Eestimaalasi oodatakse kaasa lööma ülipika EV100 sünnipäevakutse loomisel

Sel nädalal avati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kutse loomise veebiportaal, kuhu kutsutakse kõiki eestimaalasi üles laadima oma rõõmsameelne portreefoto, et kogu maailm meile järgmisel aastal külla 

Header-Katusel-visit

kutsuda

Rohujuure tasandil sündinud projekti eesmärk on luua koos kõigi eestimaalastega üks pöörane ülipikk sünnipäevakutse. Osaleda saavad ka e-residendid.

Sünnipäevakutse loomiseks on välja töötatud spetsiaalne fotode kogumise portaal, kuhu eestimaalased saavad üles laadida oma rõõmsameelseid portreefotosid. Pildi üleslaadimine eeldab autentimist, mis tagab selle, et kõik fotodel olevad inimesed on ehedad eestimaalased või e-residendid. Autentida saab ID kaardi, Smart ID või Mobile ID kaudu. Foto üleslaadimisel tuleb ise valida maakonna nimi, mida soovitakse sünnipäevakutses esindada, ehk kuhu külalisi kutsuda. Samuti võib rippmenüüst valida enda iseloomustamiseks mõne toreda eestikeelse sõna.

Kõikidest kogutud fotodest luuakse 2018 aasta veebruaris ülipikk online sünnipäevakutse. Video algab üleskutsega külastada Eestit ja siin toimuvaid juubelipidustusi, millele järgnevad maakonniti grupeerituna inimeste endi poolt üles laetud portreefotod. Näiteks algab video saarlaste portreedega ja lõppeb Ida-Virumaa inimestega. Sünnipäevakutses on inimeste portreefotodele vahelduseks ka est-kontseptsioonis vaheslaidid, mis aitavad tutvustada Eestit kogu maailmale kui turismisihtkoha ja e-riiki, kus elab palju andekaid inimesi.

Sünnipäevakutse hakkab kogu oma pikkuses maailma avalikkuse ees lahti rulluma 24. veebruaril 2018. aastal. Fotosid saab üles laadida portaalil www.EV100kutse.ee .

Projekti toetavad ja teostavad Alfa-Omega Communications, gotoAndPlay, NOPE Creative ning EASi Turismiarenduskeskus. Oma teenustega toetavad projekti ka SK ID Solutions ja Zone Media.

Kohtumine Petserimaa kirjaniku Ilmar Vananurmega

Neljapäeval, 2. novembril toimus Pärnu-Jaagupi raamatukogus kohalike kodu-uurijate ja raamatusõprade kohtumine Petserimaa kirjaniku, luuletaja ja tõlkija Ilmar Vananurmega. Üritusele eelnes hingedepäevale kohane kalmistukülastus ja vabadussambal küünla süütamine Ilmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud 94 sõduri mälestuseks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Kirjandussõbrad Pärnu-Jaagupi raamatukogu trepil, Ilmar Vananurm Petserimaa lipuga

Nende hulgast viis sõjameest hukkusid Petserimaa vabastamisel. Järgnes sõit alevis kasvava muistse hiiepuu Riinu juurde, kus mullu 11. Juunil toimus Flora kammerkoori osavõtul vabaõhuteenistus Eesti terviklikkuse ja Petserimaa ning Eesti Ingerimaa toetuseks. Mõlemal puhul tehti hingedepäeval pilte kirjanikuga ja ikka koos Petseri maakonna leelot sümboliseeriva kandlega lipuga.

[pullquote]Ka keskaegsed kastelltüüpi ristkülikukujuliselt paiknenud ringmüüriga kivilinnused olid sama põhiplaaniga.[/pullquote]Veel hiljuti oli alevi surnuaiaesise Pärnu mnt 51 maja omanikuks Ivan Lilleorg. Nende perekond oli õigeusklik ja pärit kas Seto- või Ingerimaalt. Neile perekonnanimede panemise käsiraamat „15000 uut sugunime“ (Tartu, 1921) seda perekonnanime ei sisalda, kuid see sarnaneb nende eestipärase moodustamise põhimõtetele küll. Lilleoru maja ja abihoonete paigutus järgis täpselt ajalooraamatutest loetud Petserimaa kindlustalude kirjeldust – hoonestusega piiratud kinnine siseõu ja hirmkõrge värav. Ka keskaegsed kastelltüüpi ristkülikukujuliselt paiknenud ringmüüriga kivilinnused olid sama põhiplaaniga.

Loe edasi: Kohtumine Petserimaa kirjaniku Ilmar Vananurmega

Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni Foto Ärni isiklikust kogust
Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni. Foto: Ärni isiklikust kogust

„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.

„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.

Loe edasi: Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald

Tänasel Eesti riikliku enesemääratlemise sajandal aastapäeval pühitseti Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. Pikal keskelt murdunud lainet kujutavale mälestusmärgile on kirjutatud nimed: Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson.

