Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks

Tänavu Tartu rahu aastapäeval avas Naiskodukaitse riigi kõikides maakondades organisatsiooni tegevust tutvustavad fotonäitused. Pärnumaa ringkonna rändnäitus on nüüdseks jõudnud Sindi muuseumisse, kus väljapanek avatakse 1. mail Sindi gümnaasiumi näitetrupi osavõtul erilise pidulikkusega.

Video → Sindi gümnaasiumi näiterühma neiud Sindi muuseumis

Elise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Eliise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Näituste valmistamistega anti avalöök käesoleval aastal 90. aasta juubelit tähistava Eesti suurima naisorganisatsiooni aastapäevaüritustele. Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul esitlevad fotonäitused väikest läbilõiget Naiskodukaitse olemusest, andes tunnistust, et väärtustame oma minevikku, ent samas püsime ka pidevas arengus. „Eesti riigi kaitse sõltub meist kõigist, meestest ja naistest. Tänu Naiskodukaitsele on ligi 2500 naist vabatahtlikult panustamas turvalisemasse Eestisse. Me oleme uhked ja täname kõiki oma vabatahtlikke liikmeid“, sõnas Tooming.

Aasta lõpuni maakonniti üle Eesti ringirändavatel näitustel saab näha fotosid alates organisatsiooni ennesõjaaegsest tegevusest kuni ülevaateni tänapäeva hea organiseeritusega juhtimisstruktuurist ja väljaõppest.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks

Käimas on aasta suurpere konkurss

Aasta suurpere 2016 perekond Aan Tartumaalt.
Aasta suurpere 2016 perekond Aan Tartumaalt.

Kuni 2. maini saab esitada kandidaate aasta suurpere konkursile. Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee.

Aasta suurpere aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia 4000 eurot antakse võitjale üle 13. mail toimuval traditsioonilisel suurperepäeval Tallinna loomaaias.

Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks perekond Aan Tartumaalt. Suurpere vanemad Janne ja Peeter Aan kasvatavad seitset last. Nad on eeskujuks paljudele perekondadele ning neid võib iseloomustada kui aktiivseid, rõõmsameelseid ja avatud inimesi.

Loe edasi: Käimas on aasta suurpere konkurss

ETÜ soovitab südamekuul enam liikumist
ja vähem ekraaniaega

südamenädalAprillis tähistatakse üle-Eesti südamekuud, see on kasvanud varasemast traditsioonilistest südamenädalatest, mida tähistati aprilli kolmandal nädalal.  

Südamekuuljuhib Eesti Tervisedenduse Ühing (ETÜ) koos Eesti Liikumistervise Innovatsiooni Klastriga tähelepanu taaskord kõigi elanike, aga eelkõige laste ja noorte liikumisaktiivsuse vajalikkusele.

Täiskasvanutest on piisavalt aktiivsed (2–3 korda nädalas ja rohkem) on 34% meestest ning 36% naistest vanuses 16–64 eluaastat. Eesti kooliõpilaste 2013/2014 aasta tervisekäitumise uuringu alusel liigub kehalise aktiivsuse soovitusele 60 minutit päevas vastavalt keskmiselt 14% koolilastest. Uuring 2–10-aastaste laste kohta näitab, et selles vanusegrupis liigub 60 minutit keskmise kuni kõrge intensiivsusega iga päev vaid 13% tüdrukutest ja 27% poistest.

Liikumise olulisust on käsitletud ka mitmetel teaduskonverentsidel Põhjamaades, kus ilmastikuolud õues liikumiseks on meiega sarnasemad. Refereerime siinkohal jaanuaris toimunud CIAPSE2 konverentsi. Negatiivse stsenaariumina arenenud riikides aastaks 2050 on 25% lastest  rasvunud ning 30% ülekaalulised.

Loe edasi: ETÜ soovitab südamekuul enam liikumist
ja vähem ekraaniaega

Avatud talude päevale on registreerunud ligi 190 ettevõtet

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard
Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard

23. juulil kolmandat korda toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerinud 186 talu ja põllumajandustootjat. Registreerida on võimalik kuni 1. maini.

Harjumaalt on registreerunid 33, Pärnumaalt 24, Viljandimaalt 17, Tartumaalt 16, Valgamaalt 15, Põlvamaalt 14, Lääne- ja Ida-Virumaalt 10, Järva- ja Raplamaa 9, Lääne- ja Võrumaalt 8, Saaremaalt 7, Jõgevamaalt 5 ja Hiiumaalt 1 talu.

Esmakordselt osaleb 60 talu, teist korda 62 talu ja kolmandat kord 64 talu. Kolmandat korda osaleb mahemarjakasvatusega tegelev Peedo talu Põlvamaalt.

“Avatud talude päev on väga positiivne üritus, mis toob tarbijad otse koduhoovi kohale. Isegi kaugema nurga rahva juurde, nagu me oleme, tuli ilma suurema reklaamita kohale ligi 400 inimest,” ütles talu peremees Aare Rätsepp. “Aina suuremat huvi tuntakse marjakasvatuse vastu. Uuritakse, kas 14 hektari pealt korjatakse marjad käsitsi ära, paljud näevad marjakombaini esimest korda.”

