26 veebruar 2016 Archives

Trivimi Velliste: see mees võttiski Tartus Lenini kuju maha!

Need sõnad meenusid mulle täna esimestena, kui kuulsin, et Harri Henn (28. aprill 1942 – 25. veebruar 2016) on asunud toonela teele.

Harri Henn ja Trivimi Velliste Foto Urmas Saard — Harri Henn ja Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Mäletan 2013. a jürikuu päiksepaistelist päeva. Olime väljunud Tartu Jaani kirikust, kus toimus muinsuskaitsekuu pidulik avamine ja siirdusime edasi ülikooli peahoonesse. Minu ees sammusid kõrvuti Harri Henn ja Trivimi Velliste. Tahtsin neist hoogsamal sammul mööduda, aga Velliste hääl sundis mind seisatama ja pilku tagasi pöörama. „Kas tunned seda suurt meest? See mees võttiski Tartus Lenini kuju maha!“ Tegin taganeval sammul ühe pildistamise ja kuulasin Velliste järgnevat tutvustust. „Tema oligi see julge kraanajuht, kes omaaegse Eesti Põllumajanduse Akadeemia eest Lenini kuju maha võttis. Ei küsinud selleks luba parteikomiteest ega linnavalitsuselt.“ Tookordne põgus kohtumine legendaarse härrasmehega jäigi minu jaoks esimeseks ja viimaseks. Kaamerasse naeratanud Henn ütles tagasihoidlikul häälel, et sai väheke isamaale kasulik olla. Aga üksnes sellest hetkeviivust piisas, et Henn jäi vapruse kehastusena jäädavalt mulle meelde.

Loe edasi: Trivimi Velliste: see mees võttiski Tartus Lenini kuju maha!

Otepääl talv täies hoos

Veebruarikuu viimased päevad tõid Otepääle miinuskraadid ja tõelise talveilma. Talvepealinnas on palju lund, palju tegevusi ja üritusi, kuhu oodatakse kõiki külalisi.

Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Monika Otrokova ütleb, et valla turismiinfokeskuse poolt koostatud lumeinfo näitab Otepää valmidust võõrustada kõiki talispordiarmastajaid ja talviste atraktsioonide nautijaid.

Eesti suurimas talvepargis – Otepää Winterplace’s – leiavad huvitavaid talviseid tegevusi erinevas vanuses lapsed, noorukid ja täiskasvanud. Lustijaid ootavad snowtubingurajad, kelgumägi, iglukino, väikelaste tuubikarusell ja jätkuvalt palju lund. “Talvehooaeg läheb täie hooga edasi, lumeolud on väga head ja praegu lõppu veel ei paista,” kinnitas Otepää Winterplace juhataja Siim Kalda.

Loe edasi: Otepääl talv täies hoos

National Geographic Eesti värske number laupäevast müügil

Ajakirja National Geographic eestikeelne märtsinumber jõuab lugejateni 27. veebruaril.

Lisaks paljudele väga hea kvaliteediga fotode vaatamisele saab lugeda sellest, et raiskamine toob puuduse. Ligikaudu kolmandik planeeditoidust läheb raisku, osa üksnes laitmatu välimuse puudumise tõttu. „Külmapalavik“ on hea leid pealkirjaks, mille all kirjutatakse uluvatest tuultest ja miinuskraadidest, mis muudavad isegi sulava Arktika ebainimlikult karmiks tööpaigaks. Põhja-Iraagis on kurdid loonud jõukuse ja rahu oaasi. Kas ISIS hävitab selle? Küsitakse „Teistsugusest Iraagist“ kõneldes. Merepinna tõustes võitlevad Kiribati saare elanikud oma kultuuri säilitamise eest. Sellest artiklis „Tõusule vastu“.

National Geographic Eesti varem ilmunud ajakirjad väärivad samuti uuesti lehitsemist. Foto: Urmas Saard →

Uus pärimuskultuuri spetsialist tuleb Kihnu laevameistrite suguvõsast

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva sai Eesti rikkamaks ühe pärimuskultuuri spetsialisti võrra, kui Kihnu (mere)kultuuri tundja Reet Laos pälvis 7. taseme kutse.

Reet Laos Foto Meelika Lehola — Reet Laos. Foto: Meelika Lehola

Pärimuskultuuri spetsialist on inimene, kes toetab ja suunab oma tegevusega isiksuse terviklikku arengut ning aitab kindlustada vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimist ja järjepidevust.

Reet Laos on sündinud, nagu ta ise ütleb, Kihnu saarele pärimuse sisse, seega ei ole pidanud pärimust teoreetiliselt õppima, vaid see on üks tema elu loomulik osa – elada kihnlasena ja järgida kõiki saare kombeid-tavasid ning teadmisi igapäevaselt praktikas rakendada. Tema suurimaks eeskujuks on olnud isapoolne vanaema, kes juba väiksena õpetas teda Kihnu saare kultuuri austama ja sellega koos elama.

“Kuna pärinen laevameistrite suguvõsast, siis on minu südameasjaks kanda edasi kihnlaste merepärandit, sest tänapäeval väga hästi teatakse, mida teevad kihnu naised, meeste töid-tegemisi hinnatakse vähem. Õnneks olen jõudnud enda tegutsemisega sinnamaale, et sõna “Kihnu kivilaeva” kasutamine ei ole enam saarel haruldus. Olen sügavalt kinni saare kultuuris, aga samas ka kursis maailma asjadega. Kultuuripärandi kandmine ongi minu meelest kinni eelkõige inimese mõtlemises – tuleb hoida ja kaitsta vanu traditsioone, aga ka kursis olla mujal maailmas toimuvaga,” ütleb Reet Laos enda tegevuse iseloomustuseks.

Eestis on 2016. aasta seisuga 24 kutsega pärimuskultuuri spetsialisti. Kutset saab taotleda korra aastas ning selle andjaks on Eesti Folkloorinõukogu. Kutse andmisel on partneriks Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus Kutsekoda.