Täna, 21. veebruaril toimub Pajustis Vinni vallamaja saalis lusikapidu, kus Vinni vallavanem Toomas Väinaste kingib 45 beebi vanematele nimelised hõbelusikad. Vallavanem Toomas Väinaste sõnul jääb nimeline hõbelusikas last saatma kogu eluks ja meenutama talle tema koduvalda. Tänavuse lusikapeo saalikujunduse, väikese kontserdi ja peopiruka valmistas ette Vinni Lasteaed “Tõruke”. Üritust jääb meenutama ühispilt.
Vinni vald oma valla beebidele kinkinud nimelisi hõbelusikaid juba aastast 2004.
Igas inimeses on natuke pagarit ja saviehitajat – on öelnud Khuda Dad, Afganistaanist pärit, Saksamaal elanud ja töötanud saviehitusmeister.
Tuleb tunnistada, et neis kahes tegevuses- toiduvalmistamises ja saviehituses on palju sarnast (mikserid, segamine, keskendumine, retseptid, tunnetus, õige konsistentsi tabamine jne).
12-15. märtsini saab Moostes süveneda savikrohvi hinge-ellu – õppida tundma savikrohvide teoreetilist ja praktilist poolt.
Koolitajateks on Eesti parimad oma ala asjatundjad: Marko Kikas & Mikk Luht (Saviukumaja OÜ), Sven Aluste (MTÜ Equilibre), Silver Meejärv (Rolite OÜ), Lemmo Randoja (LR-RAK Oy), Anvar Valge (A-Viimistluse OÜ), Knut Klais (Loodusehitus OÜ), Andrus Needo (Roffi OÜ).
Koolitust tutvustades tasub ära mainida, et 14 ettevõtet-partnerit kuuest Euroopa riigist ühendasid oma jõud, et töötada välja kutseõppe programm savikrohvi kasutamiseks sisekujunduses. NCPP (Northern Clay Plaster Project) projekti raames tõlgiti ja kohandati savikrohvi kutseõppe programm ka eesti keelde. Kursus on kujundatud moodulitena ja seetõttu on seda kergem sobitada erinevate Euroopa riikide kutseõppe nõuetega vastavaks.
Esimesel koolitusel antakse põhjalik ülevaade savi ja savipinnase kasutamisest, selle ökoloogilisest potentsiaalist, savikrohvimise spetsiifikast ja võimekusest hinnata ning paigaldada savipinnasest tehtud tooteid asjakohaselt.
Võib vist üsna julgelt väita, et tegemist on Eesti ajaloo seni kõige põhjalikuma avalikkusele suunatud savikrohvi koolitusega – kas Sina soovid olla esimeste seas?
Koolitus toimub Mooste Mõisa Restauraatorite kojas, Savikojas.
Programm on üleval siin: http://saviukumaja.ee/koolitused/savikrohvi-koolitus-m1-2015
Staažikal Jõgeva juuksuril Maie Valmsenil on praegu iseäranis töörohked päevad. Paljud naised ja tütarlapsed tellivad Vabariigi aastapäeva tähistavaks sündmusteks soengu just temalt. Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud vastuvõtul tunnustas Jõgeva linnavalitsus teenekat teenindajat Jõgeva linna aumärgiga.
“Loodan, et jõuan ikka kõik soovijad ära teenindada, kes iseseisvuspäeva eel mu juuksuritoolile aja rerserveerinud. Tööd on aga tõesti palju, ” ütleb Valmsen, kes töötab Jõgeval juuksurina juba 45 aastat. “Pühade ja ka Eesti Vabariigi aastapäeva puhul sobivad eriti hästi pidulikuma ja väärikama väljanägemisega soengud, näiteks lokid. Mõistagi sõltub palju kliendi isikupärast, sest soeng peegeldab ka individaalsust,” arvas Maie.
“Kui juuksuri juurde minna, siis võimaluse korral eelistan ikka Maie Valmsenit. Ta on oma ala professionaal ja sõbralik suhtleja ja nõuandja,” ütles Torma vallasekretär Tiina Leeben, kes oli tulnud soengut tegema Sadala Külade Seltsi rahvamajas toimuvaks Iseseisvuspäeva vastuvõtuks.
“Meeldib, et meie linnas on oma tööd tundev ja armastav inimene, kelle teenuse järele pidevalt nõudlus. Tean, et Maie Valmseni juures käivad juukseid lõikamas kliendid Jõgevamaa paljudest paikadest ja vahel ka kaugemalt. Mõneti kahju, et Maie vaid naistejuuksur on, tean et paljud härrasmehed sooviksid tema kätte oma pea usaldada,” ütles Jõgeva linnapea Aare Olgo.
Võidutöö, mille joonistas kuueaastane Lota-Liisa Kivipalu.
ETV2 koos saatega “Lastetuba” korraldas lastele joonistusvõistluse “Minu Eesti sünnipäev”, millest osavõtt oli tähelepanuväärselt suur. Võistlusele saadeti ligi tuhat joonistust, kõige noorem osaleja oli vaid aastane ja kõige suurem 13-aastane.
Laste joonistusi näitab ETV2 oma teleprogrammis. “Joonistusi saadeti üle Eesti Kõpust Iklani. Võistluses osales ka 31 lasteaiarühma, kooliklassi ja kunstiringi. Kõige kaugemalt jõudis töö meieni Hispaaniast,” kirjeldas ETV 2 peatoimetaja Marje Jurtšenko.