Kenotaaf üheksale riigivanemale Foto Urmas Saard
Kenotaaf üheksale riigivanemale. Foto: Urmas Saard

„Nõukogude Liidu sõjalise okupatsiooni valusam hoop Eesti Vabariigi pihta tabas eeskätt selle poliitilist ja vaimset eliiti, omariikluse aate kandjaid. Lühikese aja jooksul vahistati ja hukati suurem osa silmapaistvaid Eesti riigi- ja avaliku elu tegelasi, sealhulgas kõik kunagised riigivanemad-valitsusjuhid,“ kirjutatakse 2013. a avaldatud hauata riigivanemate kenotaafi ideekonkursi võistlustöid tutvustavas vihikus. „Eriti traagilise alatooni loob asajolu, et mõnel juhul pole teada isegi mitte hukkamise aeg ja koht, matmispaigast rääkimata.“

[pullquote]„Ja olgu ikka veel rõhutatud, ilma proua Elle Leesita ei oleks me täna siin!“[/pullquote]Metsakalmistu igihaljaste mändide all viibisid tähtsal ajahetkel Vabariigi President, riigikogu esimees, Vabariigi Valitsuse liikmed, vaimulikud, kõrged ametikandjad, külalised väljapoolt Eestit ja kaasmaalased.

Loe edasi: Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald

Jõgevamaa sädeinimene 2017 Malle Weinrauch: „Ikka vapralt edasi!”

Jõgevamaa sädeinimene 2017 Malle Weinrauch tunnustusmeenega. Fotod: Evi Rohtla
Jõgevamaa sädeinimene 2017 Malle Weinrauch tunnustusmeenega. Fotod: Evi Rohtla

Jõgevamaa Kodukandiühendus kuulutas Põltsamaa lossis toimunud kodanikupäeva tähistamisel  koostöös Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskusega Jõgevamaa sädeinimesteks 2017 kauaaegse Anna Haava nimelise Pala kooli direktori ja rahvatantsurühmade juhendaja Malle Weinrauchi ning senises Pajusi ja nüüdses Põltsamaa vallas tegutseva MTÜ Vägari eestvedaja Agnes Räägi. 

Malle Weinrauch ütles pärast tunnustamistseremooniat, et tunneb end pärast Jõgevamaa sädeinimeseks valmimist väga õnnelikuna.

„Igasugune märkamine ja meelespidamine mõjub positiivselt,” sõnas Weinrauch. !Soov, mida ma ülevas meeleolus kogukonnale ütlen on: ikka vapralt edasi!”

„Malle on tegus igas kogukonna ettevõtmises,” ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees Liia Lust. Ta lööb kaasa ühendustes Pala valla noored, Pala puhke- ja turismiarendus. Teda iseloomustab oskus teisi innustada.” Loe edasi: Jõgevamaa sädeinimene 2017 Malle Weinrauch: „Ikka vapralt edasi!”

Tori vallavanemaks valiti Lauri Luur

Tori volikogu liikme Marko Šorini sõnul tekkis eilsel volikogu istungil pretsedenditu juhtum, kus volikogu kinnitas ametisse vallavanema ja lisaks kuueliikmelise vallavalitsuse, ilma neile töötasusid määramata.

Lauri Luur, Tori vallavanem Foto Urmas Saard
Lauri Luur, Tori vallavanem. Foto: Urmas Saard

Vaatamata volikogu liikme püüdlustele saada siiski teada kui suurt palka nimetatud ametnikud saama hakkavad, jäi oluline küsimus Ares vastuseta ja volikogu töötas kolme tunni kestel vastavalt ettevalmistatud kavale.

Tori vallavanemaks valiti Are viimane vallavolikogu esimees ja valimisliidu Uus Koduvald esinumber Lauri Luur, sest nii nägi ette valimistel kahe enim mandaate kogunud valimisliitude vaheline koalitsioonilepe. Tema poolt andis 23-liikmelises volikogus oma hääle 14 rahva esindajat, vastu oli neli. Kehtetuks osutus viis sedelit.

Luur kuulub alates 2014. a jaanuarist Erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. Septembrist 2015 asus ta juhtima Pärnumaa Omavalitsuste Liitu. Luur on olnud alates aastast 2011 Are vallavanem, kuid enne seda töötas neli aastat abivallavanemana. Ühtlasi on ta olnud kuni tänaseni seotud ka ettevõtlusega. Ta on õppinud Tihemetsa Tehnikumis ja lõpetanud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži majandusteaduste õppekava. Huvialadena nimetab ta kalapüüki, jahindust, palkhoonete taastamist. Luur on abielus.

Loe edasi: Tori vallavanemaks valiti Lauri Luur

Sinu kasutu mobiil võib aidata diabeedihaigeid lapsi

Täna algas kampaania, millega teeb Tele2 oma klientidele üleskutse tuua tagasi oma vana telefon ja annetada vana seadme eest saadud raha Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile diabeedihaigete laste toetamiseks. Ettevõte lisab igale annetusele omalt poolt sama suure summa juurde.

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

Tele2 tegevjuht Argo Virkebau rääkis, et nad otsustasid teha üleskutse oma poolele miljonile kliendile, et tuua tagasi oma vana telefon ja annetada vana seadme eest saadud raha Lastefondile. “Kui inimene otsustab annetada, siis Tele2 paneb omalt poolt sama palju raha juurde,” märkis ta.

