17 veebruar 2015 Archives

Uuring “Eesti kogukondade hetkeseis 2014” sai kaante vahele

Kaante vahele on saanud alates kevadest küpsenud linna- ja külakogukondi kaardistav uuring “Eesti kogukondade hetkeseis”.

Teoreetilise taustauuringu, fookusgruppide ning ankeetküsitluse põhjal sündinud uuringuraport annab ülevaate kogukondade hetkeseisust nende endi pilgu läbi ja kogukonnamõiste kasutusest üldises retoorikas (aga eelkõige riiklikes arengukavades) ning lõpuks mitmeid soovitusi lahendamaks kogukondade kitsaskohti, mis raporti koostamise käigus välja tulid.

Piirkondlik kogukonnategevus tõuseb aina enam esile ning selle rolli ühiskonna korraldamisel peetakse üha olulisemaks. Samas teame kogukondade kohta üsna napilt. Statistikaamet loeb küll üles kohalikku elu edendavaid ühendusi ning näiteks Eesti Külaliikumine Kodukant külaseltse, seltsinguid ja külavanemaid, Linnalabor omab ülevaadet linnaseltsidest. Kuid seda, mis kogukond on, mida teeb või kellest koosneb, mõtleb igaüks omamoodi. Neid kogukonnateemalisi mõtteid ja praktikaid see Eestis esmakordselt tehtud uuring koondabki, seades lähtepunktiks kogukonna kohaliku aktiivsuse tähenduses. Loe edasi: Uuring “Eesti kogukondade hetkeseis 2014” sai kaante vahele

MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse

MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse “Regionaalmaasiku” konkursil.

13. veebruaril andis siseminister Hanno Pevkur üle regionaalarengu auhinnad, millega tunnustati parimaid regionaalarengut toetavaid algatusi. Tunnustuse pälvisid üheksa ettevõtmist üle Eesti.

Siseministri sõnul võib auhinna saajaid vaadates öelda, et tegemist on tõeliste oma kodukoha patriootidega. “Nad annavad oma hoolimise ja ettevõtlikkusega piirkonna arengule hoogu juurde ja nii mõnigi auhinna saanud ettevõtmine on saanud oma regiooni kaubamärgiks ning visiitkaardiks,” märkis Hanno Pevkur.

Jaanuaris välja kuulutatud konkursile “Regionaalmaasikas” sai kandidaadiks esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Konkursile laekus 35 ettepanekut. Siseministri moodustatud komisjon valis välja üheksa väljapaistvamat algatust, keda tunnustati Rita Randmaa tehtud keraamiliste maasikatega.

Viljandimaa Arenduskeskus ja Võhma Linnavalitsus esitasid ühe kandidaadina ka MTÜ Sinule Võhmast. Loe edasi: MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse

Vabariigi aastapäeva tähistatakse Läänemaal kontsertjumalateenistuse ja etendusega

Haapsalu linn, Lääne Maavalitsus, EELK Lääne praostkond ning Kaitseliidu Lääne Malev kutsuvad tähistama Eesti Vabariigi 97. aastapäeva 24. veebruaril Haapsalus.

Kell 11.00 toimub kontsertjumalateenistus toomkirikus, kus esineb Haapsalu toomkoor ning kõneleb Lääne maavanema kt Kristel Jupits ning Läänemaa Ühisgümnaasiumi 12H klassi õpilane Grete Grauberg. Lippudega tuleb välja Kaitseliidu Lääne malev, Haapsalu linna koolid ning teised organisatsioonid.

Kell 12.00 toimub pärgade asetamine Vabadussõja mälestussamba jalamile lossiplatsil. Pidulikul tseremoonial kõnelevad Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid, piiskop electus Tiit Salumäe ja Kaitseliidu Lääne Maleva major Arnold Juhans.

Kell 12.30 on kõik oodatud Krahviaeda Ants Laikmaa paviljoni juurde, kus toimub paviljoni avaetendus “Laikmaa ja Tuglas Krahviaias”. Pärast etendust pakub Kaitseliit suppi.

Põhjanaabrite juures Seinäjoe teatris esietendus Ain Mäeotsa lavastus “Amadeus”

14. veebruaril esietendus Seinäjoe Linnateatris Peter Shafferi näidend “Amadeus”, mille lavastas Ain Mäeots.