Loe edasi: Avatud talude päevale on registreerunud ligi 190 ettevõtet

Täna algasid puukäsitöö mõttepäevad Parmu ökokülas

Metsa, puid ja puidu mitmekülgset ning jätkusuutlikku kasutamistväärtustavad inimesed kogunevad täna puukäsitöö mõttepäevadele Parmu ökoküla keskusesse Tsirgumäe külas. Praktiliste tegevuste käigus arutletakse metsa ja puukäsitöö mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Mõttepäevad kestavad pühapäevani. 

Osalejad käivad metsas taimetarga Tiia Trollaga, kes tutvustab nii söödavaid kui mittesöödavaid taimi. Söödavatest taimedest valmistatakse maitsvat lisa õhtusöögile.

Edev Eremiit ehk Meelis Kihulane suunab puude vaatamist puukäsitöölise pilguga: millist puud valida, kuidas tarbepuitu ära tunda, kuidas kasutada looduslikke vorme tarberiistade valmistamisel. Praktilise tööna saab iga osaleja valmistada lihtsa tarberiista, mis kirjatakse mustriga.

ERMi pikaaegne teadur-kuraator etnoloog Vaike Reemann räägib puitornamentidest.

Parmu ökoküla asutaja ja eestvedaja Kalev Raudsepp ning mõttepäevade korraldaja, pärandtehnoloog Andres Rattasepp tutvustavad kohaliku tõrvavabriku ajalugu ning tõrva ja tökati valmistamise protsessi alates materjali varumisest kuni valmisproduktini.

Noor andekas lõõtspillimängija Herbert Konnula loob meeleolu kena lõõtspillimänguga.

Rohkem infot ja registreerumine: http://parmu.ee/ökoküla/puukasitoo-mottepaevad/

Konsulendid hakkavad koostöös veterinaar- ja toiduametiga linnupidajaid nõustama

Maaelu Edendamise sihtasutuse (MES) konsulendid hakkavad koostöös veterinaar- ja toiduametiga linnupidajaid nõustama, kuidas konkreetselt ühes või teises majapidamises uusi bioohutuse alaseid nõudeid täita.

Alates 1. aprillist tuleb kodulinde pidada sisetingimustes ning juhul, kui see lindude heaolu silmas pidades pole võimalik, võib neid lubada õue ainult võrguga kaetud alal. Kui linnud söövad ja joovad õues, peab neil pea kohal olema veekindel katus. Bioohutuse alaste nõuete täitmise eest vastutab lindla omanik.

Maaelu Edendamise sihtasutuse konsulendid annavad käesoleval kevad-suvel linnupidajatele nõu, kuidas kehtestatud reegleid võimalikult efektiivselt rakendada.

“Konsulendid on valmis kõiki linnupidajaid nõustama selles osas, kuidas linngripi ohu tingimustes bioohutusmeetmeid tõhustada ja see ei lähe linnupidajatele midagi maksma,” selgitas Leho Verk MES nõuandeteenistusest.

Loe edasi: Konsulendid hakkavad koostöös veterinaar- ja toiduametiga linnupidajaid nõustama

Põhja-Eesti parim toiduaine on kooritud must küüslauk

Pohja-Eesti_mustkuuslaukSaku vallas tegutseva pereettevõtte OÜ Must Küüslauk kooritud must küüslauk võitis tänavu Eesti parima toiduaine piirkondliku konkursi Põhja-Eestis.

Musta küüslaugu näol on tegu karamellistatud küüslauguga. See valmib nädalaid madalal temperatuuril ja kontrollitud niiskuses küpsedes. Protsessi ennast võib võrrelda sous vide tüüpi küpsetamisega, mille käigus muutuvad küüslauguküüned süsimustaks ja omandavad kergelt magusa, siirupise maitse, milles võib tunda ka palsamiäädika ja tamarindi nüansse.

Lisaks võidutootele teenisid piirkondlikul konkursil äramärkimise neli kohalikku toodet: HeyDay Organic OÜ külmpressitud mahl Sunbeam, Elsoots Production OÜ Pasta Pesto kanaga, Realisti ingveri-piparmündi käsitöölimonaad ja Puljong OÜ Foodstudio kanapuljong, mis võitis ka rahva lemmiku tiitli.

Põhja-Eesti parim toiduaine valiti välja 19 toote hulgast, mille esitasid 14 piirkonna väikeettevõtet. Spetsialistidest koosnenud hindamiskomisjoni tegevust juhtis Tartu ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer.

Aialinnuvaatlejad aitavad teha rahvateadust

Linavästrik. Foto: Tiit Külaots
Linavästrik. Foto: Tiit Külaots

Enam kui 800 aialinnuvaatlejat on kahe kevadkuu jooksul kogunud juba ligi 13 000 vaatluskirjet aialindude ja -looduse kohta. Nad osalevad Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) rahvateadusprojektis “Suvine aialinnupäevik”, mille eesmärk on jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada uusi teadmisi aialoodusest.