Lisaks annetavad ka Tele2 töötajad oma jõulukinkide raha Lastefondile. “Tunneme, et see raha loob Lastefondi abivajajatele suuremat väärtust,” ütles Vikerbau. Ta tõi välja, et Tele2 on sama tagasisidet kuulnud ka oma koostööpartneritelt. “Paneme kokku jõulukampaaniast saadud annetused ning Tele2 töötajate ja koostööpartnerite jõulukingituste raha ning aitame diabeeti põdevatele väikelastele soetada insuliinipumpasid,” selgitas ta.

Vikerbau tõi välja, et nende meelest on ühe eduka Eesti ettevõtte kohustus panustada ühiskonda ja kohaliku kogukonna heaolusse. “Noored on meie tulevik ja meie kohus on anda neile parimad võimalused arenguks ja enda unistuste elluviimiseks,” nentis ta. “Meie jaoks on oluline järjepidevus ja Lastefond on tänaseks 17 aastat aidanud lapsi ja lastega peresid, kes vajavad veidi suuremat tuge, et areneda ja oma unistusi ellu viia.”

Loe edasi: Sinu kasutu mobiil võib aidata diabeedihaigeid lapsi

Fotograaf Ardi Kivimetsa sünniaastapäeva tähistamiseks avati Jõgeval fotonäitus

Ardi Kivimets MTÜ Piltijad seminaril  oma fotosid tutvustamas. Foto Facebookist.
Ardi Kivimets MTÜ Piltijad seminaril oma fotosid tutvustamas.
Foto Facebookist.

Jõgeva linnaraamatukogus on avatud mälestusnäitus tunnustatud fotograafi ja ajakirjaniku Ardi Kivimetsa (1947-2015) fotoloomingust. 

Näituse korraldanud mittetulundusühingu Piltijad juhatuse esimees Johannes Haav rääkis, et väljapanekule valiti välja Ardi Kivimetsa fotosid erinevatest aegadest ja stiilist.

„Nii saab ülevaate tema andest fotoreporterina, loodusfotograafina, portretistina, fotokompositsioonide lavastaja ja autorina jne,” ütles Haav.

„Ka digiajastul pidas Ardi Kivimets lugu mustvalgest fotost – oli selle valdkonna meister, kes tundis nende värvide mängu,” lausus näituse avamisel fotograaf Anatoli Makarevitš, kes oli Ardi kolleegiks ajalehes Vooremaa. Ardi Kivimetsa annet pildistamistel kiitis ka mitmeid koosseisu Riigikogusse kuulunud poliitik Mai Treial, kes praegu on Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees.

Avatseremooniale järgnenud vestlusringis räägiti ka võimalustest avada Jõgeval fotomuuseum. Üks selle idee algatajaid oli Ardi Kivimets. Loe edasi: Fotograaf Ardi Kivimetsa sünniaastapäeva tähistamiseks avati Jõgeval fotonäitus

Automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2017 lõpetamine Sindis

Laupäeval, 25. novembril, kogunes Sinti 30 mudelisportlast Tallinnast, Haapsalust, Äksist, Jõõprest, Sauelt ja Sindist.

Automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2017 lõpetajad Sindis Foto Urmas Saard
Automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2017 lõpetajad Sindis. Foto: Urmas Saard

Aktiivsemad tulid juba reede õhtul harjutama, et laupäevaks asi paremini „käpas oleks”. Nagu tavaks kujunenud, oli kavas kaks klassi: N-14 ja PR-24. Teistes klassides olid tulemused juba varem selgunud.

Laupäeval avati rada kell 8.00 treeninguks. Kell 8.45 alustas tehniline komisjon ja kell 9.00 võtsid raja ääres kohad sisse esimesed N-14 klassi võistlejad. Registreeritud oli 13 võistlejat ja osalejad jagati kahte gruppi. A grupis juba „vanad kalad” ja B grupis madalama reitinguga ja uued tulijad. Kuna kodurajal on kõige parem võimalus võistlemist üldse alustada, siis sai esimeseks tuleprooviks võistlema pandud ka Sindi gümnaasiumi õpilane Sebastian Roosaar, kes sel sügisel alustanutest on kõige tublim olnud. Väike kahtlusevärin oli küll südames, kas mitte liiga vara, kuid Sebastian tegi oma esimese võistluse väga korralikult. Esimes kahe sõidu järel oli ta isegi liider, kuid siis andis valgel ja punasel natuke tagasi ja taandus neljandaks. Keskmistel radadel suutis ta ennast teisele positsioonile trügida, kuid viimases sõidus mustal rajal tegi ta vahetult enne lõppu sõiduvea ja kaotas teise koha veerand ringiga! Lõppprotokolli 10. koht. Esimese korra kohta igati tubli sõit! Hiljem protokolli vaadates oli näha, et just valgel ja punasel rajal ära antud ringid jätsid Sebastiani finaalist välja. Puudu jäi 2 ringi!

Loe edasi: Automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2017 lõpetamine Sindis

Haldusjaotuse ajaloost Eestis ja Pärnumaal

Seljametsa muuseumi ajalootunnis kõneldi 9. novembril läbi ajaloo aset leidnud halduslikest muudatustest. Seljametsa muuseumi muuseumipedagoog Laine Järvemäe peatus ülevaatlikult kihelkondadel kui vanimatel haldusüksustel.

Haldusjaotuse ajalootund Seljametsa muuseumis Foto Urmas Saard
Haldusjaotuse ajalootund Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus Eesti ja Läti alal. Kui Läti Hendrik 13. sajandi alguses oma kroonikat kirjutas, olid kihelkonnad Eestis juba olemas. Seega on tegemist Eesti kõige vanema ja põlisema haldusjaotusega.

Kihelkonnad on tänini Eesti piirkondliku identiteedi aluseks. Kogu meie vanem kultuurikiht (rahvalaul, rahvarõivas, keelemurre jt) jaguneb kihelkondade järgi. Kihelkond toimis haldusüksusena kuni Eesti Vabariigi algusaastateni. 700 aasta jooksul kihelkondade arv kahekordistus. Kui Lembitu aegadel oli neid poolesaja ümber, siis 16. sajandi lõpuks suurenes 83-le ja 20 sajandi alguseks kasvas veidi üle saja.

Pärnumaa muinaskihelkonnad olid Alempois, Alistekund, Korbe ja Soontagana. Piirkonnad jaotusid ka kirikukihelkonniti. Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks. Pärnumaa kirikukihelkonnad olid vahemikus 13. kuni 19. sajand Karksi, Pärnu-Jaagupi, Halliste, Saarde, Audru, Pärnu, Tori, Tõstamaa, Vändra ja Häädemeeste.

Loe edasi: Haldusjaotuse ajaloost Eestis ja Pärnumaal

Aljen tõi oma isiknäituse esmakordselt suurele maale

Kunstniku nimega Aljen ja kodanikuna Margarita Afanasjeva sai Sindi kunstilembese seltskonnaga tuttavaks augustis, kui viibis Olga Belash-Karasjova isikunäituse avamisel Sindi muuseumis ja arvustas võrdlevalt iseendaga oma sõbranna töid.

Olga Belash-Karasjova tänab Aljenit kõneka näituse eest Foto Urmas Saard
Olga Belash-Karasjova tänab Aljenit kõneka näituse eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kuigi ta on olnud juba kümme aastat kunstihuvilistele nähtav, hakkas Aljen ennast päris kunstnikuna tunnetama alles kolm aastat tagasi.[/pullquote]Aljeni hästi sõnastatud võrdlused äratasid juba esmasel kohtumisel suuremat huvi ka tema enda tööde vastu. Nii leppisidki Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Aljen omavahel kokku, et mõlemale sobival ajal toob kunstnik oma maalid Sindi inimestele vaadata. Varem on Aljen korraldanud oma isiknäitust kolmel korral üksnes Kuressaare erinevatel pindadel. Käesolev isiknäitus leiab aset esmakordselt väljapool kodusaart. Ühisnäituseid koos teiste kunstnikega on olnud varem ka suurel maal: 2008 Sillamäe muuseumis, 2009 Põlva muuseumis ja tänavu ka Haapsalu linnagaleriis. Ülejäänud kuraditosinal juhul on Aljen osalenud ühisnäitustega Kuressaare kultuurikeskuses, ametikoolis, perearstikeskuses, päevakeskuses, Salme kultuurikeskuses ja raegaleriis.

Loe edasi: Aljen tõi oma isiknäituse esmakordselt suurele maale

Üheksa Eesti riigivanemat saavad kenotaafi

Teisipäeval 28. novembril, Eesti riikliku enesemääratlemise 100. aastapäeval, algusega kell 11 pühitsetakse Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. 

Kenotaaf üheksale Eesti riigivanemale Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal Foto kuvatõmmis Jaan Kolbergi Stuudio Navona videojäädvustuse klipist
Kenotaaf üheksale Eesti riigivanemale Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal. Foto: kuvatõmmis Jaan Kolbergi Stuudio Navona videojäädvustuse klipist

President Konstantin Pätsi rahula kõrvale rajatud kenotaafi ehk hauatähise saavad Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson.

„Need üheksa riigimeest on kõik andnud – erineval määral – oma panuse Eesti Vabariigi sünnilukku ja riigi ülesehitamisse. Nende elu ühisosa oli ohvrimeelsus. Enamik neist mõrvati ja neil pole teadaolevat hauda. Selle kenotaafiga avaldab tänane Eesti nimetatutele oma tänu ja austust,“ ütles MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Hauatähise pühitsevad EELK peapiiskop emeeritus, Eesti Kirikute Nõukogu esimees Andres Põder ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Sõna võtavad Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja MTÜ  Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Laulab Eesti Filharmoonia kammerkoor.

Mälestusmärk on rajatud 2013. aasta kavandivõistluse võidutöö (KUU Arhitektid) järgi, mis kujutab endast pikka keskelt murdunud lainet. Töö autorid on Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann. Kenotaaf valmistati ja paigaldati Risto Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Rait Siska ning Ivo Tšetõrkini teostuses (MTÜ Porta Longi Montis).

Ettevõtmise algatas ja korraldas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Riigikantselei ja paljude annetajate toel.

Sindi aplodeeris Ivo Linnale, Supernovale ja Õnneli Palustele

Ivo Linna uue albumi „Suur loterii“ ja raamatu „Iff. Suur loterii“ esitluskontsert tõi Sindi seltsimaja suure saali rahvast täis, ka rõdu uksed avati publikule.

