Rongiaegade muutus korrigeerib 1.juunist alates ka Viljandi linnalähiliinide bussiaegu

Alates 1. juunist muutuvad Viljandi – Türi – Tallinn liinil rongide sõiduajad. Rongiaegade muutumine toob endaga kaasa vajaduse muuta Viljandi linnalähiliinide nr 2, 6, 8, 9 ja 10 sõidugraafikuid selliselt, et kindlustada mõistliku ajavahega Viljandi linna elanike jõudmine Viljandi raudteejaama ning raudteejaamast tagasi kesklinna.

Infot toimuvate muudatuste kohta saab vahetult enne 1.juunit bussipeatustest ja portaalist: peatus.ee (muudatused on nähtavad muudatuse toimumise kuupäevast alates) ja kohe Viljandi maavalitsuse veebilehelt aadressilt: viljandi.maavalitsus.ee/linnaliinid/

Rongiajad alates 1.juuni 2014 http://elron.ee/wpcontent/uploads/2014/03/Edelasuund1.06.pdf

Tiina Pihlak

Homme algab Nõmme Kevad

Eeloleval nädalavahetusel, 23.-25. maini toimuvad Nõmme linnaosa kevadpäevad. Nõmme Kevade ajal on Nõmme erinevais paigus üritusi igale eale ja maitsele: alates näitustest, töötubadest ja kontsertidest ning lõpetades spordivõistluste ja rabamatkadega.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on Nõmme Kevad pikkade traditsioonidega üritus. Nõmmel korraldati kevadpäevi ka enne Teist maailmasõda. Taas hakati linnaosapäevi pidama 1980. aastate lõpus. Nõmme Kevade nime all on üritus toimunud juba 1989. aastast alates, tähistades tänavu 25. sünnipäeva.

Temaatiliselt võib sel aastal Nõmme Kevade jaotada kolmeks. Reede on noortepäev. Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja Nõmme põhikooli korvpalliväljakul tehakse palju põnevat eelkõige noortele, kuid uudistama tasub tulla ka vanematel. Päeva lõpetab kontserdiga Birgit Õigemeel. Laupäev on pühendatud kunstile ning tantsu- ja laulupeole. Suusahüppetorni jalamil avatakse rõivadisainer Marilin Sikkali eestvedamisel pop-up loovala. Mitmed Nõmme kunstnikud teevad sel päeval lahti oma ateljeed, külastajad saavad ise kätt proovida või niisama mõnusalt aega veeta Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios, Kadri Kaerma keraamikahoovis ja Helina Tilga stuudios. Õhtul toimub aga Nõmme spordikeskuses Nõmme laulu- ja tantsupäev, kus astub üles 27 koori, üheksa rahvatantsurühma ja kolm puhkpilliorkestrit. Kontsert algab rongkäiguga Glehni lossi juurest. Loe edasi: Homme algab Nõmme Kevad

Tartu on neil päevil heade mõtete päralt

19.-24. maini on Tartu sõna otseses mõttes heade mõtete päralt, sest siis toimub esmakordselt vaba mõtlemist populariseeriv DD Mõtlemisfestival.

Kuue päeva jooksul on võimalik mõtlemiskohvikuteks muutunud Vilde Tervisekohvikus, Feel Good Music Cafés ja Arhiivis kuulata põnevaid arutelusid teemadel, mis ulatuvad tuleviku ettevõtlusest inimvõimete piiride kompamiseni.

Rohkem infot festivali ja konverentsi kohta leiate veebilehelt
www.motlemisfestival.ee ja Facebookist www.facebook.com/motlemisfestival .

Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber

Teavituskampaania juhib tähelepanu ohutule lõkketegemisele.

Prügist, mida põletame lõkkes, tekivad ohtlikud ained, mida hingavad sisse inimesed ja loomad.
Prügist, mida põletame lõkkes, tekivad ohtlikud ained, mida hingavad sisse inimesed ja loomad.

