Kolmandal üle-eestilisel avatud talude päeval pakkus loodus ühe ilusama päeva juulis. Talude ja ettevõtjate arv on aasta-aastalt suurenenud. Kuna Pärnumaa on üks aktiivsemaid piirkondi, mis pakub võimalust avatud talude külastuseks, siis Vigala 43liikmelise reisirühmana haarasime kinni võimalusest olla naabrite mail ja lõpetada ringsõit Tahkurannas Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi sünnipaigas ja kuulda monumendi valmimislugu.
Raudkivid Pätsi momumendi jaoks korjati sealt samast Tahkuranna põldudelt samba valmistamiseks. Austust ja lugupidamist vääriv külastus kunagise presidendi vastu on inimlik Eesti Vabariigi 100. aastapäeva künnisel. Kasvav huvi avatud talude vastu näitab, et eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast toidust. Teisalt on maaeluminister Tarmo Tamm toonud koolikavasse strateegia, mille eesmärk on suurendada laste puu- ja köögivilja- ning piima ja piimatoodete tarbimist. Siia võib lisada C. R. Jakobsoni öeldu: „ See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on.” Ringsõit hõlmas kuute talu.
Esimeseks vastuvõtjaks oli Reet Karukäpp Kilksamal. Perenaise elus on üks ajalooline fakt: ta on sündinud 17. juunil 1940, päeval, kui Nõukogude väed tungisid Eestisse. Enne lõunat oli Eesti Vabariik, pärast lõunat hoopis teine riik. Reet Karukäppa on teadus alati paelunud, ta omandas doktorikraadi geoloogias. Meile tutvustas ta talu tagasisaamise lugu. Keerulised olid maaparandustööd vanade rebasefarmimüüride vahel. Teisalt on maa seal väheviljakas. Seepärast peab Karukäpp õigemaks kasvatada mustsõstart. Sel aastal rikkus kevadkülm hea saagi võimaluse. Mustsõstar on inimese tervisele hea.
Marju kasvatab Karukäpp kolmel hektaril. Samas leiab ta, et alati pole kasulik marju kokkuostu viia, toodangut tuleks väärindada. Toota mahla, siirupit, veini. Seda ta teebki. Tööstuslik tootmine ei ole tema jaoks, temale meeldib ise asju teha ja uurida ning katsetada ligikaudu 40 sordiga. Perenaine lausus, et kel endal sõstraid pole, sel tasub temaga ühendust võtta.
Tori Siidritalu lugu
Karmo ja Veranika Haas asusid elama maale 2014. aastal, et rajada oma siidri- ja veinitalu. Kohapeal korraldab perenaine siidrite degusteerimist küünikohvikus. Peremehega tegime ringkäigu 20 hektaril viinamarja- ja õunaaias, lõpuks peatusime tootmishoones, mis on ümber ehitatud laudast. Laut olla kolhoosiajal moldaavlaste tehtud, kelle peamiseks tööriistaks oli kirves. Peremees on õppinud pookima, ise puid kasvatama ning jagab õpetusi teistele huvilistele.
Loomulikult teeb pere kõike alates ehitamisest, mahlategemisest, pudelitesse villimisest kuni etikettide pealepanekuni. Küünikohvik töötab kevadest oktoobrini. Pererahvas katsetab õunasiidriga, sest toit ja vein käivad käsikäes. Tore, et õllepruulikodadele on lisaks tulnud siidrikojad. Meenus teinegi ütlemine: üks maakoht ilma õunapuu ja lilleaiata on nagu roog ilma soolata või nädal ilma pühapäevata. Jäi soovida edu noorele perele nende ettevõtmistes.
Suure tee lähedalt leidsime järgmise külaliste kogunemiskoha Panga hobitalu. Talus saab tutvust teha küülikute, lammaste, kanade, partide ja kalkunitega. Suure pere püüab hakkamasaamiseks ise võimalusi luua. Väikeses tootmistalus töötavad õed Aulika ja Anne-Ly Olgo. Mäletame neid eelmise aasta Maahommiku saatest, kus nad kirjeldasid elu kodukohas pärast seiklemisi Ameerikas.
