Aino Edo kinnitas, et vastamine ei võtnud eriti palju aega. „Kasutasin ikka internetti ka, vapil kujutatut oletasin ise,“ tunnistas Edo, kes oletas täiesti õigesti.
Täna algav Läti nädal tekitab Sindi Ajalooklubi liikmete hulgas põnevat ootusärevust, sest nii mõnedki klubi liikmed on varem naljatlenud, et Sindi on ainus Läti juurtega linn Eestis.
Nii Sindis kui Riias on Wöhrmanni park. Pildil Marko Šorin Anna Gerthrud Wöhrmanni mälestusmärgi juures. Foto: Külli Šorin
[pullquote]Nii Sindis kui Riias on Wöhrmanni park.[/pullquote]Seega suurem tähelepanu meie lõunanaabritele on austusavaldus ka väikelinna Sindi poolt. Nimelt on Sindi linn tekkinud ümber kalevivabriku, mille asutas Riia suurtööstur Johann Christoph Wöhrmann. Wöhrmannide suguvõsa on mänginud olulist rolli loomulikult ka Läti tööstuse arenguloos. Sindi Ajalooklubi liige Marko Šorin kutsub kõiki osalema Läti nädala raames korraldatavas mälumängus, mis toimub kylauudis.ee keskkonnas. „Paneme oma pead tööle ja kontrollime oma teadmisi Läti ja lätlaste kohta,“ ütleb Marko Šorin, kes lubab ka ise vastuste leidmisel tööd teha, et võrdväärselt teiste huvilistega püüelda peaauhinna võidule.
Tänasest algab Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin, mis kestab reede keskpäevani (17. novembrini). 21 küsimust on koostanud mõtte algataja, Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakond. Küsimused jaotuvad seitsmele päevale.
Turistid suvises Jurmalas. Foto: Urmas Saard
1) Mis on kujutatud Jurmala vapil
2) Pindala suuruselt 100 km2 on Jurmala teine linn Lätis. Millisel kohal asub Jurmala linnade arvestuses elanike arvult?
3) Mis nime kannab Jurmala keskne jalakäijate tänav?
Vastamiseks on aega kuni tänase päeva lõpuni, kella 24.00-ni. Vastused palutakse saata meiliga aadressile latinadal@raekylavanakool.ee. Vastustele lisada ees- ja perekonnanimi, kindlasti ka telefoni number.
Õiged vastused avaldatakse homme hommikul kell 06.00 ja ühtlasi esitatakse siis järgmised kolm küsimust.
Auhinnad saab kätte reedel, 17.novembril kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.
Neil päevil valmib Pärnumaal Paikusele rajatav paari kilomeetri pikkune kergliiklustee, mis saanud juba rohkelt kohaliku rahva kiitvaid sõnu.
Valmiv Seljametsa kergliiklustee 2,1 km pikkune lõik. Foto: Urmas Saard
„Kui toimub midagi uut, tuleb kohe järgi proovida,“ kirjutas Kristel 20. oktoobril facebookis vahetult pärast seda, kui Seljametsa uus kergliiklustee lõik oli saanud asfaltkatte peale. „Alustades Paikuselt, kuhu uus asfalt alles pandud ja kõndides Seljametsa, kus asfalt lõppes, sain edasi-tagasi viisakad 6442 sammu, mida veel sellel imeilusal sügispäeval tahta. Kilomeetreid ei viitsinud mõõta, jätan selle kellegi teise usina tööks.”
Viimaseid päevi Paikuse vallavanema ametis töötav Kuno Erkmann teab kilomeetritest, meetritest ja sentimeetritest täpsemalt rääkida. Uue tee pikkus on 2,1 km. Koos varem rajatud kergliiklusteega on nüüd võimalik mööda asfaltbetooni liikuda 3,1 kilomeetril alates Paide maantee ringristmikust kuni Seljametsa lasteaiani ja muuseumini. Tee muldkeha laius on 3,0 m, asfaltpinna laius 2,5 m ja mõlemal pool teeservas on 25 cm laiune teepeenra riba.
Euroopa Komisjon kiitis heaks Estonian Spirit OÜ ja Remedia ASi taotluse registreerida kaitstud geograafiline tähis “Estonian Vodka”. Sellega sai Eesti endale esimese kaitstud geograafilise tähisega toote.
Estonian Vodka on kaitstud geograafiline tähis (KGT) viinale, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett. KGT Estonian Vodka registreerimisega tohib seda sõnapaari kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides. Teistel Eestis valmistatud viinadel võib edaspidi kasutada väljendeid “Vodka from Estonia”, “Vodka made in Estonia” vms.
Euroopa Liidu kvaliteedimärke on kokku kolm: kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ning garanteeritud traditsiooniline eritunnus (GTE). Estonian Vodka geograafilise tähisena registreerimise taotluse esitasid Estonian Spirit OÜ ja Remedia AS ning menetlus on kestnud üle nelja aasta. Nimetuse registreerimisele on toetust avaldanud Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Rukki Selts.
Hea võimalus Eesti toidu tutvustamiseks ja meie toidust rääkimiseks avaneb tihti mitmesuguste rahvusvaheliste sündmuste raames, kui võõrustajana või külalisena tänukingitusi jagame. Seetõttu võeti plaani välja töötada huvitav, ilus, meeldejääv ja funktsionaalne Eesti toidu kinkepakend, mis räägiks meie lugu ja oleks kinkijale üllatuseks ning ärataks Eesti ja Eesti toidu vastu huvi, kirjutab Maaeluministeeriumi Eesti toidu projektijuht Kadi Raudsepp.
Eesti toidu edendamine ja maailmas Eesti toidu tutvustamine on Maaeluministeeriumi üks olulisi ülesandeid. Selleks on koostatud ka eraldi teavitamis- ja müügiedendusprogramm „Eesti toit 2015–2020“, mille raames viiakse ellu mitmesuguseid tegevusi Eesti toidu tutvustamiseks nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Selleks aga, et kuidagi eristuda ja meelde jääda, tuleb külalistele ja võõrustajatele pakkuda midagi erilist – midagi, mis positiivselt üllatab ja mõtlema paneb. Erilised ja head ideed aga sünnivad enamasti heas koostöös loominguliste inimestega. Selleks, et pealtnäha üsna keerulist ülesannet lahendada, saigi 2016. aastal alguse meeldiv ja innustav koostöö Eesti Kunstiakadeemia ja Maaeluministeeriumi vahel. Maaeluministeerium soovis anda võimaluse noortele disaineritele oma ideede pakkumiseks ning ka praktiliste lahenduste väljatöötamiseks. Eesti Kunstiakadeemia õppejõud võtsid koostööettepaneku ja väljakutse heal meelel vastu ning koostöö võis alata. Loe edasi: Uuenduslik Eesti toidu kinkepakend sündis koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga
Eesti II omavalitsuspäev (OVP) oli pühendatud Eesti kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude taastamisele ja arengule aastatel 1989-2017.
Osavõtjad said ligi 600leheküljelise äsja trükist tulnud päevateemalise kogumiku, mille autoriteks on Sirje Ludvig, Sulev Lääne ja Sulev Mäeltsemees. Eriline tänu nendele, kes alustasid 1989. a omavalitsuste loomist. Väljaandjaks Eesti Maaomavalitsuste Liit.
Kohaletulnuid tervitas Kalevi spordihallis Janika Sillamaa. Ürituse avas Riigikogu liige Aivar Kokk, talle järgnes S. Lääne. Tervituskõne tuli Riigikogu esimehelt Eiki Nestorilt, kelle sõnum oli, et reform ei tohi viia riiki inimestest kaugemale.
Edasi esines peaminister Jüri Ratas, kelle sõnum oli, et omavalitsused on riigi vundament. Lühiettekanded tegidTaavi Aas, S. Lääne, Jaak Aab ja Kurmet Müürsepp. Sellele järgnes moderaator Märt Treieri juhtimisel Riigikogus esindatud erakondade juhtide paneeldiskussioon teemal omavalitsus täna ja homme. Arutelud kippusid minema ärapanemiseks. Sealt puudus EKRE esindaja, arvati, et on mujal tuld andmas. Loe edasi: Uue traditsiooni loomisel – Tallinnas toimunud Eesti II omavalitsuspäevast
Jõgevamaal juhivad avatud külaväravate projekti Liia Lust (paremal) ja Pille Tutt. Foto: Johannes Haav
Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatus arutas hiljutisel koosolekul ettevalmistusi tuleva aasta 4. ja 5. augustil toimuvaks avatud külaväravate sündmuseks.
Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse liikme Liia Lusti sõnul on avatud külaväravate eesmärgiks tutvustada oma küla ja sealsete seltside tegevusi nii oma kogukonnale kui ka kaugematele külalistele .
„Plaanis on, et igast enne kohalikke valimisi Jõgevamaal olnud vallast osaleks sündmustel üks küla,” ütles Lust. “Nii tuleb kokku kümme küla. Põltsamaa vallast on kaasa löömas kaks küla: Kamari ja Lustivere. Esimese kuulutas Eesti Külaliikumine Kodukant Aasta külaks 2005, teise 2013.”
Lust märkis, et külade programmid avatud külaväravatel on veel täpsustamisel. Kogukonnad arutavad omavahel läbi, missuguseid tegevusi pakkuda.
„Koosolekul tekkis mõte kaasata avatud külaväravatesse ka meie maakonnaga liitunud Lohusuu ja Avinurme valla külad,” lisas Lust. “Ettepanekut pole me nende külade esindajatele veel teinud. Kaasame projekti ka külad haldusreformi tulemusena Tartumaale kuuluvast senisest Pala ja Tabivere vallast.”
Eesti Külaliikumine Kodukant korraldas avatud külaväravate projekti esmakordselt aastal 2012 ja siis oli üle-eestiliselt avatud 30 küla, igast maakonnast kaks küla või külade piirkonda. Siis osalesid Jõgevamaalt projektis Kamari ja Sadala külad. Kamari korraldas oma avatud külaväravad ka 2014. aastal.
„Jõgevamaa Kodukandiühendus on planeerinud sündmust avatud külaväravad kingituseks Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks,” ütles Pille Tutt, kes on Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse aseesimees ja EV 100 koordinaator Jõgevamaal.
Põhjamaade eeskujul tähistatakse Eestis isadepäeva novembrikuu teisel pühapäeval. Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased pidasid isadepäeva pidu juba täna õhtul.
Isadepäev Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard
„Isadepäeva peole kutsuti algklasside lapsed ja nende isad. Kellel polnud võimalik isa kaasa kutsuda, tuli kellegi teisega – näiteks vanaisa või emaga. Iga piduline võttis kaasa näksimist, mida pärast saalis toimunud tegevust söödi ise ja jagati teistelegi,“ rääkis Sindi gümnaasiumi vilistlane Lisette Kandima, isadepäeva peoõhtu peakorraldaja.
Esimestena esinesid tantsutüdrukud, kelle etteaste valmis Merili Passeli juhendamisel. Seejärel esinesid 4.a klassi lapsed omaloomingulise luulekavaga “Minu vapper isa”, mille valmistas ette õpetaja Eneli Arusaar.
Järgnevalt lahendasid isad ja lapsed kolmes võistkonnas mälumängu ülesandeid. Hakatuseks küsis Lisette millisest riigist pärineb isadepäeva tähistamise tava? Õigesti vastasid need, kes nimetasid Ameerika Ühendriike. Lisette täiendas vastust ja selgitas, et kauni tava algatas naine, kelle sõjaveteranist isa kasvatas pärast abikaasa surma üksinda kuut last. Ameerikas tähistatakse isadepäeva erinevalt Eestist suvel. Esmakordselt tehti seda aastal 1910. Meil tähistatakse isadepäeva alates aastast 1988.
Alates laupäeva hommikust saab järgneva seitsme päeva jooksul vastata küsimustele, mis puudutavad Jurmalat. Vastajatele jagatakse mitmesuguseid auhindu ja selgitatakse välja üldvõitja, kes saab minna kultuurireisile Riiga.
Jurmala rand. Foto: Urmas Saard
Seoses 11. novembrist kuni 17. novembrini toimuva Läti nädalaga Pärnus otsustasid Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond Eestis korraldada ühise koostööna veebiviktoriini, milles esitatud küsimused avardavad meie teadmisi Jurmalast.
[pullquote]Rohkem teateid selle linna kohta leiab iga huviline siis, kui võtab vaevaks vastata Jurmala linnavalitsuse küsimustele.[/pullquote]Jurmala on üks seitsmest Pärnu partnerlinnast, kellega alustati koostööd 1990. aastal. Tõlkes tähendab Jūrmala ‘mereranda’. Linn paikneb Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal maaribal. Rohkem teateid selle linna kohta leiab iga huviline siis, kui võtab vaevaks vastata Jurmala linnavalitsuse poolt koostatud küsimustele.
