EV100 kingituste tegemiseks on avanenud väiketoetuste taotlusvoor

KÜSK ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond on avanud uue taotlusvooru, mis pakub väiketoetusi vabariigi 100. aastapäevaks mõeldud kingituste teostamiseks. Taotlemise tähtaeg on 6. juuni.

EV 100 Foto Urmas Saard
EV 100. Foto: Urmas Saard

Uue taotlusvooruga julgustatakse veelgi rohkemaid inimesi oma piirkonnas või südamelähedases valdkonnas võtma üheskoos ette ja tegema vabariigi 100. aastapäeva puhul Eestile kingitusi. Toetusi võib küsida erinevatele koostöös valmivatele sündmustele ja ühistegevustele, mis ühtivad EV100 põhiväärtuste ja eesmärkidega. Oodatud on näiteks selliseid ettevõtmised, mis arendavad rahva tervist, kutsuvad üles peredega rohkem aega veetma, säilitavad kultuurilist mälu ning muudavad nii linnades kui külades tänavapilti rõõmsamaks.

“Nüüd, kus oleme EV100 juubeliperioodi suure matkapäevaga avanud, on just õige aeg mõelda, mis on see asi, tegu või sündmus, millega oma kogukonnas Eesti sünnipäeva tähistada,” rääkis EV100 programmijuht Maarja-Liisa Soe. “Ettevalmistused juubelisünnipäevaks käivad üle Eesti ja paljud kogukonnad on oma tegemistest juba teada andnud. Kutsume kõiki huvilisi üles oma ideid esitama ja üheskoos midagi erilist ette võtma,” lisas ta.

Loe edasi: EV100 kingituste tegemiseks on avanenud väiketoetuste taotlusvoor

Reisisihiks oli Läti Taimeparaad

Esimest korda Läti Taimeparaadile jõudes meenutasid Sigulda kesklinnas maasse torgatud ülisuured ja väiksemad jalutuskepid, et viimati külastasin omaaegsete Koiva liivlaste asuala poisikese põlves, nii umbes 55 aastat tagasi koos emaga. Nüüd, üle poole sajandi hiljem, ühiselt TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahvaga.

Siguldas toimunud 14 Läti Taimeparaad Foto Urmas Saard
Siguldas toimunud 14. Läti Taimeparaad. Foto: Urmas Saard

Kõige paremini mäletan Baltikumi suurima maapealse koopa imetlemist. Teatmiku andmeil on Gutmani koopal kõrgust 10, laiust 12 ja sügavust-pikkust pea 19 meetrit. Sedakorda koopa juurde ei jõudnud ja sealne tuntud raviv allikavesigi jäi rüüpamata. Aga värvilise ornamentikaga Sigulda keppe müüdi nii koopa ees kui ka mujal linnas juba siis ja need muutmatu välimusega jalutuskepid ongi kõige tuttavamad kauge aja mälestuskildudes.

Sama tuttavlikult mõjus bussist maha astudes seegi, et esimestena tänaval kohatud võhivõõrad inimesed kõnelesid omavahel sulaselges eesti keeles. Mida lähemale laada toimumispaigale oma seltskonnaga liikusime, seda rohkem kuulsime vastu tulevate inimeste suust eestikeelset jutlemist. Svetku väljakul peetav Sigulda taimelaat (Latvijas Stadu Parade) olevat just viimasel viiel-kuuel aastal saanud Eesti aiandusrahva kevadiseks meeliskohaks, kuhu minnakse enamasti suurte busside või isikliku sõiduautoga, harvem ühiskondliku transpordiga.

Loe edasi: Reisisihiks oli Läti Taimeparaad