See talu oli väga hea peatuskoht lastega peredele, sest lapsi huvitavad eelkõige loomad. Sel päeval olid pereliikmed ametis külalistele toidu pakkumisega. Olime õnnelikud, et seal peres oli hea lõunatada. Talu ümber ainult on ainult hekatarit maad, lisaks paistsid v eemalt anad tootmishooned. Näidati rajatud vaarikaistandust, kus kevadkülm võttis saagisaamise võimaluse. Nüüd tuleb uusi paremaid võimalusi leida.
Edasine teekond viis Tahkuranna, kasvava elanikkonnaga valda, mitmete ettevõtjate juurde. Peagi olime Pärnumaal Ahti Tedremäe Thormani sepipajas. Sepatööd on siin tehtud 20 aastat. Rauataltsutamine mehele meeldib, ei ole läinud muudele avarustele. Tedremäe arvab, et kutsekooli õpilastel on väike praktikakogemus, nad ei saa tööga hakkama. Ootaks enamat.
Riiulitel nägime mitmeid sepiseid, suveniire, sisustustarbeid, tooteid mitmetele ehitusprojektidele. Oli võimalik osta kingituseks meeneid. Isetegemine ja nupukus on hoidnud sepatöö nõutaval tasemel. Sepikojas oli võimalik rauda taguda, valmistada esimese tööna sepanaela. E-pood pakub käsitöömeistritele müügivõimalusi.
Uulus sai teoks mesinike kohtumine Maarika Puusepa pool. Tänapäeval on päris palju räägitud mürgitatud mesilastest. Pärnumaal pidid mesilastele korjeks head tingimused olema. Meeldiv oli seda tõdeda. Nägime meetootmist, kuulsime lugusid meepõhistest toodetest, mesilasvahast ja vahaküünaldest. Saime mett maitsta, osta koduteele kaasa. Sealne mesinik hindab väga kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Mesilasperesid on tal 130 ringis. Talvel tegeleb ta vahaküünalde valmistamisega.
Maarika Puusepp on iseõppija – mesindus on väga traditsiooniline eluala, ta pole jänni jäänud. Meetootmine on perele elatusallikas. Nad peavad „itaaliamesilasi“. Mesilasmürk aitab liigesevalude vastu. Meel on väga palju häid omadusi, see kõlbab nii toiduks kui ka raviks ning lapsi tuleks harjutada mett sööma. Oluline on, et mesi oleks pärit saastamata loodusest, rabadest, metsadest. Selle eest tasub seista. Annan ühe retsepti: külmetuse korral segada riivitud küüslauk meega 1:1; võtta kolm korda päevas.
Viimane ettevõte, mida külastasime, oli Liha ja Suits, juhiks Tauno Värk. Lõuna-Euroopa lihalettidelt saadud head maitseelamused panid alguse Tahkuranna ettevõtmisele Laadi külas. Lihatoodetel võiks olla piirkondlik eripära. Tootevalikust leidis kolme erineva lisandiga suitsuvorsti, sinkvorsti, Krakovi vorsti, suitsuliha, vinnutatud veiseliha. Nimetusi jätkus. Õueletil oli võimalik toodangut maitsta ja tasuta kohvi kõrvale juua, alles siis keldrisse minna kaupa tegema. Kinnistus teadmine, et tegu on väärt ettevõtmisega.
Paar rida kohapealt. Tahkuranna vallas on üheksa küla. Laadis elab 400 inimest. Külas tegutseb 32 OÜd, üheksa FIEd ja neli MTÜd. President Päts on pärit tegusast piirkonnast, kus praegu on tuntumad kohad Jõulumäe tervisekeskus ja Lottemaa. Vigala rühma nimel tänan Pärnumaa ettevõtjaid toredate kohtumiste eest. Päev kulges edukalt ja igas kohtumispaigas jätsime vastuvõtjatele Vigala tatratooteid, maitsvat teed ja Vigala kirjaniku Kaie Bergmanni raamatu. Uute kohtumisteni.
Jaan Viska