Ants Kaljurand andis põhjust rääkida metsavendlusest

Legendaarse metsavenna Ants Kaljuranna (20.10.1917–13.03.1951) sajanda sünniaastapäeva järgsel hommikul kogunes mõnikümmend inimest Pärnumaal Mihkli kirikaeda, kus tema mälestuskivi ette asetati pärjad ja meenutati punaterrori vastast kangelaslikku võitlust. Sellele järgnes Pärnus metsavendlust käsitlev ajalookonverents.

Konverentsi moderaatorid major Mehis Born ja noorem veebel Heiki Magnus tänavad Eerik-Niiles Krossi sisuka ettekande eest Foto Urmas Saard
Konverentsi moderaatorid major Mehis Born ja nooremveebel Heiki Magnus tänavad Eerik-Niiles Krossi sisuka ettekande eest. Foto: Urmas Saard

Metsavendluse sümboltähise juures

Nõukogude okupandid tabasid Kaljuranna 1949. a jaanilaupäeval ja hukkasid sangari sõjaväetribunali otsusega 1951. a märtsis. Kuna tema hauda ei teata, avati 2011. a 10. juulil Kaitseliidu Pärnumaa maleva algatusel metsavenna auks mälestuskivi. Laupäeva hommiku karges jaheduses ja madalalt päeva valgustanud päikese kiirte heleduses asetasid ühise pärja kivi ette nooremveebel Heiki Magnus, Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees ja major Mehis Born, Kaitseväe toetuse väejuhatuse staabiohvitser.

Rahvasuus paremini teatud Hirmus-Ants, kodaniku nimega siiski Ants Kaljurand, jääb Borni sõnul Eesti metsavendade sümboliks, mis säilitab ülekohtuga silmitsi seistes meie eneseusku jääda eestlaseks ja käituda eestlasele kohase väärikusega. Borni seisukohalt peab ajaloo mõistmine looma aluse, mille põhjal riigikaitsjad kavandavad taktikat võimalike samalaadsete tuleviku olukordade tarbeks.

Loe edasi: Ants Kaljurand andis põhjust rääkida metsavendlusest

Sindi muuseumis uuendatakse eksponaadi väärtusega pliiti

Pottsepp Aleksei Karasjov alustas eile hommikul Sindi muuseumis pliidikivide lahtivõtmist, kui ühel hetkel varises ka enamik soemüüri kokku.

Pliit ehitatakse hüdroisolatsioonile Foto Urmas Saard
Pliit ehitatakse hüdroisolatsioonile. Foto: Urmas Saard

Tegemist käis kohapeal vaatamas Sindi linnapea Rein Ariko, kelle sõnul tuleb vanade ehituste puhul alati arvestada ettearvamatute lisatöödega. „Praegu Sindi muuseumi kasutuses olev hoone on Johann Christoph Wöhrmanni aegne elumaja, mis ehitati ajavahemikul 1835 kuni 1841,“ ütles Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend. Pliit ilmselt nii vana ei ole, aga siiski ehitatud tolleaegse tava kohaselt muldpõrandale. Kuna juba palju aastaid on tuba köetud üksnes kõrval oleva ahjuga, seisis pliit ilma sihipärase kasutuseta. Pliidi alla tuld tegemata hakkasid kivid ajapikku maapinna niiskust ülespoole juhtima. Nätskeks muutus vuukide vahet täitev savisegu ja kivid pundusid.

Ariko ütles, et nüüd enam vahetult muldpõrandale pliiti ei laota ja esmalt tehti valmis hüdroisolatsioon. Lõõristikuga soemüüri enam ei tule, kuigi välise ilme säilitamiseks ehitatakse soemüür uuesti üles. Pliit on küll minetanud omaaegse otstarbe, kuid seda säilitatakse ikkagi kui vana eluhoone eksponaati.

Loe edasi: Sindi muuseumis uuendatakse eksponaadi väärtusega pliiti