Ilmaennustajatelt aegsasti lubatud paraja tugevusega tuul sundis mere suunas astujat pisut looduse vägevusega jõudu katsuma, aga ka mitte ülemäära pingutama.
Mai tänava kohal oleva linnuvaatlustorni mineku mõttest tuli siiski poolel teel loobuda, sest edelakaarest puhuv tuul paisutab üsna kerge vaevaga vee madalamatele rannaniidu aladele ja nii kattus jupike kergliiklusteedki merevoogude virvendusega. Kingadega läbi ei läinud ja ega kummikutestki poleks abi olnud, sest pärast märja teekonna läbimist polnud võimalik väga pikalt mööda kuiva asfalti astuda. Võibolla kalamehe säärikud oleksid jätnud linnuvaatlustornini jõudmiseks jalad kuivaks. Imestasin, et kõigest 90 cm üle keskmise taseme tähendab mõnes kohas juba randa pääsemise tõkendit. Surusin kootud mütsi uuesti sügavamalt pähe ja pöörasin merele selja.
Seadsin sammud keskranna poole. Tervise kohal olevate lõugaste peale viib kõrgem laudtee ja sellel seistes oli põnev vaadata lohesurfareid. Normaalsetel aastatel lasevad surfarid sobiva tuule korral detsembris ennast lohetrapetsil vedada lumelauaga mööda valgeid välju. Aga tänavune aasta on kõiges täiesti peapeale pööratud. Kui muidu on talvistel surfaritel lumelauariietus või tunked, siis nüüd kattis nende keha suvine kalipso. Sõiduks sobiv tuulekiirus on vahemikus 4 kuni 25 meetrit sekundis. Kusagil selle keskmes täna sõidetigi.
Loe edasi: Esimese jõulupüha jalutuskäik Pärnu rannaniitudel