Riigi eelarvest SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kaudu finantseeritava kohaliku omaalgatuse programmi 2014. aasta sügisvoorus saavad tänavu Põlvamaal toetust 14 projekti 19 700 euro väärtuses.
Toetuse saamiseks esitasid maakonna mittetulundusühingud 26 projektitaotlust kogusummas 39 735,88 eurot. Toetuse suurus ühele projektile on maksimaalselt 2000 eurot. Omafinantseering peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.
Maakondlik komisjon kiitis 6. novembril toimunud koosolekul heaks 14 projekti, mida finantseeritakse taotluse eelarve täismahus.
Kohaliku omaalgatuse programmi 2014. aasta II taotlusvooru finantseerimisotsus on kinnitatud Põlva maavanema 18.11.2014 korraldusega nr 1-1/2014/584.
Täna anti üle Eesti Telekommunikatsiooni ja Infotehnoloogia Liidu (ITL) Ustus Aguri nimeline stipendium Tartu Ülikooli informaatika eriala doktorandile Riivo Talvistele.
“ITL-i Ustus Aguri stipendium on mõeldud ühe andeka doktorandi õpingute toetamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal,” ütles stipendiumikomisjoni liige Marily Hendrikson. “Stipendiumikonkursil hinnatakse eelkõige kandidaadi doktoritöö teemat ja selle oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis, aga ka doktorandi senist erialast tegevust.”
2014. aasta stipendiaat Riivo Talviste kirjutab doktoritööd teemal “Turvalise ühisarvutuse praktilise rakendamisega seotud usaldusküsimused ja tehniline keerukus”, keskendudes küsimusele, kuidas analüüsida andmeid nii, et üksikisiku või ettevõtte privaatsust ei rikutaks.
“Oma töö peamise panusena tooksin välja selle, et töötasin välja lahenduse, kuidas veebirakendustes ühissalastuse abil privaatselt andmeid koguda, samuti töötasin välja ja teostasin privaatsust säilitava meetodi, millega saab krüpteeritud andmebaase ühendada ilma neid lahti krüpteerimata,” tutvustas Riivo Talviste oma tegevust. “Minu õpingute sisulise osa kulminatsiooniks võib lugeda hetkel käimas olevat projekti, mille käigus koostöös ITL-iga püüame leida vastust küsimusele, kas IT-tudengite töötamine õpingute ajal mõjutab kuidagi nende edasist karjääri ja sissetulekut.”
Talviste doktoriõpingud toimuvad koostöös Cybernetica AS-iga, mis alates 2007. aastast on koos Tarkvaratehnoloogia Arenduskeskuse STACC ja Tartu Ülikooliga arendanud turvalise ühisarvutuse platvormi Sharemind.
Võru linnavalitsuse korraldatud konkursi asutatava Võru põhikooli direktori ametikoha täitmiseks võitis Vana-Võrumaalt pärit, praegu Missos koolidirektori ametit pidav Kaider Vardja.
Põlvamaal sündinud ja keskkooli lõpetanud, Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keele ja kirjanduse alal magistrikraadi ning koolijuhi kvalifikatsiooni omandanud Vardja kandideeris uude ametisse, kuna peab kooli juhtimist oma kutsumuseks.“Esimese valiku, jätkamise gümnaasiumi- või kutseõppes, teeb õpilane kohustusliku hariduse omandanuna põhikooli lõpetades. Soovin, et Võru põhikool, mis tekib kahe käigus oleva kooli integreerumise tulemusena, oleks edukas ja ajakohane kool, kus õpiksid ja töötaksid koos minuga õnnelikud õpilased ja pedagoogid ning oleksid parimad koolitöötajad. Kooli lõpetaksid edaspidises elus edukalt toime tulevad inimesed,” seisab tema motivatsioonikirjas.
Tuleval nädal 47-aastaseks saava mehe sõnu ja renomeed kinnitab tema senine teenistuskäik: Rapla ühisgümnaasiumi direktor (2001-2004), Tabasalu ühisgümnaasiumi direktori asetäitja (2004-2010) ja Misso kooli direktor (alates 2013).Paljudes hariduselu valdkondades pädev ja töökogemust omav Vardja pooldab demokraatlikku juhtimisstiili ning on uuenduslik. “Soovin tagada kooli pideva arengu, samas olen ka traditsioone ja akadeemilisust hoidev,” rõhutab ta.Uues ametis tahab ta kooli töötajatele ja õpilastele luua võimaluse koolielu puudutavates küsimustes aktiivselt sõna sekka öelda, erinevate töölõikude eest vastutada ning osaleda erinevates ettevõtmistes, kaasates kooliellu ka lastevanemad ja teised huvirühmad.
Alates novembrist toetab SA TÜ Kliinikumi Lastefond vähekindlustatud perede lastele raviprillide soetamist.
TÜ Kliinikumi silmakliiniku ülemõe Terell Pihlaku sõnul võib selliste laste hulk, kelle peredel pole võimalik prille majanduslikel põhjustel osta, hinnanguliselt ulatuda 20-30 lapseni aastas, kuigi konkreetne statistika või tõenduspõhine teadmine selleks hetkel puudub. Sageli on see nii just paljulapselistes peredes, kus mitmed lapsed prille vajavad.
