Juba nädalapäevad ei pääse Pärnu talisuplejad niisama lihtsalt kaldaliivalt otse jõkke suplema. Iga päev võetakse mootorsaag ja lõigatakse paraja suurusega jääauk uuesti lahti.
Kui täna tund pärast keskpäeva Papiniidu silla lähedal asuvale supluskohale lähenesin, oli jäässe tehtud bassein taas külmas vees ujujatele ettevalmistatud ja Pärnu talisuplejate seltsi president Tõnu Kütt järsust kaldaservakust üles ronimas, saag näppus ja teisedki abilised järgnemas. Viimati kohtusime samas kohas 3 aastat tagasi 22. jaanuaril. Ilm oli samasugune päikseline, aga tänase -20 kraadi asemel näitas termomeeter üksnes mõned pügalad allpool nulli. „Tegelikult pole suurt vahet, kui palju kraade õhus on. Palju olulisem on tuulevaikus,“ selgitas Kütt, kes koos valgevenelase Nikolai Bribõlskiga kümmekond aastat tagasi selle paiga alaliseks talisupluse kohaks välja valis. Bribõlski on seltsi asepresident. Nagu tookordki, kinnitasid mehed nüüdki ühest suust, et talisuplus tekitab suurepärast heaolutunnet, toodab organismile ergutavaid hormoone ja ergastab mõttetegevust.
Kui 3 aastat tagasi oli Pärnus registreeritud talisuplejaid 15 ja teatava regulaarsusega talisuplust harrastajaid paarikümne ringis, siis nüüd nimetas Kütt sama arvu ligilähedast kahekordistumist. Praegugi moodustavad endiselt mehed enamiku, aga ka naiste osakaal on märgatavalt kasvanud.
Mitmed naised meenusid eelmisest kohtumisest juba tuttavatena. Teiste seas näiteks Piret Mathiesen, kes pole ennast karastanud üksnes jääaugus, vaid ka lumiste mägede tipus. Kütt ütles, et heas talisupleja vormis püsib endiselt Artur Tikkerpär, kes olnud omal ajal NSV Liidu juunioride meister ja 7-kordne Eesti meister vaba-, kompleks- ja teateujumises. Püstitanud lühikeses ja pikas ujulas 24 korral Eesti rekordi, olnud 12 korral teateujumise rekordipüstitaja.
Esimest korda osalesid pärnakad taliujujate MM-il Jurmalas, mis peeti 2012. aasta jaanuaris. Tänavu toimub MM Venemaal Tjumenis. Kütt vangutas seda öeldes pead ja kõhkles Eestist minejate arvukuse osas. Asukoht on kaugel ja iga inimese peale peaks arvestama koos lennupiletite, osalustasu ja muude kuludega kokku ümmarguselt tuhande euroga. „Selle rahaga võiks paar korda Türgis ära käija,“ arutles Kütt. „Ka hiinlased plaanivad taliujujate MM-i korraldamist. See veel kaugemal.“
Ilm oli tõeliselt külm ja seepärast sedakorda keegi palju üle minuti ei üritanud vees mõnuleda. Mehed tõstsid jää alt välja ilmunud suure jäätüki kahekesi välja. Jõevool kannab ka muud prahti, millega tuleb vees ettevaatlik olla. Madal õhutemperatuur paneb vee juba mõnekümne minutiga tugevalt kirmetuma. Iga selline terav jäätükk on väga ohtlik ja võib žileti teravusega nahka lõigata. Nii eelistataksegi vees kinnaste kasutamist.
Urmas Saard