Ivo Linna Sindi seltsimaja laval Foto Urmas Saard
Ivo Linna Sindi seltsimaja lava.l Foto: Urmas Saard

Kontsert algas jätkuvalt ametis oleva Sindi linnapea Rein Ariko tervitusega, kelle selgituse kohaselt on ta juba teine viimane Sindi linnapea, sest lähipäevadel toimuvad uues Tori vallas vastavalt haldusreformile olulised struktuurimuutused. „Arvatavasti ei jää kaks kolmandata,“ usub Ariko, kelle sõnade prohvetlikku täpsust saab kunagi tulevikus rahvas hinnata.

Iff on varemgi Sindit külastanud, aga eile õhtul meenutas ta päris mitmekümne aasta tagust meelde jäävat sündmust, mis andis talle unustamatu kogemuse. „Minu sõbrad Olav Ehala, Eedo Raide, Jaan Põld ja Peeter Tooma õhutasid mind mõttele hakata väga tervislikult elama, hakkasin siis käima korvpalli trennis,“ jutustas Iff ning meenutas harjutamisi omaaegses 2. keskkoolis, mis on praegune Tallinna Reaalkool. „Käisime igal nädalal koos ja pärast trenni läksime mõnda tolleaegsesse söögikohta õlut jooma, kõik see oli väga tore.“ Siis tuli neile kutse kohtuda Sindi korvpalluritega.

Loe edasi: Sindi aplodeeris Ivo Linnale, Supernovale ja Õnneli Palustele

Sindi sotsiaalkeskuse ette toodi jõulupuu

Täna lõunapaiku võeti Sindis Pikk 33 maja ees kasvav kahe ladvaga hõbekuusk maha ja aeti püsti sotsiaalkeskuse hoone lähedale, kus esimesel adventpühal samuti jõulupuu tuled süüdatakse.

Sindis Pikal tänaval kasvanud hõbekuusk sõidab jõulupuuna sotsiaalkeskuse hoone juurde Foto Urmas Saard
Sindis Pikal tänaval kasvanud hõbekuusk sõidab jõulupuuna sotsiaalkeskuse hoone juurde. Foto: Urmas Saard

„Mul on kümme aastat sajast puudu, aga hõbekuusk on umbes 30 aastat noorem,“ rääkis vilka liikumisega maja perenaine Laine Jürimäe, kes tõttas kiirel käigul kaamera mehele vastu, raieluba näpu vahel ja otsides inimest, kellele seda esitada. Raieluba ei soovinud vaadata ka Sindi kommunaali juhataja Heli Ruus, kes oma töömeeste ja kogu vajamineva tehnikaga kohale tuli. „Oleksime vanaprouale tulnud appi puud langetama nii või teisiti, ka siis, kui linn poleks saanud seda jõulupuuna kasutada,“ selgitas Ruus. Aga nüüd sai Jürimäe tema igapäevast elu segavast puust lahti ja teha ühtlasi ka linnale kingituse.

[pullquote]Kui jõuab, siis tõttab Sinti veel üks jõuluvana, kes tuleb Kadrinas toimuvalt jõuluvanade konveretsilt esimesi uudiseid tooma[/pullquote]Kas puust kahju ei ole? „Ei ole,“ vastas Jürimäe. „Elan kassiga kahekesi, puu varjab majaesist valgust ja ajab pidevalt okkaid maha, ei jõua neid nii palju koristada. Mõned ladvaoksad viiksin Sindi kalmistul puhkavate ema ja isa haudadele.“

Loe edasi: Sindi sotsiaalkeskuse ette toodi jõulupuu

Ebaeetilise linnujahi lõpetamiseks tuleb kehtestada kütitud veelindudele päevalimiit

Eile, 21. novembril Keskkonnaministeeriumis toimunud kohtumisel ei jõutud üksmeelele, millised meetmed aitavad ebaeetilist linnujahti lõpetada.

Linnud Kihnu madalal Foto Urmas Saard
Linnud Kihnu madalal. Foto: Urmas Saard

Ükski osapool peale Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) polnud huvitatud probleemi kiirest lahendamisest, mis tähendab, et tõenäoliselt jätkub piiranguteta veelinnujaht ka järgmistel aastatel. EOÜ soovitab kehtestada veelindudele päevalimiidi kuni 5 kütitud veelindu päevas ühe jahimehe kohta.

Ebaeetilist linnujahti aitab kiiresti ja efektiivselt lõpetada kütitud veelindudele päevalimiidi kehtestamine. Päevalimiit oleks kooskõlas Eesti jahinduse hea tavaga ning samas ei koorma see kohalikke Eesti jahimehi, kuna nemad enamasti linde ebamõistlikes kogustes ei küti. Limiitideta linnujahti kasutavad jahiturismi korraldajad peamise müügiargumendina ja jahieetikast mitte hoolivad välisturistid tulevad Eestisse veelinnujahile seni, kuni siin puuduvad tõhusad piirangud veelinnujahile.

