Sindi kordas oma kevadist initsiatiivi haldusterritoriaalses ümberkorralduses

Tänasel Sindi linnavolikogu istungil otsustati nõustuda Sauga vallavolikogu ettepanekuga läbirääkimiste alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle.

Sindi raekoda Foto Urmas Saard
Sindi raekoda. Foto: Urmas Saard

Vastava ettepaneku esitas Sauga vallavolikogu käesoleva aasta 22. septembril lisaks Sindi linnale ka Are, Audru, Halinga, Paikuse, Tori ja Tõstamaa vallavolikogudele.

Meenutuseks, et tänavu 14. aprillil tegi Sindi linnavolikogu otsuse mitte nõustuda ettepanekuga pidada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse osas Pärnuga. Selle asemel soovis Sindi alustada ühinemise läbirääkimisi nelja Pärnumaa vallaga, aga kevadel lükkasid Paikuse, Tori, Sauga ja Are ettepaneku tagasi.

Hetkel ollakse enamvähem tagasi sama algatuse juures, kust Sindi linn oma initsiatiiviga alustas, aga jäi toona teiste omavalitsusüksuste toetuseta üksinda.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli Tervise keskuse konverentsi saali laval pärast ametliku väi

 

 

 

Marko Šorini mõttearendus jätkuks Pärnu laienemist käsitlevale väitlusele

Sindi raekoja torn Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi alustab ühinemise läbirääkimisi Paikuse, Tori, Sauga ja Are vallaga

Vanaemad ja vanaisad on vajalikud

Eilsel TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengul rääkis Valter Parve vanavanemate suunanäitaja rollist 21. sajandisse jõudnud ühiskonnale.

Valter Parve esineb Pärnu Tervise konverentsisaalis väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard
Valter Parve esineb Pärnu Tervise konverentsisaalis väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Noppeid esineja kohta

Esinejale sõna andes palus väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kõigepealt esinejal ennast tutvustada. Kuna jutt kaldus ilma vähemagi enesetutvustuseta kohe teema keskmesse, siis olgu hakatuseks mujalt üles nopitud teated siiski üksikute viidetena ära märgitud.

Valter Parve sündis 1945. a Pärnumaal Voltvetis. Pärnakas sai temast 1981. a suvel. Ta on Pärnu kolledži sotsiaaltöö lektor, Pärnu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaalkomisjoni liige.

Enamik aega oma tööelust on ta pühendanud lastele ja noortele. Seda tegevust on väärtustatud Tartu ülikooli kuldmärgiga. Tema tööpaigas Pärnu kolledžis ripuvad seinal UNICEF-i Eesti rahvuskomitee tänutäht ja ESTA aunimetus „Elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas”, juba kümmekond aastat on ta ka Valgetähe viienda klassi ordeni omanik.

Loe edasi: Vanaemad ja vanaisad on vajalikud

14 rooga Võrumaa toidukohtades kannavad
Uma Meki kaubamärki

Uma-Mekk+logo10.-16. oktoobrini esitlevad viis Võrumaa restorani ja kohvikut parimaid võrumaiseid maitseid kaubamärki Uma Mekk meelde tuletaval restoranide ja kohvikute nädalal.

Uma Mekk on Võrumaa kohaliku toidu kaubamärk. Seda kaubamärki kandev toit on kvaliteetne, valmistatud kohalikust toorainest ja traditsiooniline. Uma Meki kaubamärki kannab 116 toorainet või toidutoodet. Toidukohtades sai siiani Uma Meki tooteid maitsta vaid Kubija hotelli restoranis hommikusöögil ja õhtusöögil ning Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis. Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi nõgesesupp ja kamarull on kujunenud sööjate lemmikuks.

5. oktoobril omistas Võrumaa Partnerluskogu kaubamärgi komisjon Uma Meki kaubamärgi veel 14 roale, mida pakutaksegi 10.- 16. oktoobrini toimuval Võrumaa restoranide ja kohvikute nädalal.

Kaubamärgi komisjoni liige Külli Eichenbaum, Võro Instituudi projektijuht: “Olen väga rahul, et lõpuks ometi saab Võrumaa toidukohtades nautida traditsioonilisi toite ja võrumaiseid maitseid. Eesmärk on, et kaubamärki kandvad road jäävad menüüsse ka pärast restoraninädala lõppu. Mulle meeldis mekitud roogadest kõige enam Ööbikuoru Villa restorani Andreas eelroog: Ööbikuoro villa savvunõ massakama – Ööbikuoru villa suitsune pasteet. Traditsiooniline sügisene piduroog, mõnusalt maksase, suitsuse võrumaise mekiga ja tihe nagu olema peab!”

