Esimese mängu Kodu Kuubis areenal võitis Poseidon

Kodu Kuubis areenal ehk Pärnu JK Poseidoni kodustaadioni esimese etapi valmimist tähistaval avapäeval kohtusid vesisel vutimurul Tori Põrgulised ja Poseidoni jalgpallurid, kes võitsid naabervalla esindust tulemusega 6:3.

Poseidon versus Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal Foto Urmas Saard
Poseidon versus Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal. Foto: Urmas Saard

Eile hakkas Kodu Kuubis areenal vilgas sagimine peale viis tundi enne sõpruskohtumise avavilet. Seni on OÜ Kodu Kuubis tuntust kogunud põhuplaatidega nii Eestis kui kogu Skandinaavias, nüüd ka kodukandi jalgpalli toetajana, kelle olulise abiga Sindis Kesktänava äärne pika ajalooga staadion uuesti ellu ärkab. See seletabki põhjust, miks juba varahommikul tribüüni katuse servale suured kirjatähed arusaadavas järjestuses ritta paigaldati.

Valdo Viikmaa joonis jalgpalli murul jooni maha. Märjale ei jäänud küll tugevalt nähtavat jälge, aga päris märkamatuks ka ei jäänud.

Kell kümme sumpasid läbi veelompide kolm meest, kes kandsid õlgadel 10 meetri pikkust valget masti. Kõige ees sammus Poseidoni mängija isa Anton Anufriev, tema järel Kodu Kuubis juhatuse liige Germo Karro ja ankrumehena Poseidoni noortetöö juht Joonas Einfeldt. Seejärel asus toimetama Sindi kõrval asuvas Pulli külas lipumastide paigaldamisega tegeleva firma Hõbesõlg OÜ juhataja Marek Eistre, kellel juba kolme aastane kogemus neis asjus. Kõrgeid lipumaste on Hõbesõlg Sindis püsti ajanud kümmekond, Pärnumaal üldse saja ringis.

Ja küllap lisandub tulevikus ka Kodu Kuubis areenale veel samasuguseid lipumaste. Parajasti sel ajal, kui pilved staadioni kohalt eemaldusid ja päike välja tuli, kinnitas Eistre Poseidoni lipu nööri külge. Väheses tuules lehvivat lippu heiskasid Anufriev ja Einfeldt. Poseidonit teatakse vanakreeka mütoloogiast ammuste kreeklaste jaoks ühena tosinast peajumalast, täpsemalt merejumalana, kes sõitis oma kuldsete merihobustega vetesügavuste kohal ja kandis kolmharki, mis suutis hetkega mere möllama panna. Sellest ka kolmhark sinisel lipul.

Keskpäevaks kogunes rahvas tribüünile. Kaks veokit seisid pikemal vahemaal ninadega vastakuti asetsevalt tribüüni ees. Veokite vahele pingutati koormarihma meenutav pael. Kes veel ei aimanud selle seadeldise otstarvet, neile vaatajatele tuli seda suurema üllatusena maailmakuulsa slackliner Jaan Roose etteaste. 25-aastane Roose, keda kohtab viimasel ajal Eestis haruharva, on teinud koostööd ka Madonnaga. Mullu septembris võitis ta Sitsiilias Red Bulli slackline’i võistluse, mille tulemusena tõusis oma ala maailma parimaks. Roose meisterlikku trikitamist võis vaadata tänavu veebruaris Eesti korvpalliliiga Tähtede Mängu meelelahutusprogrammi osana Saku hallis ja eile siis samaväärselt ka Kodu Kuubis areenal.

Tuntust kogunud kodu-uurija Marko Šorin rääkis lühidalt, et tänasel areenal on pikk ajalugu ja teadaolevalt tegutseti sellel staadionil juba vähemalt 90 aastat tagasi. Sindi oma jalgpallimeeskond on olnud ajaloos väga võidukas. Ta tõi näiteks ühe vana foto, mille põhjal jutustas Sindi “Kalju” ja Pärnu “Tervise” vahelist kohtumist, mis lõppes sintlaste võiduga 5:0. Kohtumine toimus septembris 1928.

[pullquote]Aga parem oli mitte otse väravasse lüüa, vaid tabada kas väravaposti, latti või veel parem ristnurka[/pullquote]Huvitav oli kuulata Šorini ja Juhan Saharovi vahelist meenutuste vestlust. Üheksakümnendate alguses mängiti sama staadioni ainsa alles jäänud värava all mängu “300”, mis oli tol ajal noortele üks suvevaheaja veetmise lemmiktegevusi. Mänguga liitus Sindis vanaisal külas olnud Kristo Käärman, kes on täna Eesti ühe edukama ettevõtte Transferwise üks omanikke. Mis on mäng „300“? Üks võistkond asus väravas ja teise võistkonna mängija lõi penaltit. Aga parem oli mitte otse väravasse lüüa, vaid tabada kas väravaposti, latti või veel parem ristnurka. Kui näiteks pall tabas latti ja põrkas tagasi, siis tuli küll pall sisse lüüa, nii sai 150 punkti. „Post oli vist väärtusega 100 ja ristnurk kohe 300. Aga praeguseks ei pruugi enam täpselt mäletada,“ selgitas Šorin. Mäletatavasti olevat Käärman tavaliselt siis oma vanaisa kodust tulnud, kui kuulis staadionilt kostvaid lööke. Vanaisa kodu asus otse värava taga Aia tänava ääres.

Tori Põrguliste ja Poseidoni vaheline sõpruskohtumine algas ühispildistamisega. Kas tulevikus hakkab olema Tori sinine ja Tori punane võistkond nagu Manchesteris, näitab aeg? Nii naljatles Šorin, kui mõtles omavalitsuste liitmisele. Vihma ja lirtsuvat vett oli jalge all rohkem kui kuiva ja päikese paistet. Staadionimuru agronoom Mikko Selg, samuti Kodu Kuubist, pidas rohket vett heaks endeks ja lootis muistsete kreeklaste Poseidoni abile, et tagada jalgpalliklubi Poseidonile edu.

Einfeldt ütles, et JK Poseidoni värvides jooksid platsile klubi duubelvõistkonna ja rahvaliiga mängijad, ka noormängijad, samuti staadioni ja tribüüni ehituse toetajad. Esindusmeeskonnast ajasid palli taga üksnes paar jalgpallurit, et hoida jõudu pühapäeval toimuvaks hooaja viimaseks liigamänguks Kärdla linnameeskonnaga. Esimese väravaga kirjutati ürikutesse Poseidoni esindusmeeskonna mängija Romek Kašulini nimi.

Kohtumise vaheajal korraldas Poseidoni tegevjuht Joonas Mengel mitmeid auhinnalisi võistluseid. Topauto Pärnu poolt välja pandud Hyundai Ionic Hybrid kasutuse nädalavahetuseks võitis loosiga Poseidoni üheksa-aastane noormängija Joosep Käige, kelle vanematel on arvatavalt väga hea meel. Peaauhinnaks valitud tasuta aastase trenni JK Poseidonis võitis fortuuna tahtel Joonas Mengeli õde Aura Mengel-Pajusalu, kes loovutas loosiõnne oma pojale Reynir’ile. Ka Reynir elas vaimustusega mängule ja teistele päeva tegemistele osavõtlikult kaasa.

Urmas Saard

Samal teemal:

Marko Šorin Sindi jalgpallistaadioni ehitamisel Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi jalgpallimurul on vähemalt aastast 1927 sporti harrastatud