Enamasti joonistati koosolemist perega – lipuheiskamisele minekut, paraadi vaatamist kodus või linnas, söömist pere seltsis ja presidendi vastuvõtu vaatamist televiisorist. Joonistati presidenti ja presidendi vastuvõttu. Korraldajatel oli rõõmustav lugeda paljude laste arvamusi, et neile väga meeldib Eesti elada ja et nad on siin õnnelikud. Joonistusvõistluse peaauhind on perepääse teaduskeskusesse AHHAA, lisaks loositi “Lastetoa” otsesaates välja veel palju toredaid auhindu.
Parimad joonistustööd hakkavad ETV2 eetris jooksma videoklippidena, lisaks valitakse osa pilte Kadrioru lastemuuseumisse Miia-Milla-Manda ja Kalamaja lastemuuseumisse Miiamilla, kus näitus avatakse täna, 21. veebruaril. Näitusetööde autorite nimed on kirjas ETV2 Lasteekraani kodulehel ja ETV2 Facebooki lehel.
Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Leelo Tunglale „aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest, Hea Lapse toimetamise, laulupeoidentiteedi kujundamise ja „seltsimees lapse“ meenutuste eest“.
Leelo Tungal on rohkete luule- ja proosaraamatute autor, ta on kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikalitekste. Ta on töötanud õpetajana, olnud ajakirja Hea Laps toimetaja 21 aastat, selle algusest peale. Leelo Tungal on koostanud populaarse aabitsa ning emakeelelugemikke, viisistatuna on tema tekstid jõudnud laulupidude armastatuimate palade hulka. Leelo Tungla keelekasutus on nauditav ja toetub eesti keele vormi- ning tähendusvõimaluste ja –nüansside põhjalikule tundmisele.
Wiedemanni keeleauhinna üleandmine toimub 23. veebruaril kell 15 Tartu Ülikooli aulas.
Auhinna suurus on 32 000 eurot.
Aire Koik
Kirjandusfestival Prima Vista kuulutas välja 8.–12. klassi õpilastele suunatud lühifilmikonkursi „Metsik Eesti loodus“, mille abil uuritakse, kas Eesti loodus peidab endas metsikumat poolt või mitte.
Sõnu „Eesti loodus“ ja „metsik“ ei kasutata üheskoos tihti – seega antakse koolinoortele ülesanne märgata ja vaadelda end ümbritsevat keskkonda ning otsida sealt midagi erilist ja tavapäratut.
Konkursi projektijuht Annika Markson ootab noortelt loomingulist lähenemist. „Võistlustöö ei pea olema tingimata reaalse looduse kajastus. Kui otseselt loodusest midagi metsikut ei leia, siis võib pilgud pöörata ka näiteks ilukirjandusse ning visualiseerida mõne eesti autori looduskirjeldust; samuti võib näidata oma kujutust tuleviku Eesti keskkonnast. Konkursi teemat annab tõlgendada väga erinevalt ning ma julgustan osavõtjaid kasutama oma loovust,“ kommenteeris Markson.
Konkursile oodatakse kuni 10-minutilisi filme vabalt valitud žanris, video suurus peab olema vähemalt 720p. Osaleda saab nii üksi, paaris kui ka kolmeliikmelise võistkonnana. Osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 6. aprillil aadressil http://goo.gl/forms/iBQRMfAOcS. Videote esitamise viimane kuupäev on 13. aprill 2015.
Võitjad kuulutatakse välja 5. mail Tartu Elektriteatris, auhinnad on välja pannud ajakirjad Eesti Loodus ja Loodusesõber, Tartu Elektriteater ning Prima Vista.
Parimaid filme näidatakse ka selleaastasel roheliste rattaretkel „Kuidas elad, Haanjamaa?“, mis toimub 15.–17. mail.
Henri Kõiv
Eesti on tänapäeval koduks hinnanguliselt 35 000–45 000 taime-, seene- ja loomaliigile. Riigi väikest pindala arvestades on Eesti oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi, kus on arvukalt esindatud ka mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike.
Looduskaitse arengukava järgi on liigikaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalik järjepidev ja süsteemne hinnangute ülevaade Eesti liigilisest mitmekesisusest ja liikide ohustatusest. Ohustatuse hindamine peab toimuma pideva protsessina, mille tulemusel on meil ajakohased teaduslikud ülevaated liikide ohustatusest ehk punane nimestik.
Ohustatuse hindamise aluseks on ühtne rahvusvaheline teaduslikel alustel põhinev metoodika, mille on välja töötanud Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN). Punaste nimestike puhul on oluline nende usaldusväärsus ja hindamise läbipaistvus, sest ainult sel moel saab neid kasutada liikide kaitse korraldamisel. Punase nimestiku koostamiseks moodustas keskkonnaminister koordineeriva juhtrühma, kuhu kuuluvad nii teadlased kui riigiasutuste esindajad.
Punase nimestiku ajakohastamise protsess käivitati sel neljapäeval, kui toimus seminar, kus tutvustati lähemalt punase nimestiku uuendamise projekti tegevust. Ühtlasi tähistati seminariga ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) Punase Raamatu 50. aastapäeva.
Täna, 21. veebruaril toimub Pajustis Vinni vallamaja saalis lusikapidu, kus Vinni vallavanem Toomas Väinaste kingib 45 beebi vanematele nimelised hõbelusikad. Vallavanem Toomas Väinaste sõnul jääb nimeline hõbelusikas last saatma kogu eluks ja meenutama talle tema koduvalda. Tänavuse lusikapeo saalikujunduse, väikese kontserdi ja peopiruka valmistas ette Vinni Lasteaed “Tõruke”. Üritust jääb meenutama ühispilt.