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu Võrumaa Toiduvõrgustiku koordinaator Eda Veeroja: “Kohapeal kasvatatud, traditsiooniline toit jõuab järjest rohkem meie ja meie külaliste söögilauale. Kaubamärk Uma Mekk juhib tarbija tähelepanu traditsioonilistele maitsetele ja toorainele. Usun, et need 14 Uma Meki kaubamärgiga rooga murdsid ka toitlustusettevõtjate ja kokkade jaoks juurdunud arusaamu. Võrumaa kohalik tooraine on kättesaadav, konkurentsivõimelise hinna ja kvaliteediga ja seda saab koostöös toiduvõrgustike ja tooraine tootjatega vajalikes kogustes. Mina toon esile Kubija hotelli restorani Uma Meki menüü terviklikkust – nende tallekarree on võrratu. Kiidan põneva traditsioonilise tooraine kanepi uudse kasutamise eest Georgi hotelli restorani Postmark järelrooga ruusli krõbukuuki kamakreemiga (kanepi purukooki kamakreemiga).”

Järgmised taotlused Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa (Vana-Võrumaa) toidutoorainele, toidutootele või roale kaubamärgi Uma Mekk taotlemiseks on oodatud Võrumaa Partnerluskogusse hiljemalt 21. oktoobriks. (https://voruleader.ee/kaubamargi-uma-mekk-taotlemine)

12. novembril toimub Võru Spordikeskuses järjekordne, nüüd juba seitsmes Uma Meki suurlaat, kus saab mekkida ja kaasa osta uma mekiga võrumaist söögikraami. (https://voruleader.ee/uma-mekk-suurlaat)

Rohelised algatasid Rail Balticu petitsiooni

Rongiga Eestimaa raudteedel, pildil Pärnus Foto Urmas SaardErakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatasid rahvaalgatus.ee keskkonnas petitsiooni “Eestimaa kaitseks”. Petitsiooniga nõutakse Rail Balticu kulgemist mööda olemasolevat raudteekoridori suunal Tallinn-Tartu-Riia ja teema arutamist riikliku tähtsusega küsimusena Riigikogus.

“Kuni suuri muudatusi looduses tehtud pole, saab inimeste paberil tehtud ekslikke kavatsusi ikka muuta,” selgitas Noorte Roheliste juhatuse liige Joonas Laks.

Petitsiooniga kutsutakse otsustajaid üles loobuma täiesti uue trassi ehitusest ning soovitakse olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimist. See loob head rahvusvahelised raudteeühendused mõistliku hinnaga ning säästab keskkonda.

“Majanduslikult pole otstarbekas ehitada 21. sajandil 19. sajandi raudteed,” ütles Erakond Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane. “Me ei saavuta Rail Balticu praeguse variandiga lennukiga võrreldavat kiirust, et liikuda näiteks Berliini, ega paranda märkimisväärselt ka Eesti elanike igapäevaelu. Kogu plaan tuleb mõistlikumaks, loodushoidlikumaks ja ratsionaalsemaks ümber teha, et sellest saaksid kasu võimalikult paljud Eesti elanikud,  Roheliste arvates peaks ainuüksi uue trassi hoolduskulud, mis on tõenäoliselt palju suuremad kui 50 miljonit eurot aastas, maksumaksjat mõtlema panema. Seda raha Euroopa Liidust ei saa ja juba praegu on Eesti raudtee-dotatsioonide maksmisega hädas. Meil on tõsine oht avastada end olukorras, kus Eesti riik hakkab tervishoiu- ja sotsiaalkulutuste arvelt ebafunktsionaalsele raudteele peale maksma.”

Petitsiooni “Eestimaa kaitseks” saab ID-kaardiga allkirjastada portaalis rahvaalgatus.ee .

Seakatk jõudis Läänemaale

Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht
Foto:  Georg Aher, Uma Leht

Sigade Aafrika katkuga taudistunud piirkondade hulka lisandus Läänemaa, kus viirus tuvastati ühel kütitud metsseal Hanila vallas ja neljal kütitud metsseal Kullamaa vallas. Nüüdseks on seakatk tuvastatud kõikides Eesti maakondades peale Hiiumaa.

Tegemist on 33. taudistunud alaga.

“Leiud näitavad taudi laialdast levikut metssigade hulgas ja seetõttu tuleb olla jätkuvalt hoolas ja ettevaatlik kõigil, nii loomapidajatel kui ka kõigil metsas toimetajatel, et vältida taudi levikut koduseafarmidesse,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Taudi leviku tõkestamiseks tuleb jätkata ka metssigade arvukuse vähendamist ning nakkusohtlike korjuste kõrvaldamisega loodusest.

“Oleme väga tänulikud inimestele, kes meile metsas leitud korjustest juba teada on andnud. Helistage julgelt maakondlikku veterinaarkeskusesse või jätke teade Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonile numbril 605 4750. Sellega aitate oluliselt kaasa seakatku edasise leviku takistamisele,” lisas Kalda.

Kokku on Eestis sel aastal uuritud 11 501 metssiga. Sigade Aafrika katkule positiivseid metssigu on kokku tuvastatud 1147. Läänemaal on kokku uuritud 756 metssiga, kellest viis olid nakatunud.

Taudistunud ala kaart on leitav siit.