Loe edasi: Ebaeetilise linnujahi lõpetamiseks tuleb kehtestada kütitud veelindudele päevalimiit

Naerata Ometi viib jõulurõõmu haiglas viibivatele lastele

Heategevusorganisatsioon MTÜ Naerata Ometi korraldab tänavu juba üheksandat aastat projekti “Jõulud haiglas”, mille käigus külastatakse jõuluajal haiglate lasteosakondasid üle Eesti. Kingitusi viiakse 300-400 lapsele ja haiglatöötajatele.

Kingitused jõulude ajal haiglates viibivatele lastele
Kingitused jõulude ajal haiglates viibivatele lastele

“Jõuluaeg on lastele üks oodatumaid ja rõõmsamaid aegu aastas, kuid nende lasteni, kes on sunnitud pühad haiglas veetma, ei pruugi jõulutunne ega -soojus jõuda. Kuna haiglad oma põhitöö kõrvalt ei jõua ise lastele jõuluprogramme pakkuda, siis oleme koos heade toetajatega püüdnud seda lünka täita,” rääkis MTÜ Naerata Ometi juhatuse esimees Kuno Kompus.

[pullquote]Pangaülekandega ja SMS-iga[/pullquote]Kinke jagavat jõuluvana saadavad ringkäigul ka üllatusesinejad, kes aitavad korraldada haiglas viibivatele lastele meeldejääva päeva. Eelmisel aastal tegid “Jõulud haiglas” projektis kaasa Mikk Mäe ja Gertu Pabbo.

Külaskäigud haiglate lasteosakondadesse tehakse vahetult enne jõule, 19.- 22. detsembril. Ühtekokku on kavas nelja päevaga läbi käia 17 haiglat üle Eesti.

Loe edasi: Naerata Ometi viib jõulurõõmu haiglas viibivatele lastele

Setod korraldavad ettevõtlusfoorumi

Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi (SEIK) korraldab koos Setomaa vallavalitsusega 24. novembril Värska kultuurikeskuses ettevõtlusfoorumi „Ettevõtja ootused ja KOV-i võimalused“.

Aarne Leima Foto Urmas Saard
Aarne Leima. Foto: Urmas Saard

„Vahest ongi praegu, kui äsja on valitud uue valla volikogu, aga ka Seto Kongressi Vanemate Kogo, kõige sobivam aeg ettevõtjate ja omavalitsuse dialoogiks. Seda enam, et tänu Setomaa valla tekkimisele, on kogukonna ootused piirkonna positiivsete arengute jätkumisele eriti suured,“ ütleb Setomaa ettevõtlusnõustaja Aarne Leima.

Foorumil antakse ülevaade Setomaa ettevõtluse hetkeseisust. Omavalitsuste rollist ettevõtlusele räägivad oma kogemuste põhjal mitmed tuntud ettevõtjad Setomaalt ja mujalt. Millised on KOV-i
võimalused ettevõtlust toetada, seda selgitavad vallajuhtimiskogemustega Raul Kudre ja Rein Järvelill.

Lisaks neile esinevad foorumil majandusteadlane Andres Kuusik ja ettevõtjate nõustaja Kuldar Leis.

SEIKi praegune vedaja, Värska ettevõtja Margus Karro loodab, et toimuv ettevõtlusfoorum on sissejuhatuseks millelegi suuremale ettevõtlusalasele üritusele Setomaal.

Annela Laaneots

Šveitsi Eesti Seltsi presidendi Mirjam Loertscheri Rõuges tekkinud mõte jõudis Šveitsi

Šveitsi eestlaste algatusel sündinud projekti eesmärgiks on kinkida 100 pesakasti Eesti sajandaks juubeliks kahele ohusolevale linnuliigile Šveitsis. Need linnud on aed-lepalind ja väänkael, kes sümboliseerivad kaitset, mida vajavad kõik väikerahvad.

Aed-lepalind Foto Helen Parmen
Aed-lepalind. Foto: Helen Parmen

Tehes 65 CHF (umbes 62 eurot) suuruse annetuse projekti, saab annetaja endale nimelise pesakasti, mis pannakse üles Šveitsi kahte piirkonda, kus neid linnuliike veel esineb. Linnumaju on kogunenud praeguseks juba 74 tükki ja projekt on veel avatud aasta lõpuni. Täiendavaid teatedi leiab siit.

“Rõugest (Eestist) kaugel olevad inimesed ongi justkui rändlinnud, kes mujal maailmas on oma pesakasti leidnud, kuid saabuvad ikka ja jälle taas koju,” sõnas Mirjam Loertscher.

Kel huvi endalegi nimeline pesakast Šveitsi kaunite metsade vahele soetada, sümboliseerimaks seotust teiste rõugelastega maailmas ning tähistamaks EV 100, saab seda teha veebipoe kaudu. Otselink online shop’i asub aadressil: https://eestiselts.smartcommerce.ch/de/pay?tid=3

Rõuge juurtega Mirjam Loertscher käis eelmisel nädalal projektist ka Terevisioonis rääkimas. Ülekanne on järele vaadatav siit.

“Laulumaa” teise hooaja võitja on Liis Marie Alt

Laupäeval, 18. novembril selgus TV7 telesaate “Laulumaa” finaalkontserdil teise hooaja võitja, kelleks on 11-aastane Liis Marie Alt lauluga “Armastusepuu”.

