Enne jaani saavad Pärnu ühisgümnaasiumi majandussuunal õppinud õpilased koos lõputunnistusega ka Tartu Ülikoolilt tunnistuse, mis tõendab 390 tunni ulatuses täiendusõppeprogrammi „Noorte ettevõtluse õppesuuna ettevalmistuskursus“ läbimist Pärnu kolledžis.
Majandusõpetaja Mari Suurväli meenutab üldhariduskooli ja ülikooliga tehtava koostöö eellugu, mis sai selgelt määratletud sisu 2010 aasta veebruaris tolleaegse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi allkirjastatud käskkirja „Ettevõtlus – ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programmi“ kinnitamisel.
„Kinnitatud programmile toetudes on TÜ Pärnu kolledžis koostatud täienduskoolituse programm, millega alustasime tööd koostöölepingule toetudes. 2011. a juunis ühinesid lepinguga Häädemeeste keskkool, Pärnu-Jaagupi gümnaasium ja Pärnu ühisgümnaasium. Lepingu järgi kaasati noorte õppeprotsessi Pärnu kolledži õppejõud ja vabatahtlikud konsultandid – mentorid ettevõtlusest,“ selgitab Suurväli.
Kursusel osalejatele on antud võimalus omandada arusaam ühiskonnas toimuvatest majandusprotsessidest ja nähtustest ning nende vastastikustest seostest nii üksikisiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Omandades olulisemad majandusalased mõisted ja teadmised kujuneb õppijal süsteemne ülevaade mikro- ja makrotasandil toimuvatest protsessidest ning lisaks sellele areneb ka ettevõtlikkuse mõttelaad.
Õppekava sisaldas näiteks majandusteooria baasmõisteid, ettevõtluskeskkonda, fiskaal ja rahapoliitikat, majandusarvestuse aluseid, äriõiguse baasteadmisi ja palju muud hädavajalikku. Kolledži õppejõudude juhendamisel on noortel olnud võimalus luua oma firma – õpilasfirma, omandada teadmisi majandusarvestuse põhimõtetest, projekti kavandamisest ja juhtimisest.
[pullquote]Kursuse eripära väljendub õpitu kinnistumises läbi praktiliste tööde[/pullquote]„Kursuse eripära väljendub õpitu kinnistumises läbi praktiliste tööde: äriplaani koostamine, õpilasfirma asutamine, laatadel müümine, õpilasfirma tegevusaruande koostamine ja esitlus, projekti kavandamine ja teostus koos aruande esitamisega,“ räägib Suurväli, kes on olnud väga palju aastaid ka õpilasfirmade juhendaja ja õpilaslaada Pärnumaa jõulud vastutav peakorraldaja.
Suurväli peab väga tähtsaks õpitava teooria seostamist igapäeva eluga, millele lisavad väärtust õppekäigud ja vabatahtlikud mentorite nõuanded ning juhendamised. „Õppetöös on kasutusel probleemõpe, projektõpe, praktilised loovtööd, mille kaudu võimaldatakse õpilastel end proovile panna, tunnetada oma võimeid, arendada ettevõtlikkust, julgust ja probleemi lahendamise oskust ning valmidust näha võimalusi valikute tegemisel jätkuvateks õpinguteks või ettevõtmisteks.“
Saadud kasust jutustavad 22. juunil tunnistusi vastu võtvad õpilased ise.
Martin Kroon peab ettevõtlusõpet vajalikuks seepärast, et õpetab elus hakkama saamist. Näiteks meeskonnatööd, aja juhtimist ja raha kasutamist. „Kasutan õpitut juba praegu tööl käies. Planeerin oma aega ja isikliku raha kasutamist. Kasuks tulevad juhtimiskogemused õpilasfirmast.“
Ronald Tõnisson hindab õpilasfirma kogemust ja laatadel käimist. „Sain klientidega suhelda, see oli täiesti uudne kogemus.“
Claudia Smirnov on õppeaastaga väga rahul. „Õppetöös oli palju uudset. Soovin edaspidi koos tädiga oma firma luua. Temagi õpib ettevõtlust ja ärijuhtimist.“
Suurväli juhib tähelepanu sellele, et lõpetajate hulgas on ka õpilasfirma „Doktor kaisus“ meeskond, kes pääses üleriigilisele lõppvõistlusele. Nende nimed on Iris Abdulajev, Kanter Jako, Kelli Künnapas, Heleri Sepp, Karl-Erik Vohu. Samuti on olnud laatadel ja projektitöös tublid Lisette Palu, Karte-Helena Põld, Mona Küüts, Claudia Smirnov. Need õpilased osalesid 2015. aasta jõululaadal Port-Arturis, samuti Tallinnas ning kolledžis 2016 kevadel.
[pullquote]Öeldi sedagi, et sai oma naha peal tunda õnnestumisi ja ebaõnnestumisi.[/pullquote]Lõpetanutel paluti vastata ka küsimustele, et saada õpilastelt tagasisidet. Ankeedile vastajaid oli 29. Ühe küsimusena tunti huvi: „Millele sooviksid tähelepanu pöörata õppetöö korralduse juures? Sinu ettepanekud?“ Vastanud leidsid, et peaks rohkem õpetama inimestega suhtlemist. Öeldi sedagi, et sai oma naha peal tunda õnnestumisi ja ebaõnnestumisi.
Tunti huvi ka selle vastu, mis õpitust õpilastele rohkem meenub? Toodi välja õpilasfirma loomist ja tegevust, saadud teadmiste praktilist rakendust. Oluliseks peeti projekti kirjutamist, raamatupidamise bilansside ja finantsaruannete koostamist. Tähtsustati sponsoritelt toetuste saamist, aja planeerimist, praktiliste tööde tegemist, isikuomaduste väljaselgitamist, eneseanalüüsi.
Hinnati rohket nalja ja lahedaid tunde, aga ka Mari Suurväli projekti- ja õpilasfirmade juhtimist. Veel taheti lisada, et raamatupidamist pidanuks väheke aeglasemalt võtma, liiga palju olevat olnud ühe korraga võõraid sõnu. Loodeti, et majandusõpe lisatakse kõigi koolide õppekavasse.
Urmas Saard