“On üsna tavapärane, et paljulapselistele peredele käib üle jõu mitmele lapsele täishinnaga prillide muretsemine või nende väljavahetamine, kui eelmised lähevad katki, jäävad väikseks või prillide tugevus muutub. Mõni laps võib vajada paar korda aastas muudetavaid raviprille,” räägib ta, lisades, et vajalike prillide ostmine võib kohati olla üle jõu käiv isegi tavalise sissetulekuga peredele.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond otsustas alates novembrist toetada vähekindlustatud perede lastele raviprillide soetamist, hüvitades nende maksumuse ühele lapsele kuni 100 euro ulatuses ühes kalendriaastas.
Mahepõllumajandust puudutavad Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sanktsioonid vähem, sest eksporditurud on stabiilsemad ja asuvad kõrgema ostujõuga riikides, nentis Eesti Maaülikooli mahekonverentsil esinenud Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse- ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.
“Sanktsioonidest tingitud keerulise turusituatsiooni taustal tulevad selgelt esile mahetootmise eelised. Mahetoodangu ekspordipotentsiaal on turgudel, mis on stabiilsemad ja kus ostujõud on suurem,” ütles Kevvai. “See näitab, et mahetootmine on perspektiivne majandusharu.”
Toomas Kevvai sõnul peaks Eesti mahesektori eesmärk olema nii kodumaise mahetoidu tarbimise kui ekspordivõimekuse kasvatamine. “See eeldab investeerimist tootearendusse ning toodangumahtude suurendamist. Mahetootmise efektiivsus ning saagikus peavad jõudma lähemale tavatootmises saavutatavale. Senisest tõhusam koostöö teadlastega aitab tuua mahepõllumajandusse innovatsiooni ja uusi tehnoloogiad,” lisas Kevvai.
Eesti Maaülikoolis toimus konverents “Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus”, millega tähistati Eesti mahepõllumajanduse 25. aastapäeva.
Elroni juhatuse esimehe Andrus Ossipi kinnitusel on Elroni rongid tehniliselt heas korras ja reisijatel ei ole muretsemiseks põhjust.
“Kinnitan, et Elroni rongid on tehniliselt heas korras ja reisijatel ei ole muretsemiseks põhjust,” ütles Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip. “Vastab tõele, et rongidel esineb tehnilisi vigu, ent need on pigem erandid ning saavad kõrvaldatud rongide tootja poolt garantiikorras. Rongide töökindlus tervikuna on olnud hea: elektrirongide puhul 99,9% ning diiselrongide puhul 99,7%, mis on ka rahvusvahelises mõttes kõrge tase ning ületab nii rongide hankes kui ka ostulepingus nõutud määrad,” lausus Ossip.
Täna 25 aastat tagasi võttis ÜRO Peaassamblee vastu lapse õiguste konventsiooni, mille loomisel lähtuti põhimõttest, et ühiskonnal on kohustus tagada lapse põhivajaduste rahuldamine ning toetada tema võimete arengut.
Konventsioon tunnustab last kui õiguste omajat, samas on lapsed oma õiguste teostamisel sõltuvad täiskasvanutest. Seetõttu on oluline, et täiskasvanu ja lapse dialoogis lähtutaks lapse huvidest. See äärmiselt tähtis põhimõte on konventsiooni üks nurgakivi ning väljendub artiklis 3: igas last puudutavas ettevõtmises tuleb esikohale seda lapse huvid.
“Konventsiooni vastuvõtmine ei tähenda vanema rolli olulisuse vähendamist. Vastupidi konventsioon tunnustab vanemate esmast ja olulist rolli ning vastutust lapse üleskasvatamisel, samuti rõhutab ta riigi kohustust austada vanemate õigust suunata last oma kultuuriväärtustest ja traditsioonidest lähtuvalt,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Martin Medar. “Riigil lasub ka kohustus vanemaid laste kasvatamisel toetada, sealjuures peab riik tagama vajalike teenuste olemasolu ja kättesaadavuse,” lisab Medar.
Eesti Vabariik ratifitseeris ÜRO lapse õiguste konventsiooni 1991. aasta novembris võttes sellega endale kohustuse tagada igale Eestis elavale lapsele konventsioonis kirja pandud õigused.
Neljandat Uma Pido hakkab lavastama Põlvast pärit vabakutseline näitleja ja lavastaja Kristo Toots. Tema kasuks langes valik tänu tema kohaliku keele ja kultuuri tundmisele ning soovile haarata meeskonda omakandirahvast.
Uma Pido on Tootsile oluline väljakutse: “Mu jaos om saanu kõrrast tähtsämbäs tetä midägi ka sääl, kost ma peri olõ. Uma Pido kõnõlõs tähtsist asjust – umast keelest ja kultuurist – ja seokõrdnõ pido teema – mõts ja väelise’ puu’ kõnõtas minno isikligult.” Oma tugevaks küljeks peab Toos meeskonnatööd. Varasemates teatritöödes on Toots teinud palju lastele ja noortele – nooruslikkus ja järeltuleva põlve peale mõtlemine kuulub ka Uma Pido eelistuste hulka.