Liis Marie Alt, TV7 telesaate Laulumaa teise hooaja võitja Foto TV7
Liis Marie Alt, TV7 telesaate Laulumaa teise hooaja võitja. Foto: TV7

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea koguduses toimunud finaalkontserdil astusid üles seitse finalisti, kelle seast valiti loosi teel välja võitja. Liis Marie Alti esitatud loole “Armastusepuu” on viisi ja sõnad teinud Piret Laikre ja seade Tõnu Laikre. Võitja lauluõpetaja on tema ema Merike Alt.

“Kristliku kanalina ei ole me eesmärk tekitada laste vahel võistlust, mida on meie ühiskonnas niigi palju, vaid anda kõigile võrdne võimalus võita ja seetõttu võitja ka loositi,” ütleb Laulumaa produtsent Sanna Pitko.

Saadetes astusid üles 5-12-aastased laululapsed. Igast saatest valisid vaatajad välja ühe rahvalemmiku, kes pääses edasi finaali, kus loositi välja võitja.

Loe edasi: “Laulumaa” teise hooaja võitja on Liis Marie Alt

Üürniku tekitatud kahju eest vastutab korteriomanik

Korteriühistud seisavad aina enam silmitsi üürikorteritega seotud probleemidega: pahatihti ei pea üürnikud ei kinni maja sisekorrareeglitest, peavad lärmakaid pidusid ja majas liikuvad võõrad tekitavad kahju teiste omanike varale.

Uus kortermaja Pärnus, Räämal Foto Urmas Saard
Uus kortermaja Pärnus, Räämal. Foto: Urmas Saard

“Ühistu ei pea aga tegelema kellegi üüriliste korralekutsumisega ning iga korteriomanik peab aru saama, et ühistu ees vastutab ka üürniku tekitatud kahju eest omanik,” selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ka uus, tuleval aastal kehtima hakkav korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab väga selgelt korteriomaniku kohustused. “Korteriomanik peab hoiduma tema käsutuses oleva korteriomandi korras ning seda ja kaasomandit kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud,” selgitab Urmas Mardi. Nõue kehtib ka kõigile, kes omaniku valduses olevat korterit ajutiselt kasutavad. “Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal,” rõhutab Mardi. Külmal ajal võib probleem tekkida ka sellest, et üürniku puudumisel või puhkusel jäetakse korter tühjalt seisma, küte keeratakse maha ning seetõttu kannatab kogu maja kütte- ja veesüsteem.

Loe edasi: Üürniku tekitatud kahju eest vastutab korteriomanik

Fotonäitus kõrgelt õhust pildistatud Lätimaast

Läti nädal Pärnus jätkub tänasest avatud vendade Kalninšite fotonäitusega „Wondrous Latvia“, mida huvilised näevad Pärnu Kontserdimajas kuni 30. novembrini.

Vendade Kalninšite fotonäitus Wondrous Latvia Pärnu Kontserdimajas Foto Urmas Saard
Vendade Kalninšite fotonäitus “Wondrous Latvia” Pärnu Kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Enne fotode jõudmist kontserdimajja võis näitust näha ka Pärnu Keskraamatukogus, aga seal ei pääsenud need eriti hästi mõjule, sest päevavalgus asus tööde taga. Nüüd langeb loomulik väljast paistev valgus otse fotodele. 42 suuremõõdulist fotot kontserdimaja teise korruse fuajee kõverduval seinal loob jalutaja jaoks omamoodi põneva avastamiste jada, mille lõppu ei oska vaataja ette aimata.

„Me oleme fotografeerides töötanud selle näituse heaks umbes 15 aastat,“ ütlevad vennad Arnis Kalniņš ja Juris Kalniņš. Makrofotod on pildistatud Läti firma Baltic Helicopters lennumasina pardalt. Pildistatud on valget talve, õrnrohelist kevadet ja rohetavat suve. Pildistatud on Daugava ehk Väina jõge, mis on vendade sõnul üks Läti sümboleid. Piltidel näeb Läti rahvusparke. Näiteks Gauja rahvuspargi territooriumil asub Zvārte kalju, mis on üks maalilisemaid devoni liivakivipaljandeid Lätis. Samas rahvuspargis näeb ka Turaida lossi. Samuti näeb näituse fotodel Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala ja palju teisi looduskauneid pilte.

Loe edasi: Fotonäitus kõrgelt õhust pildistatud Lätimaast

Kolm sintlast esikolmikus ja pidu ilma lätlasteta

Eile õhtul toimus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses pidulik Läti nädala lõpetamine, kus tänati selle läbiviimise abilisi, autasustati parimaid Jurmala mälumängus osalejaid ja tähistati Läti Vabariigi 99. aastapäeva ajaliselt mõõduka kontsertkavaga.

Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga Foto Urmas Saard
Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga. Foto: Urmas Saard

Pärnu abilinnapea Marko Šorin alustas lugupidamisest lõunanaabrite vastu lätikeelse tervitusega ja selgitas, et oli ettevalmistanud paarikümne minutilise lätikeelse sõnavõtu, aga kuna ühtegi lätlast päeva lõpuks enam publiku hulgas polnud, jätkas ta eesti keeles. Selgituseks, et kogu nädala viibis Pärnus ja maakonnas ääretult palju Läti külalisi, aga seoses tänase riigi sünnipäevaga lahkuti eilse päeva kahanedes oma kodudesse. Šorin tunnustas Raeküla vanakooli väga väikest, kuid suurte tegudega toimekat seltskonda ja eriti nende juhti Piia Karro-Selga, kes on teemanädalat väga pikalt ettevalmistanud ning nüüdseks lõppenud nädalal hästi tiheda päevakava alusel mitmesuguseid tegevusi korraldanud. Šorin nimetas mitmeid Läti nädala raames aset leidnud päevasündmusi, mis nii Pärnus kui Sindis toimusid, milles ta ise või koos oma pereliikmetega osales. Ta tõstis esile naisansambli „Latvian Voices“ kontserti ja Jurmala muusikakooli õpilaste kontserti. Ajaloohuvilisena meeldis talle väga Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektori Tiina Tojaki loeng-vestlus Sindi ajalooklubis, kus ettekandja taaselustas eestlaste ja lätlaste ühist mälu. Lõpus tänas kultuurivaldkonna abilinnapea Pärnu linnavalitsuse poolt Piia Karro-Selga, kes on varemgi korraldanud mitmeid teiste riikide teemanädalaid (Itaalia, Jaapan, Austria, Briti jt) nelja Pärnu teemalise raamatuga, et rahvusvahelise töö käigus ka kodulinn meeles püsiks. Muidugi käis tänusõnade juurde hästi paljuõieline lillekimp.

Loe edasi: Kolm sintlast esikolmikus ja pidu ilma lätlasteta

Läti nädala veebiviktoriini viimase päeva auhindade loosimise tulemused

Viimasena täitis fortuuna väga tähtsat ülesannet Anastasija Venska Riiast, kes asub vabatahtlikuna teenistuses Narvas, kuid on kogu Läti nädala töötanud Pärnus, saades osa võimalikult paljudest sündmustest, mis sellel nädalal toimunud ja veedab ka tänase õhtu Raeküla Vanakooli Keskuses.

Anastasija Venska Riiast Foto Marina Mesipuu
Anastasija Venska Riiast. Foto: Marina Mesipuu

→ Pastakas – Krist Suppi
→ Pastakas – Heidi Vellend
→ Käsilipp – Eve Ennok
→ Võtmehoidja – Jaan Viska
→ Latvian Voices CD – Ly Mäemurd
→ Akupank (päeva peaauhind) – Aino Edo

Palju õnne!

Auhinnad saab kätte täna kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond.

Külauudised loosib täna kõigi õigesti vastanute vahel välja kolm Rahva Raamatu kinkekaarti ja Läti Suursaatkonna poolt läheb mälumängus osalenute vahel loosi Rigas Balzam.

Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini viimase päeva auhindade loosimise tulemused

Tiina Tojak esitles paralleele Läti ja Eestiga

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak rääkis Sindi ajalooklubis sõjaajaloolise pärandi ühistest jälgedest Lätis ja Eestis.

Tiina Tojak Sindi ajalooklubis Foto Urmas Saard
Tiina Tojak Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Kolmapäeva õhtul toimunud jututuba oli üks väga paljudest sündmustest, mis lõppeva Läti nädala raames Pärnumaal aset leidsid. Sisuliselt oli tegemist järjega Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu (ESHL) ja Läti Vennashaudade Komitee koostööprojektile “Ühist ajalugu taaselustades” (vaata ka siit ja siit, siit, siit, siit, siit), mida viidi läbi 15- kuni 20-aastastele eesti ja läti noortest koosnevas laagris aastatel 2014 ja 2015.

Hakatuseks tutvustas Tiina Tojak ESHL tegevust. Tojak ise on olnud tegevdirektor liidu asutamisest saadik. ESHL asutati Kaitseministeeriumi valitsemisalas 1993. a 21. augustil Pärnu raekojas. Asutajateks olid Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Metsavendade Liit ja paljud teised kodanikeühendused, samuti üksikisikud. Esimene ESHL president oli Ali Rza-Kulijev. Järgnevalt olid selles ametis Jaak Pihlak, Hannes Walter, Küllo Arjakas, Meelis Kivi ja alates aastast 2011 jätkab Meelis Pääbo.

Loe edasi: Tiina Tojak esitles paralleele Läti ja Eestiga

Läti nädala veebiviktoriin on lõppenud

Läinud nädala laupäevast kuni tänaseni kestnud veebiviktoriin on saanud läbi ja täna hommikul esitatud kolme viimase küsimuse vastusedki nüüdseks kättesaadavad.

Jurmala rand Foto Külli Šorin
Jurmala rand. Foto: Külli Šorin
Raudteepeatus Jurmalas Foto Urmas Saard
Raudteepeatus Jurmalas. Foto: Urmas Saard

 

19) Pärnu ja Jurmala linnade kaugus teinetesisest on mööda maanteed liikudes 224,3 km.

20) Jurmala on rikas looduslike ressursside poolest. Kermeri rahvuspargis leidub mineraalvett ja terapeutilist muda, mida kasutatakse igapäevaselt hotellides mitmesuguste raviprotseduuride tegemiseks.

21) Jurmala ja Riia vaheline raudteeühendus avati 1877. aastal

Auhindade jagamine toimub täna kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriin on lõppenud