Läänemaa aasta isa 2014 on Toomas Räli

Läänemaa aasta isa 2014 Toomas Räli perega.
Läänemaa aasta isa 2014 Toomas Räli perega.

Läänemaa aasta isa 2014 on viie lapse isa ja kolmekordne vanaisa Toomas Räli Taeblast.

Toomas Räli töötab autotöökoja juhatajana ning teda aasta isaks soovitanud Liivi Ollino iseloomustab teda kui tasakaalukat, hea huumorisoonega ja abivalmis inimest, kes on Läänemaal sündinud ja kasvanud ning tõeline maakonna patrioot.

Kõik Toomase lapsed leiavad, et isa on alati seadnud pere esikohale. Ta on alati olemas ja alati valmis aitama, toetama, mõistma. Olles küll hinnatud oma ala asjatundja, pole karjäär tema jaoks olulisim. Esikohal on ikka olnud pere ja kodu. Toomase tütar ütleb, et parimat isa on raske ette kujutada.

Toomas Räli on pikki aastaid löönud kaasa maakondlikel mälumänguvõistlustel. Seejuures on ta kaasanud ka oma poegi, kellest vanem on praegu Eesti tipptasemel mälumängija.

Auhinnaks sai aasta isa taaskord kohalikus sepakojas R&L tehtud auhinna ning hiljuti Eesti 50 parima restorani hulka valitud Hapsal Dietrichi kinkekaardid, et isadepäeval kogu perega sööma minna.

Läänemaal valiti aasta isa teist korda, eelmisel aastal sai tiitli Kalle Orumaa Nõvalt.

Hiiepüha Palukülas. Kümne aasta jooksul pole oht hiiemäele vähenenud

Omausuliste Härjapea koda peab täna, 9. novembril Paluküla hiiemäel iga-aastast hingedeaja hiiepüha. Toimub hingedeaja palvus ning ühine söömaaeg, meenutatakse kümne aasta tagust kogunemist, mis peatas hiiemäele suusakeskust rajama tulnud buldooseri ja kõneldakse ka hiiemäge praegu ähvardavatest kavadest.

2004. aasta 8. novembril suutsid umbes 50 hiie kaitsjat regilaule lauldes peatada Kehtna valla buldooseri, mis oleks asunud tegema hiiemäel mullatöid suusatõstukiga spordikeskuse rajamiseks.

Praegu aga soovib MTÜ Paluküla Klubi taas rajada kaitsealale Paluküla puhke- ja spordikeskust. Kavas on taotleda raha Leaderi programmist mäetõstuki ostmiseks. Praeguseks on Valtu spordimaja pühakohta paigaldanud disc-golfi raja.

Härjapea koja ja Paluküla hiiemäe hoiu seltsingu esindajad on kõnelnud Kehtna vallavolikogu liikmete ja valla ametnikega sel teemal. Vastavalt kokkuleppele edastas maausuliste ja taarausuliste Härjapea koda vallale oma seisukoha, milles on öeldud: „Härjapea koja suurkogu 04.10.2014 otsustas mitte nõustuda tõstuki paigaldamisega Paluküla hiiemäele. Nii maausku inimesed kui ka suur osa külastajatest soovivad hiies kui looduslikus pühapaigas leida rahu ja vaikust selle koha loodusesse ja pärimusse sisseelamiseks.“

Kojale pole vastuvõetav inimkoormuse suurendamisele suunatud tõstuk ja tõstukipiletite müük. Tõstuk kahjustaks looduslikku pühapaika, mis on pühapaigaks ka talvel. Liulaskmise ja suusatamisega selles pühapaigas ollakse nõus, kuid mitte uute
võistlusspordi rajatiste mäele püstitamisega.

Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Sellel nädalal käivitus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ning EV 100 korraldustoimkonna ellu kutsutud arhitektuuriprogramm “Hea avalik ruum”, mille tulemusel loodetakse aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada kuni 15 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Esimesena kuulutatakse välja konkursid Põlva, Võru ja Tõrva linnakeskuste arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille lähteülesannete arutamiseks kohtusid linnade esindajad Tallinnas arhitektidega.

“”Hea avalik ruum” on kindlasti Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioonikamaid algatusi, nii-öelda missiooniprojekt,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog . “Tänasega võib öelda, et seeme on langenud väga viljakale pinnale. Tagasiside omavalitsuste poolt on olnud valdavalt positiivne.”

Peamiseks eesmärgiks on korrastada ja kujundada keskused väikelinnadele iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste korraldamise kohaks. Kuna kaubanduskeskused ja ärid on kolinud pigem linnade äärealadele, pakuksid korras keskväljakud elanikele võimalusi linnakeskuses vaba aja veetmiseks ning pidurdaksid äritegevuse väljaliikumist ja sellega kaasnevat väikelinnade laialivalgumist. Loe edasi: Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Haanjas talvõtarõ tulekul

Joba neländat kõrda kõrraldasõq Haanimaa inemiseq Haani rahvamajahn talvõtarrõ. Seokõrd oodamiq teid kuuhn sõpru ja kõgõ perrega miiq tegemiisi kaemaq ni opitarri perrä pruuvmaq 7. joulukuu pääväl.

Päiv nakkas pääle kell 11 mi opitarri man jagus tegemist kõigilõ:

  • Ehtmisõtarõ
  • Kudamisõtarõ
  • Supitarõ
  • Miihitarõ
  • Jutussõtarõ
  • Pipõrkoogitarõ
  • Savitarõ
  • Kotitarõ
Üte tüütarõ taso om 50 senti.
Samal aol talvinõ taloturg – kohalik käsitüü ni süügikraam. Perimusmuusiguq mängva pilli. Sissetettüisi siini võstlus – anna hindäst teeda ildampa 30. märdikuu päävas.
Teedust saa: Vodi Egle, tel  5166 684, egle.vodi@gmail.com

Põlvamaa aasta isa on Friedel Ani

Põlvamaa aasta isa Friedel Ani koos laste ja lastelaste ning Põlva maavanem Ulla Preedeni ja naiskodukaitse Põlva ringkonna esinaise Esti Taaliga. Foto: Põlva maavalitsus
Põlvamaa aasta isa Friedel Ani koos laste ja lastelaste ning Põlva maavanem Ulla Preedeni ja naiskodukaitse Põlva ringkonna esinaise Esti Taaliga. Foto: Põlva maavalitsus

Tänavuseks Põlvamaa aasta isaks valiti Valgjärve vallas elav kolme lapse isa ja kuue lapselapse vanaisa Friedel Ani.

Põlvamaa aasta isa tütar on oma isa iseloomustanud nii:”Meie isa on eriline. Ta annab endast kõik. Vahel tundub, justkui ta enesele aega ei võtagi, ent ei, ta annab seda ka endale nõndasamuti kui teistele ning lisaks ajale annab isa nii endale kui ka teistele võimaluse uuesti proovida. Isa, tea, et ajal on ots või äär ja ta on õpetanud meid aega väärtustama. Vihjeid meeldib ka isale anda. Vahel on hiiglama tüütu, et pool lauset peab temaga vesteldes ise välja mõtlema või ridade vahelt lugema, ent see on tema moodus kaaslastele aega anda.”

Kokku esitati Põlvamaa aasta isa konkursile 14 kandidaati, kes kõik koos peredega 7. okyoontil vastuvõtule kutsuti. Konkursi korraldas naiskodukaitse Põlva ringkond koostöös Põlva maavalitsustega.

Põlvamaa aasta isa aunimetus antakse isale, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last. Aasta isa on oma töös pädev ja tunnustatud ning perekonna väärtustamisel heaks eeskujuks ka väljaspool kodu.

Viies Uma Meki kohaliku toidu suurlaat tõi kokku rekordarvu külastajaid ja müüjaid

Parima uue võrumaise toote preemia võitis Uma Meki 2014. a suurlaadal Jaaniraotu talu perenaine Ülle Kostin oma rosmariiniga paradiisiõunaželee eest.
Parima uue võrumaise toote preemia võitis Uma Meki 2014. a suurlaadal Jaaniraotu talu perenaine Ülle Kostin oma rosmariiniga paradiisiõunaželee eest.

Laupäeval, 8. novembril peeti Võrus juba viiendat korda suurlaata Uma Mekk, kus oma toidukaupa pakkusid väikeettevõtjad peamiselt Võru- ja Põlvamaalt, aga ka mujalt Eestist ja Lätist Madona piirkonnast.

Laada avas piimapukil seistes põllumajandusminister Ivari Padar, kes muuhulgas ütles, et meil on küll Facebook, aga kadunud piimapukk. Müüjaid ja ostjaid tervitas ka laada korraldaja, Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott.

Suurlaadal pakuti kõikvõimalikku toidukraami alates jõhvikatest ja lõpetades suitsulihaga. Enim olid väikeettevõtjad välja tulnud just suitsuliha ja –kalaga ning leivaga. Võrreldes viis aastat tagasi peetud esimese Uma Meki laadaga oli näha, et väiketootjad on vahepeal mõelnud välja põnevaid uusi tooteid ja võtnud kasutusele uusi või unustatud vanu tooraineid. Üha rohkem on hakatud tähelepanu pöörama ka toodete atraktiivsemaks muutmisele ja ostma kutsuvatele pakenditele.

Uma Meki suurlaadast on kujunenud traditsiooniline üritus, mille tarbeks väiketootjad teevad ettevalmistusi juba varakult. Esmakordselt oli laadal põnevate kanepist valmistatud toodetega väljas Kanepi Tarvitajate Ühisus, mis on kasutusele võtnud kunagise tarbijatekoperatiivi nime. Ühisuse, mis ei olegi veel ametlikult registreeritud, eestvedaja Kalev Lindali sõnul on nende eesmärk arendada tooteid vahepeal unustuse hõlma vajunud tervislikust toiduainest kanepist. Juba praegu olid nad väljas näiteks kanepikama, -beseede, -küpsiste, -šokolaadi ja kanepipiimaga.

Loe edasi: Viies Uma Meki kohaliku toidu suurlaat tõi kokku rekordarvu külastajaid ja müüjaid

Harjumaal Padise vallas Audevälja külapargis
valmis lastele väike mänguväljak

11. oktoobril 2014 sai rõõmsa õhtuse peoga avatud kiigeplats Audevälja küla keskel, ajaloolise kooli- ja rahvamaja ees. Eelkõige Audevälja piirkonna lastele rõõmuks rajatud kiigeplatsil saab turnida ja kiikuda. Samasse kohta on valmimas ka väike jalgrattakrossirada.

Ühe Padise valla nooruslikuma ja elujõulisema piirkonna lastepere rõõm on suur ning uhke pesakiige hoog ei taha vaibuda.

Mänguväljak valmis MTÜ Audevälja Arenduskeskuse eestvõttel ja külaelanike vabatahtlike annetuste ning tööpanuse toel. Pesakiige soetamiseks ning traktoritööde teostamiseks saadi toetus kohaliku omaalgatuse programmist. Kruusa ja liiva andsid piirkonnas tegutsevad ettevõtted OÜ Padise Grupp ja Lemmikäinen Eesti AS. Tänu kõigile abikätele!

Audevälja küla asub Harjumaa lääneservas, Keila-Haapsalu maantee ääres, olles viimaseks suuremaks asustuspunktiks enne Läänemaa piiri. Hea ligipääs ning looduslähedane elukeskkond muudavad selle ääremaa piirkonna tegusate perede poolt hinnatud elupaigaks.

Fotosid avamispeost ja kiigeplatsist näeb siit:

https://plus.google.com/photos/106927879079126530691/albums/6069260188235460209?authkey=CNXtkJruyfWcGQ

Helen Kooviste, MTÜ Audevälja Arenduskeskus juhataja