Kuna aialindude pesitsusperiood alles algab, siis kõik loodushuvilised, kelle aias linnud pesitsevad, on oodatud liituma!
Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, tolmeldajate ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida ka teiste osalevate aedade tulemusi.
Taolise rahvateadusprojekti tähtsus seisneb selles, et iga osaleja saab anda jõukohase panuse suuremahulise andmebaasi loomiseks, mille analüüsimine annab parema ülevaate kuldnoka, suitsupääsukese, linavästriku ja paljude teiste armastatud lindude käekäigust erinevates Eesti piirkondades. See on ka ainus mõistlik viis, kuidas koguda andmeid aedadest, kuhu teised seired muidu ei ulatu.

Homme toimub üle-eestiline avatud kalasadamate päev

avatud kalasadamate päevHomme, 29. aprillil toimub esimene avatud kalasadamate päev, kus osaleb 11 sadamat üle Eesti.

Külastajad saavad avatud kalasadamate päeval tutvuda sadamatega nii seest kui ka väljast. Kalasadamates saab maitsta kohalikku kalatoitu ning kaasa osta värsket kala ja kalatooteid.

Leppneeme sadama programm algab kell 8. Kell 12 tervitab Leppneeme sadama külastajaid maaeluminister Tarmo Tamm. Kohal on ka kalakokk Vladislav Koržets, merebioloog Aleksei Turovski ning sadamas esineb Tanel Padar koos Tomi Rahulaga.

Sadamate programmid kestavad hommikul kella 8-14 ja nendega saab lähemalt tutvuda aadressil www.avatudsadamad.ee.

Loe edasi: Homme toimub üle-eestiline avatud kalasadamate päev

Pajusi teater paneb Aidu koolimajas „kappama“
Soome hobuse

Pajusi teatri näitleja Anni Õnneleid lavastuses "Kunagi ei saa turul õiget hinda".
Pajusi teatri näitleja Anni Õnneleid lavastuses “Kunagi ei saa turul õiget hinda”.

Jõgevamaal paiknevas looduskaunis ja kultuuriloohõngulises Pajusis on teatrikunstiga tugevad seosed. 1980. aastate teisel poolel juhendas siin näiteringi tunnustatud operetinäitleja ja koomik Vello Viisimaa. Praegugi tegutseb Pajusi rahvamajas Pajusi teater . Laupäeval 29. aprillil  on trupi esituses Aidu koolimaja saalis esietendus „Kunagi ei saa turul õiget hinda“.

Näidend põimib endasse Soome ja Euroopa Liidu temaatika, ennekõike soovitab aga portaalile Külauudised intervjuu andnud lavastaja Tarmo Kruus tähelepanu pöörata üldisematele inimsuhetele ja universaalsematele probleemidele.

Millised olid esimesed mõtted, kui Pajusi teater soovis mängida näidendit „Kunagi ei saa turul õige hinda”, mis valminud Sirkku Peltola näidendi „Soome hobune“ ainetel,  või pakkusite idee ise välja?

Alusmaterjali valikul tuli esimene tõuge küll lavastajalt, aga näitlejad võtsid materjali väga positiivselt vastu. Huvitaval kombel ei ole Pajusi teatri varasematel lavastustel maaelu temaatikat, kasvõi keskkonnana, väga tihti puudutatud ja juubelihõngulisel viiendal aastal tundus sobilik ka sellesse teemasse süüvida. Külateater, nagu me oleme, kui klassifikatsiooni uskuda. Loe edasi: Pajusi teater paneb Aidu koolimajas „kappama“
Soome hobuse

Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis

Kevadpühal tähistab Sindi linnaõiguste saamise sünnipäeva. Päeva peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kutsub rahvast 1. mail laadale, aga peab kaubanduslikest elamustest palju olulisemaks Sindi gümnaasiumi juubeliaasta mõistes pakutavat ajarännakut.

Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja Foto Urmas Saard
Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja. Foto: Urmas Saard

„Laat on küll üks magnetitest, mis toob Sindis kokku tavapärasest rohkem inimesi, aga oleme igal aastal püüdnud keskenduda lisaks sellele millegile olulisele, et paremini seda omanäolist linna tutvustada,“ selgitab Kärg-Varris, Sindi gümnaasiumi vilistlane.

Just Sindi gümnaasiumile ja selle kooli vilistlastele ongi tänavune pearõhk asetatud. Linna sünnipäevapidustuste raames toimuvatest kooli ekskursioonidest teeb ülevaate Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Oleme valmis projektis osalevaid vilistlasi vastu võtma pool tundi enne keskpäeva. Kell 12.00 algab esimene ekskursioon, kell 13.00 teine. Ekskursioon saab alguse kavandatava Seljamaa mälestusmärgi asukohast. Edasi liigutakse koolimajja, kus meie kooli vilistlane Marko Šorin tutvustab Sindi ja kooli asutajat Wöhrmanni ja tuntud vilistlaste seina.“

Keerupi sõnul liigutakse seejärel muusikaklassi, kus kohtutakse muusikaga seotud vilistlastega. Koos vilistlastega ootavad külalisi õpetajad Maie Tamme ja Lehte Rinaldo ning muusikahuvilised õpilased.

Loe edasi: Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis