Eilsel täiskuu ootel tantsisid MTÜ meelelahutusklubi Kuu rahvatantsu nais- ja segarühmad Paikuse tiigi kaldal. Tantsude järel laulis Fred Rõigas ja sumeda suveõhtu kontserdi järel seati sammud Reiu jõe suudmesse, kus süüdatud tulukesed sümboliseerisid muistseid iidetulesid.
„Oleme selleks, et sellest tantsuilust saaks rõõm ja rõõmust jälle tants, mis paneb naeratama ka kuu,“ jutustasid tantsuvõlu nautivad naised ja mehed meelelahutusklubist Kuu, mis alustas tegevust Paikuse vallas 2009. a sügisel ja juba järgmisel kevadel asutas samanimelise mittetulundusühingu. Ansambli naisrühm tegutseb Sindis novembrist 2010.
Kuu tantsud moodustuvad folkloorselt stiliseeritud rahvatantsudest, nii rahvalikust kui ka kaasaegse tantsukunsti autoritantsudest. Põnevust tekitavad on segarühma mõnedki nö poolakrobaatilised lennukad liikumised, mis pakub huvitavat vaheldust naisrühma vähem tempokatele tantsusammudele. Aga hoogu kütavad samaväärselt ka rahvariidest seelikutes naisrühma tantsijad traditsiooniliste tantsudega.
Fred Rõigas viibis aasta Austraalias, kust paar kuud tagasi uuesti koju saabus. Meeldiv oli teda jälle üle pika aja laulmas kuulda. Ta esitas klahvpilli saatel 6 romantilist laulu. Viimasena laulis enda loodud laulu helesinisest roosist, mille ta algselt tegi vokaalansamblile. Rõigas soovis kirjutada laulu lillest, mida pole kunagi olemas olnud, aga hiljem selgus, et sarnane lill pidavat aretajate töö tulemusena siiski Austraalias õitsema. „Tegime Austraaliale tiiru peale, külastasime kõiki botaanikaaedu, kus kasvas meeletul hulgal lilli, ka roose, kollaseid, musti, punaseid, valgeid, roosasid, lillasid, kuid helesinist ei õnnestunud ikkagi kohata,“ jutustas Rõigas.
Tund ja veerand kestnud kontserdi järel tõtati Reiu jõe suudmealale, mille läheduses asub Kiviaja küla teemapark. Jõel liikusid Roland Šimanise juhatusel Paikuse Aerutamisklubi süstad. Alustel põlesid Veneetsia küünlad. Veneetsia värvilistes klaasides tulukesed süüdati ka ühel lautril, mis väikese hulgakese inimeste all kergelt õõtsus. Seljametsa muuseumi juhataja Laine Järvemäe rääkis ajast, kui umbes 11 tuhat aastat tagasi võisid ligilähedaselt samas paigas seista omaaegsed inimesed mere rannikul. Läinud sajandi alguses avastati Sindi-Lodjas Pärnu jõe kaldalt rohkelt kiviaegseid leide. Käesoleval sajandil jõuti samas kohas jälile Eesti vanima inimasustuse märkidele. „20. augustil avati teiselpool Paide maanteed „Ajakivi“, millel on lõpmatuse märk tähistamaks inimpõlvede järjepidevuse katkematut kestvust siinsel põlisel alal,“ ütles Järvemäe ja nende sõnade järel kärgatasid jõelt helesinisesse taevalaotusse tõusvad raketid.
„Täna helenduv Kalade superkuu ühendab meid kõrgemate jõududega, aktiveerib intuitsiooni ja toetab loovust,“ rääkis Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits, kes meeldivate õhtutundide õdusa koosviibimise eest hoolt kandis kuni viimaste tulukeste kustumiseni.
Urmas Saard