Vesa Tapio Valo, Seinäjoe teatri juht, sattus möödunud kevadel Mäeotsa lavastatud “Fanny ja Alexanderi” esietendusele ja nähtud lavastus meeldis talle niivõrd, et samal õhtul tegi ta ettepaneku Soome lavastama tulla. “Amadeus” mõlkus teatrijuhi peas juba mõnda aega ja nüüd said kokku teatri soov ja lavastaja huvi, sest ka Mäeots oli “Amadeuse” lavastamisele varem mõelnud.

Peter Shafferi 70ndatel aastatel kirjutatud näidend, mille põhjal on tehtud ka Milosh Formani Oscari võitnud film (1984), räägib kahe suure muusiku – Mozarti ja Salieri – loo. Näidendi peategelane Antonio Salieri lubas end juba noorukina jumalale pühendada, paludes vastutasuks võimalust saada kuulsaks heliloojaks. Kõik sujus, kuni ilmus geniaalne Mozart. Salieri maailm kukkus kokku. Ta pööras jumalale selja ning hakkas punuma intriigi, mis lõpuks hävitas mõlema helilooja elud. Loe edasi: Põhjanaabrite juures Seinäjoe teatris esietendus Ain Mäeotsa lavastus “Amadeus”

Too oma teema Arvamusfestivalile 2015!

Arvamusfestival sünnib Eestimaa inimeste mõtetest ja seisukohtadest. Sinu ja minu arvamustest. Kolmandat aastat järjest kerkib Paide Vallimäele 14.-15. augustil festivaliala ning pärismaastiku kohale tõuseb arvamusmaastik.

Arvamusfestival on kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Arutelude tulemusel saavad alguse uued ideed, ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ja areneb arutelu- ning suhtluskultuur Eestis.

Kutsutakse kaasa lööma inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma teemasid Arvamusfestivalile. Kui midagi pakitseb hinges või kripeldab keelel, siis on aeg panna festivalil püsti üks arutelu ja suu puhtaks rääkida. Arvamusvahetuse jaoks aga ei pea kasutama vaid arutelu vormi. Kui soovitakse oma laval arvamust avaldada kas muusika või mängu; kujutava, etendus-, filmi- või muu kunstivormi kaudu, on ka see oodatud. Endast ja oma aruteluteemast tuleb kirjutada SIIA.

Kõigilt ideede esitajatelt eeldatakse valmisolekut pakutud arutelud ka ellu viia. Eestikeelsetele aruteludele lisaks on väga oodatud venekeelsed, inglisekeelsed ja segakeelsed mõttevahetused. Juba oma ideed sõnastades palutakse silmas pidada festivali head tava.

Kes pole varem festivalil käinud, siis arvamusfestival.ee fotod ja videod annavad ettekujutuse. Möödunud aasta teemadest saab aimu programmist. Rohkem infot saab teemalavade programmi juhilt Maiult (maiu.uus@arvamusfestival.ee ). Kes ja millest peaks Arvamusfestivalil sel aastal rääkima? Mis on need kõige tähtsamad aruteluteemad, milleta kolmandat Arvamusfestivali kuidagi teha ei saa?

Arutelude ideid oodatakse 28. veebruarini.

Mart Raukas kõneleb Rosmal väärtustest

Teisipäeval, 17. veebruaril kell 18.00 toimub Põlvamaal Rosma koolimajas Rosma Koolituskeskuse algatatud aktiivseminari neljas loeng teemal “Mis teeb meid paremaks?” Juttu tuleb väärtustest – lihtsalt ja selgelt.

Filosoofiaprofessor, seljakotiga mägedes rändav matkasell, koolitaja Mart Raukas kõneleb teemal “Mida õpetame?”
• Klassikaline helleeni kultuur on Euroopa tsivilisatsiooni vundament.
• Miks on Antiik-Kreeka klassikalist kultuuri oluline kaasajal tunda.
• Kuidas see võimaldab mõtestada haridust ja igapäevaelu.
• Mis on väärtus? Mis on fakt?
• Kuidas rääkida väärtustest selges, lihtsas ja üldarusaadavas keeles?
• Kuidas väärtustega oma otsustusi põhjendada?
• Kaasajal, mis väärtusterminid on muutunud üleüldiseks moeks, suudavad vaid vähesed ennast selles vallas mõttekalt väljendada.
• Elust võetud tabavate ja vaimukate näidete abil demonstreeritakse nii väärtusdiskursuse absurdseid kui ka õnnestunud igapäevapraktikaid.

Osalustasu 5 eurot. Kestvus kaks tundi. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.
Eelteateks, et aktiivseminari järgmine lektor on Aivar Haller, kes kõneleb 24. märtsil teemal “Rohkem koostööd ja vähem konkurentsi”.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts