29 detsember 2016 Archives

Eesti Tööõpetajate Selts annab Mecro kingitud 5000 eurot maakoolidele

Eesti Tööõpetajate Selts suunab ASi Mecro kingitud 5000 eurot 12 maakoolile töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundideks vajalike tööriistade ostmiseks ning õpilastööde näituse auhindadeks.

Eesti Tööõpetajate Seltsi esimehe Jürgo Nooni sõnul on Stokkeri kaubamärgi omaniku AS Mecro initsiatiiv haridusse panustada suurt tunnustust väärt.

“Koolide valikul oli peamiseks kriteeriumiks, et seal töötaks aktiivne ja teotahteline õpetaja, et kingitud tööriistad ei jääks nurka tolmu koguma. Iga õpetaja saab ise välja valida vahendid, millest kool kõige rohkem puudust tunneb. Valdav enamus valitud koolidest asuvad väljaspool suuremaid keskusi,” lisas Nooni.

ASi Mecro juhatuse esimees Priit Prints rääkis, et nad tahavad, et praktilised tööoskused pealekasvaval põlvkonnal ei kaoks ning meistrimehe oskused kanduks järjepidevalt isadelt poegadele edasi.

“See on põhjus, miks oleme võtnud oma missiooniks toetada tehnikasporti ning tööõpetuse arengut Eesti koolides,” ütles ta.

Toetussummast läks 4400 eurot koolidele töövahendite ostmiseks, 600 eurot jääb järgmiseks aastaks õpilastööde virtuaalnäituse auhindadeks.

Kokku toetas Stokker Eesti koolide töö- ja tehnoloogiaõpet 10 000 euroga: pool toetussummast jõuab koolideni Eesti Tööõpetajate Seltsi ja teine pool Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu vahendusel. Summa koguti Stokkeri omanikettevõtte AS Mecro 25. aastapäeva tähistamisel osalenud külaliste toel.

Armsad Külauudiste lugejad!

Lõppeva aasta augustis sai Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi loodud portaal Külauudised juba kuus aastat vanaks. Oleme siiralt rõõmsad, et eksperimendi korras tehtud õhinapõhine infoveski elab ja toimib siiani ning iga kuuga avastab meid järjest rohkem lugejaid-kaejaid.

Külauudised on üks näide, kuidas saab teha kodanikuajakirjandust. Meie portaal on koht, kus ei ole rangelt paigas, mis on õige ja mis on vale. Me katsetame ja proovime, vahel rabame ja siis jälle võtame rahulikumalt, aga loobuda sellest ei taha.

Vahel elab portaal ka natukene oma tahtmist mööda – meil ei maksa unustada, et tal on ka oma hingeelu. Külauudised on kõige otsesemal viisil meie lugejate ja tegijate nägu ning väga olulisel kohal tõejärgse/tõepõhjata (post-truth) ühiskonna ajastul.

Täname südamest kõiki, kes on kodanikuajakirjandust Eestis edendanud ja kes kuue aasta jooksul on aidanud infoveski sisu luua: nii vabatahtlikke päevatoimetajaid, kaasautoreid kui ka oma uudiste ja fotode saatjaid. Vähem kui kuue ja poole aasta jooksul oleme toonud portaali külastajateni üle 13 200 uudise, olemusloo, fotoreportaaži ja arvamuse, mis on ilmunud üle 300 000 seadme ekraanile.

[pullquote]Külauudised on kõige otsesemal viisil meie lugejate ja tegijate nägu ning olulisel kohal tõejärgse ühiskonna ajastul.[/pullquote]

Eriliselt soovime tänada juba portaali loomisest peale meile rohkelt kaastöid teinud Jaan-Ivo Lukast Jõgevamaalt ja hiljem lisandunud Jaan Viskat Raplamaalt.

Iseäranis õnnelikud oleme aga koos lugejatega, et teist aastat on meie autorite hulgas Urmas Saard Pärnumaalt, kelle panust ja indu ei jõua me ära imetleda. Siinkohal ka üleskutse neile, kes ehk saavad aidata: Urmase fotokaamera, millega on tehtud kümneid tuhandeid fotosid, hakkab oma päevade lõpule jõudma. Kui mõni firma saab aidata Urmast uue kaamera hankimisel, oleme väga tänulikud.

Soovime teile ilusat uut 2017. aastat ja ootame jätkuvalt teie külaskäike ja kaastöid Külauudistesse. Iga küla, iga seltsi südamlikud tegemised on väärt rohujuurte vahelt välja paistma!

Aksel Lõbu, Külauudiste peatoimetaja

Elina Allas, Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi juhatuse esimees

Eesti Kabeliit valis aasta parimateks Arno Uutma
ja Kaari Vainoneni

2016. aasta Eesti parim naiskabetaja Kaari Vainonen.

Vahetult enne jõule toimus Malemajas Eesti Kabeliidu aastalõpu vastuvõtt, mille käigus tunnustati 2016. aasta parimaid. Meestest valiti tänavuse aasta parimaks mängijaks suurmeister Arno Uutma. Naistest osutus parimaks Kaari Vainonen.

Parimad selgitati välja ka noorte hulgas. Neidudest kuulus seekord tiitel Anneli Treesile ja noormeestest Karl Richard Esvaldile.

“Aasta oli väga sündmusterohke ning möödus meie mängijatele positiivses võtmes” ütles Eesti Kabeliidu president Tarmo Tulva. “Meie noormängijad saavutasid 10 esikümnekohta rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning osalesid ka Tallinnas toimunud täiskasvanute võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel.”

2016. aasta oli korraldusliku poole pealt Eesti Kabeliidule rahulik. Järgmise aasta sügisel aga korraldab Eesti Kabeliit koostöös Rahvusvahelise Kabeföderatsiooniga Eestis naiste ja meeste maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes.

“Sellest turniirist saab kahtlemata läbi aegade kõige esinduslikum kabeturniir, mida Eestis on kunagi korraldatud,” ütles Tarmo Tulva.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliit on Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) asutajaliige 13. augustil 1998, mis asutati samuti Tallinnas ning on Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Kabeliidul on 16 liikmesklubi. Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Rakverlased on oodatud uue aasta esimesele doonoripäevale

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 3. jaanuaril kella 10.30-14.30 uues kohas – Rakvere spordikeskuses (Kastani pst 12) toimuvale doonoripäevale.

“Oleme jaanuaris taas Rakverre tulemas kahel korral – 3. ja 24. jaanuaril ning ootame suure ja sooja südamega virumaalasi doonorina häid tegusid tegema uues kohas Rakvere spordikeskuses,” kutsub üles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. “Täname kõiki 2016. aastal verd loovutanud Virumaa inimesi ning soovime tegusat ja rõõmurohket uut aastat. Meie verevarud vajavad kindlasti ka 2017. aastal täiendamist. Kõik endast ja teistest hoolivad inimesed on väga oodatud verd loovutama!”

Viimati käis regionaalhaigla verekeskus Rakveres jõulukuu 13. päeval ning siis külastas doonoripäevi 79 inimest. Tervislik seisund lubas verd loovutada 64 doonoril ning koguti ligi 30 liitrit hinnalist nestet.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Loe edasi: Rakverlased on oodatud uue aasta esimesele doonoripäevale

Selgusid foto- ja videokonkursi “Otepää 900” võitjad

Timo Arbeiter "Viimane pingutus" — Timo Arbeiter “Viimane pingutus”

Otepää vallavalitsus kuulutas 2016. aastal Otepää 900 aasta juubeli raames välja Otepää linna ja Otepää valda kajastava foto- ja videokonkursi “Otepää 900”. Konkursi peapreemia sai Timo Arbeiter.

Konkursi eesmärgiks oli jäädvustada Otepää 900. juubeliaasta üritusi ja tutvustada Otepääd ja Otepää piirkonda kohalike inimeste, ürituste, looduse, vaatamisväärsuste ja huvitavate kohtade kaudu. Võisteldi kahes kategoorias: parimad vaated ja parimad ürituste kajastused. Nii fotode kui ka videote valdkondade võitjad sai auhinnaks seikluskaamera. Peale selle anti välja eriauhindu ja valiti internetihääletuse teel rahva lemmik. Võitjad selgitas välja vallavalitsuse moodustatud žürii. Konkursile laekus kokku neli videot ja 36 fotot.

Loe edasi: Selgusid foto- ja videokonkursi “Otepää 900” võitjad

Sindi õpetajad Eesti Rahva Muuseumis

Süütalastepäeval külastasid Sindi gümnaasiumi õpetajad Eesti Rahva Muuseumi uut hoonet, kus Tiiu Koovit andis põnevalt esitatud jutupõimikuga põgusa ülevaate rahvusliku mäluasutuse museaalidest.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard — Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

Püsiekspositsioonidega tutvumine algas Jakob Hurda büsti juurest. „Milline oli teie viimane kokkupuude Hurdaga?“ Giid ei pidanud vastust pikalt ootama. Enamike mälus meenus Hurt kümnekroonisel, mis kadus käibelt jäädavalt juba kuus aastat tagasi, kui euro tuli 1. jaanuaril 2011 ametliku ja ainsa maksevahendina Eestis kasutusele.

Miks püüab esimesena just Hurda büst muuseumisse siseneja tähelepanu? Hurt sündis Põlvamaal 1839. a suvel ja suri 1907. a jaanuaris Peterburis. Saanud erilist ärgitust „Kalevipojast“ ja oma kodupaigast Himmaste külast, alustas ta 1860. aastal eesti rahvaluule kogumisega. Hurt õhutas luule kogumise kaastööle umbes 1400 inimest nii Eestist kui Venemaalt. Erinevatest žanritest rahvaluule kogumise kõrval kogunes suurel hulgal kõikvõimalikke etnograafilise väärtusega esemeid.

Nõu ja teoga tuli appi Oskar Kallas, kes alustas Hurda surma aastal Eesti Rahva Muuseumi asutamist ja juba paar aastat hiljem saigi loodud vaimse ja esemelise kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ning uurimise tarbeks väga vajalik mäluasutus.

Loe edasi: Sindi õpetajad Eesti Rahva Muuseumis