Esmaspäeval alanud kampaania „Säästad või saastad?“ juhib elanike tähelepanu lõkketegemise seostele tervisega. Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber. Kõige muu põletamisel paiskuvad õhku ohtlikud ained, mis kahjustavad inimeste ja keskkonna tervist.

Keskkonnaportaal Bioneer koostöös Keskkonnaministeeriumiga alustas KIKi toel teavituskampaaniat, et pöörata elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkusest ning loodussõbralikust jäätmekäitlusest.

Igasugune tarbimine toob kaasa ka jäätmete tekkimise. Olmejäätmete liigiti kogumiseks on Eestis paigaldatud hulgaliselt jäätmekonteinereid ning enamus jäätmetest saab ära anda tasuta. Paraku näitavad Keskkonnainspetsiooni kontrollkäigud, et osa jäätmeid põletatakse ära kodustes majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Iga inimene, kes süütab prügilõkke, ohustab sellega ümberkaudseid elanikke ja keskkonda.

Parim viis tekkivate jäätmetega toimetulemiseks on need liigiti sortida ja panna viia vastavasse konteinerisse või kogumispunkti.

Pärijad Tartumaal prügi põletamas. Annika Osja fotod
Pärijad Tartumaal prügi põletamas. Annika Osja fotod

Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Seega koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik otse aiast korjatuna süüa armastame.

Projekti läbiviija on MTÜ Ökomeedia, kes on tuntud keskkonnaportaali www.Bioneer.ee eestvedajana. Keskkonnaministeerium koos allasutustega on projekti koostööpartner. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Katrin Jõgisaar

Jõgeva “lõvid” hakkavad heategevuslikul eesmärgil pannkooke küpsetama

Jõgeva Lionsklububi president Jaan-Ivo Lukas Jõgeva Ärikeskuses asuvas kohvikus Panther pannkoogieinet võtmas. Foto: erakogu
Jõgeva Lionsklububi president Jaan-Ivo Lukas Jõgeva Ärikeskuses asuvas kohvikus Panther pannkoogieinet võtmas. Foto: erakogu

31. mail Jõgeva linna päevade raames ja MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedamisel avatavas lastelinnakus hakkavad pannkooke küpsetama Jõgeva Lionsklubi liikmed.

LC Jõgeva sekretäri Vahur Kuke sõnul võttis Jõgeva Lionsklubi vastu MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedaja Liina Stammi ettepaneku tulla Jõgeva kesklinnas avatavasse lastelinnakusse pannkooke küpsetama ning müüma.

“Ettevõtmisega aitame kaasa meie pikaajalise koostööparneri Jõgeva perekeskuse tegevusele,” lausus Kukk.

“Püüame teha pannkooke, mis oleksid maitsvad, kuid ühtlasi võimalikult tervislikud ja valmistatud ökoloogilistest toorainetest,” ütles Jõgeva Lionsklubisse kuuluv arst Kalle Piiskoppel. “Lisandina kasutame vaid eestimaistest toorainetest keedetud moosi.”

Vahur Kukk lisas, et pannkoogiküpsetamises osalemise vastu tunnevad huvi ka Jõgeva linna päevadele saabuvad külalised Soome sõpruslinnast Keuruust. Nii tõotab küpsetajate seltskond kujuneda rahvusvaheliseks.

“Lastelinnakus seatakse üles batuudid ja meisterdamisetoad, tegutseda saab seiklusrajal,” ütles MTÜ Jõgeva Perekeskus juhatuse liige Liina Stamm. “Artaktiivseid ja õpetlikke tegevusi juhendavad politseinikud ja päästeteenistujad.  Showd teeb mullimeister.”

Jaan Lukas

Pühapäeval on Laiuse kirikus taas heategevuslik kontsert

08_Laiuse kirikPühapäeval, 25 mail EELK Laiuse Püha Jüri koguduses toimuva heategevusliku kontserdi sisustavad laulev näitlejanna Hele Kõrve ning muusikud Olav Ehala ja Lembit Saarsalu.

EELK Laiuse Püha Jüri koguduse juhatuse esimehe Epp Järve sõnul tekkis mõte heategevuskontsertite korraldamiseks seoses kiriku lühtrite renoveerimise vajadusega.

“Kontserte oleme korraldanud juba aastaid,” rääkis Epp Järv. “Esimesena haakusid selle mõttega tuntud muusikud Olav Ehala ja Lembit Saarsalu. Neid me kutsume hellitavalt oma kiriku õuemuusikuteks. Esimese advendi kontserdid on algatanud Jõgeva vald. Kevadkontserdid lisandusid tänu sellele, et muusikud on kirikus esinemisega hea meelega nõusse jäänud.”

Järv märkis, et Hele Kõrve laulab Laiuse kirikus esimest korda ning oli rõõmuga nõus esinema tulema. “Loodame, et meie kodukandist võrsunud näitlejanna ja hõbehäälne lauljanna toob kontserdile rohkesti kaasaelajaid,” lisas ta.

Epp Järve sõnul kõlab pühapäevasel heategevuskontserdil valdavalt eesti muusika.

Loe edasi: Pühapäeval on Laiuse kirikus taas heategevuslik kontsert

Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik

Noortaluniku võistlusel veise eluskaalu määramine. Foto:  SA Innove
Noortaluniku võistlusel veise eluskaalu määramine. Foto: SA Innove

Kolmapäeval, 21. mail algusega kell 10.00 toimub Järvamaal Säreveres noortalunike kümnevõistlus, kus üle 30 kutseõppuri asub võistlustulle Eesti parima noortaluniku tiitli eest.

“Noortalunikul peavad olema väga mitmekülgsed oskused ja teadmised, sest põllumajandustootmine põhineb aina enam kaasaegsetel tehnoloogiatel ja uutel teadmistel,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Võimalus põnevas ametis ja tugevas konkurentsis end proovile panna innustab loodetavasti noori aina rohkem taluniku mitmekülgset ametit valima.”

Võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi sõnul on võistlus oma 14 aasta jooksul olnud väga populaarne. “Osalejate arvust näeme, et noored tahavad väga end võistlussituatsioonis proovile panna ja oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda,” sõnas Külli Marrandi. Loe edasi: Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik

Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile

Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma Haridusselts
Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma Haridusselts
Kõik huvilised on oodatud laupäeval, 24. mail 2014 algusega kl 10.30 Põlva külje all Rosmal peetavale VI kogupere konverentsile “Head valikud hariduses. Koostöö”.

Juba kuuendat aastat koguneb rahvas Rosmale, et lahti harutada haridusmaastikul toimuvast – ikka optimistlikult ja eluliste näidete varal. Sel korral võetakse fookusesse koostöö: nii kitsaskohad kui võimalused. Varem on räägitud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast ja tervest ühiskonnast, nüüd koostööst. Rosmale oodatakse ikka koos perega – lastele on omad tegemised!

Koostöös peitub jõud, vahel ka valu ja vaev. Koostöö on paljudele meist ainus ellujäämise võimalus, samas ka isikliku arengu ja õppimise koht. Kuidas teha koostööd nii, et ei peaks alla suruma enda soove ja saaks arvestada kõigi teiste osapooltega? Kuidas märgata koostöö õppetüki kallal pusides oma varjukülgi ja arengukohti? Kuidas leida sobiv koostööviis kodanikualgatuse ja kohaliku omavalitsuse jaoks? Kuidas muuta koostöö ühiseks väestavaks kogemuseks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents pakub taas võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.

Ootame Sind Rosmale koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii koos kui ka eraldi toimetamist. Päeva lõpetame traditsiooniliselt muusikaga: seekordse muusikalise kingituse toovad kaasa helivõlurid Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Kõhutäie eest hoolitsevad meie oma seto sõsarad.

Konverentsil osalemine on tasuta. Samas kutsume üles annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et oleks lihtsam päeva planeerida.

Anna oma tulekust teada hiljemalt 16. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee. Loe edasi: Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile

Ökokogukondade ühendus alustab õhtuseminaride sarja

Hetk ökokogukondade ühenduse kokkutulekult. Foto: Katrin Jõgisaar
Hetk ökokogukondade ühenduse kokkutulekult. Foto: Katrin Jõgisaar
Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub neljapäeval, 5. juunil kell 17.00 ökokogukondade esimesele õhtuseminarile, kus tutvustatakse ökokogukondade olemust, räägitakse kogukondade algatamisest ning tutvustatakse uusi ökokülade algatusi. Üritus toimub Lilleoru ökokogukonnas Rae vallas Aruvalla külas.

Kava:
16:00-17.00 Saabumine Lilleorgu ja ringkäik. MTÜ Lilleoru ja MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse üks eestvedajaid Ave Oit tutvustab Lilleoru keskust ja kogukonda. Kogunemine Lilleoru suure valge välitelgi ees.

17:00-20:00 Kogunemine indiaani püstkotta Lilleoru Elulille pargis. Algusring. Liina Järviste tutvustab ökokogukondade ehk teadlikult loodud kogukondade olemust. Räägime milliseid samme on ökokülade loomiseks ette võetud. Ennast tutvustavad Kulina ja Väikese Jalajälje kogukondade algatused.

Igaüks võiks midagi ühisele lauale näkitsemist kaasa võtta. Lilleoru poolt tee ja väikesed suupisted. Registreerumine hiljemalt 2. juuni õhtuks: kadri@kogukonnad.ee või 537 477 04. Palun anna meile märku, kas saad ka kellelegi transporti pakkuda või vajad seda ise.

Seminar toimub projekti “MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse tegevusvõimekuse suurendamine” raames. Projekti rahastab EV Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. www.kysk.ee Vaata ka teisi projekti tegevusi: www.kogukonnad.ee ja www.facebook.com/kogukonnad

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus on organisatsioon, mis toetab kestliku elukorralduse teket.

Allikas: MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus

31. mail taaselustatakse Tõrva ajaloolises kinohoones Tõrva Loits 2013

Tõrva loitsuhooaja avaürituseks on 31. mail Tõrva ajaloolises kinohoones esitlusele tulev kontsertvideo 2013. aastal toimunud Eesti suurimast tule, vee ja muusika vabaõhu-vaatemängust “The Greatest Hits of Kalevipoeg”!

Üritus saab alguse kell 19.00, mil kinohoones näidatakse suurel ekraanil parimaid palasid Tõrva Loitsust, kus esinesid Tanel Padar&The Sun, Tõrva neidudekoor ja Jaan Tätte koos ansambliga Udupasun.

Vaatemängu keskmes oli Mart Kolditsa poolt lavastatud etendus “The Greatest Hits of Kalevipoeg”, mis tõi Päär Pärensoni, 300 tantsija, 200 koorilaulja ning maailma suurimate trummidega vaatajate ette parimad palad meie rahvuseeposest.

Tõrva kinohoones toimuval ühisel muusikaõhtul astuvad vahepaladega ülesse Tõrva Laulustuudio neiud ja Reigo Ahven koos trummidega. Kohal on ka lavastaja Mart Koldits, kes räägib varasematel aastatel toimunud Tõrva Loitsu üritustest ning
tutvustab ka käesoleval aastal 9. augustil ainult üks kord toimuva etenduse sisu ja esinejaid – seekord on etenduse aineseks Eesti rahva ennemuistsed jutud. Jutte aitavad vaatajateni tuua ansamblid Metsatöll ja Winny Puhh. Lisaks esinevad Vallatud Vestid ja Hendrik Sal-Saller orkestriga.

Tõrva Loitsu õhtul Tõrva kinohoones on avatud puhvet ja toimub ka loitsuteemaline viktoriin. Kohapeal saab soetada Tõrva Loits 2014 pääsmeid ja meeneid.

Pilet Tõrva kinohoones toimuvale üritusele maksab 5 € ja seda on võimalik soetada Tõrva Linnavalitsusest või Ülle lillepoest kõrtsihoones. Osalejate arv on piiratud!

Allikas: Tõrva Loits

Algab üle-eestiline koolinoortele suunatud energeetikaprojekt „Energia ja noored“

Tänasest algab aasta lõpuni kestev „Energia ja noored“ projekt, mille raames Eestis ja välisriikides õppivad energeetikatudengid viivad läbi interaktiivseid koolitunde, kus õpilastel on võimalik Eesti energeetikasektorist rohkem teada saada ning mõnel juhul isegi taastuvenergia lahendusi ehitada.

„Energia ja noored“ projekti eesmärk on tutvustada gümnaasiumiõpilastele läbi grupitööde ja praktiliste ülesannete Eesti energeetikasektorit, mis muidu on kooliõpilaste jaoks kauge ja keeruline valdkond, mis tavalises koolitunnis laiahaardelist tähelepanu ei saa. Kuna energeetika on valdkond, milles reaalainete taust on väga oluline, siis populariseeritakse projektiga ka reaalainete õppimise olulisust.

„Kuigi energeetika mõjutab oluliselt Eesti ja Euroopa majandus- ja elukeskkonda, siis koolinoorte teadlikkus energeetikast, selle toimimisest, kasutamise mõjust ja planeerimisest on siiski suhteliselt kesine,“ selgitas Eesti Taastuvenergia Koja projektijuht Raul Potisepp.

„Energia ja noored“ üks läbiviijatest, TTÜ energeetikatudeng Mihkel Annus lisas, et projekti raames korraldatakse praktilisi koolitunde, mis annavad selge ülevaate Eesti energiasüsteemist, võimalustest, arengutest ning kus õpetatakse läbi praktiliste ülesannete, kuidas ise energiat toota ja säästlikult tarbida. „Iga koolitunni käigus koostavad õpilased ka ise Eesti energeetikasektori visiooni aastaks 2040,“ selgitas Annus.
Loe edasi: Algab üle-eestiline koolinoortele suunatud energeetikaprojekt „Energia ja noored“

Taastuvenergia on kui pensionifond

Emil RutikuEmil Rutiku,
kodanik

Maailmas on kaks põhilist ressurssi, mille pärast võideldakse – toit ja energia. Need on riikidevahelised ja –siselised pingestajad, sõltuvuse tekitajad ja ometigi ka esmatarbekaubad, milleta elu ette ei kujuta. Kuidas saada hakkama iseseisvalt, rahuldada enda energiavajadusi ilma, et see hukutaks ümbruskonda ning investeerida seejuures tulevikku?

Ülisuure osa kogu Euroopas tarbitavast energiast toome tankerite ja torujuhtmetega sisse. See peaks meid ometigi mõtlema panema, kui kaua me toidame teisi riike ning investeerime nende tulevikku.

Ja kui me arvame, et need olulised muutused peavad tulema samade inimestega ja samade võttetega, siis me eksime täielikult. Ebakompetentsus viib ainult mäest alla. Me ei ole nii rikkad, et hoida üleval sellises koguses oma ja võõrast, ahnust ja lollust. Muutused on hädavajalikud. Kas me tahame lähi tulevikus elada ilma metsata, nagu enamus euroopast? Siis see pole enam see eriline paik maamuna peal.

Meie energiaga varustajad manipuleerivad „Täna annan, homme ei anna“ ja Euroopa vastab: „Oleme ikka sõbrad – anna meile energiat!“. Euroopa on otseselt Venemaa lõa otsas, kuigi ei peaks seda olema, sest kohalikke, puhtaid energiaressursse on piisavalt, et toetada kohalikku majandust.

Muutused ei saa toimida päevapealt, kuid suhtumise muutumisega peab alustama juba täna! Kuidas?

1) Ühise sihi võtmine – kuhu me liigume?
Palju lihtsam on teha otsuseid paremate lahenduste nimel, kui me teame, kuhu me liigume. Kas me tahame olla sõltumatud, investeerida enda ja oma laste tulevikku? Kui me otsustame, et Eesti tahab olla sõltumatu,siis peame ennekõike panustama enda riiki, majandusse ja jätkusuutlikusse
Loe edasi: Taastuvenergia on kui pensionifond

Nõmme Kevade noortepäeval esineb Birgit Õigemeel

Reedel, 23. mail toimub kella 12–19 Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja selle ümbruses traditsiooniline Nõmme Kevade noortepäev. Huvitavaid tegevusi ja töötubasid on igas vanuses noortele. Laval astuvad üles laulu- ja tantsukavadega Rahumäe põhikooli ja Nõmme noortemaja noored, ürituse peaesineja on laulja Birgit Õigemeel.

Ekstreemspordifännidel on võimalik näha BMX flatland’i trikitajate show’d. Sõõrikukohviku esisel platsil saavad noored lähemalt tutvuda väliraamatukogu tegevustega, kus lisaks lugemispesale saab teha erinevatest materjalidest lilli, meisterdada vanadest raamatutest, laenutada lauamänge ning uudistada ratastel raamatukogu Katarina Jeed.

Kunstimaailma telgis saab osaleda 13 erinevas töötoas ja teha endale näomaalinguid. Pääsküla noortekeskuse Iirimaa vabatahtlik Benedict „Ned“ Whyatt viib läbi kaks erilist tsirkuseelementide töötuba, kus saab valmistada žongleerimispalle ja flowerstick’e ning hiljem on võimalik neid üheskoos ka kasutama õppida.

Kõik huvilised saavad sel päeval külastada Nõmme päästekomandot, Nõmme Kalju tutvustab noortele jalgpalli. Nõmme põhikooli korvpalliplatsil toimub tänavakorvpalliturniir. Turniiri avab huumorimäng, kus omavahel võtavad mõõtu Nõmme linnaosa valitsus ja Nõmme Õpilasesinduste Liit. Lisainfo ja registreerimine www.noel.ee/tanavakorvpall.

Tänavu 23.-25. maini toimuva Nõmme Kevade üritused on tasuta, programmiga saab tutvuda koduleheküljel www.tallinn.ee/nommekevad2014.

Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus

Setomala peetava Ostrova festivali esinejad selgunud

Curly Strings. Foto: Sven Tupits
Curly Strings. Foto: Sven Tupits
Tänavusel Ostrova festivalil asutavad üles leelokoorid Mokornulga ning Sõsarõ, meestepunt Seto Miihi Summ ja Rikka Ivvani pillilaager. Tantsuhuvilisi rõõmustab ansambel Ummamuudu.

Lisaks pärimusmuusikale on võimalik kuulda popmuusikat paljude Eesti tippartistide esituses nagu Lenna, Tanel Padar ja The Sun, Singer Vinger, Kolumbus Kris, Dagö, Curly Strings ja Mikk Tammepõld. Rahvusvahelisust lisab Valgevenest pärit WZ Orchestra. Publiku meeleolu aitavad üleval hoida Asso Int ja Martin Müller. Festivali päevajuht on tuntud luuletaja Contra.

“Oleme kava kokku panemisel lähtunud alati kahest olulisest põhimõttest. Esmalt soovime tutvustada Seto folkloori, andes kohalikele artistidele võimaluse esineda laiemale publikule. Teisalt soovime Eesti popmuusika paremiku tuua Setomaa rahvale koju kätte,” ütles korraldaja Aime Tulp.

Ostrova festival toimub Setomaal juba neljandat korda. Lisaks kontserdite nautimisele on võimalik tutvuda ka kohaliku käsitööga. Lastele on avatud telk.

Ostrova Festival toimub 18.-19. juulil Ostrova külas, Meremäel, Setomaal. Piletid on müügil Ticketpro veebipoes ja müügipunktides üle Eesti. Rohkem infot: www.ostrovafestivalid.ee

Allikas: Ostrova Festivalid MTÜ

Riigikogu liikmed külastasid hiiepaiku

Eelmisel nädalal toimus Harjumaal Jõelähtme vallas looduslike pühapaikade teabepäev, kus osales saadikuid Riigikogu kõikidest
fraktsioonidest. Külastati looduslikke pühapaiku ning toimus seminar “Seitse müüti hiitest”. Sündmuse korraldasid Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA.

Ülgase küla Koljunuki sadamas toimunud seminaril “Seitse müüti hiitest” kõneles Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Annely Akkermann, ajakirjanik Ingrid Peek ning Tartu Ülikoolist Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Regilaule esitasid Aruküla mehed. Peamiseks jututeemaks oli looduslike pühapaikade äärmiselt suur ohustatus ning rahastuse leidmine pühapaikade päästmiseks mõeldud arengukavale.

Annely Akkermanni sõnul on looduslikud pühapaigad õiguslikult ja halduskorralduslikult siiani kukkunud “mitme tooli vahele” ning vajavad seetõttu erilist tähelepanu. Lähemal ajal on kavas kokku kutsuda pühapaikade toetusrühma ja teemaga seotud ministeeriumide nõupidamine, et arutada pühapaikade arengukava rahastamist.

Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Heiki Valk tutvustas Kultuuriministeeriumis koostamisel olevat looduslike pühapaikade arengukava 2015-2020, mille kohaselt kavatsetakse kaardistada pühapaigad Eesti kõigis kihelkondades. Seniste uuringuandmete põhjal on eeldatavasti võimalik maastikul leida ja inventeerida 3800 – 4500 pühapaika, või endise pühapaiga asukohta. Kavandatud uuringute abil hoitakse ära ca 2600 pühapaiga hävimine unustamise või inimtegevuse tõttu.
Arengukava eelarve on 6,2 miljonit eurot ning 81% sellest moodustab vahetult pühapaikade kaardistamisega seotud kulu.

Seminaril osalenud saadikud leidsid arutelu järel üksmeelselt, et kavandatud tegevused ja eelarve on igati põhjendatud ning arengukava täitmiseks vajalikud 6,2 miljonit eurot tuleb kiiremas korras leida. Loe edasi: Riigikogu liikmed külastasid hiiepaiku

Äikse eel tasub mõelda elektriseadmete kahjude ennetamisele

Äike Lääne maakonnas Kumaril foto: wikipedia

Igal äikesehooajal tekib elektrikatkestusi ja tarbijate pöördumisi kahjustatud elektriseadmete kohta. Kuidas kahjusid vältida ja mida teha, kui kahju on siiski juhtunud? Nõuandeid jagab Elektrilevi klienditeeninduse juhtivspetsialist Tambet Toomemäe.

Kahjude ärahoidmiseks eemalda seadmed vooluvõrgust. Otsese piksetabamusega kaasneb ülikõrge pinge, mille vastu on ainus ja väga tõhus ennetusvahend elektriseadmed võrgust eemaldada. Äikese lähenedes tõmba vähemalt hetkel mittevajalike elektriseadmete pistikud vooluvõrgust välja. Ka äikesehooajal kodust pikemaks ajaks ära sõites tasub elektriseadmed võrgust eemaldada.

Vajadusel hangi kaitseseadmed või kindlusta vara. Paraku absoluutset kaitset äikese vastu ei olegi – ühel või teisel moel võib loodusjõud tekitada kahju, mida ei saa või on kulukas ennetada. Tuleb hinnata oma elektriseadmete väärtust, kaitseseadmete või kindlustuse maksumust ja juhtumi tõenäosust ning selle pinnalt lahendus valida.

Väga üldistatult öeldes on maakaabliga ühendatud linnakorteritega võrreldes äikesest rohkem ohustatud hajaasustusega maapiirkonnad, kus elekter tuuakse kohale õhuliini kaudu. Kaitsemeetmete peale on põhjust rohkem mõelda ka tarbimiskohas, kus on palju liigpinge osas tundlikku ja kallist elektroonikat. Loe edasi: Äikse eel tasub mõelda elektriseadmete kahjude ennetamisele

EMT Rullituur kutsub rulluisutama

Juba sellel pühapäeval, 25. mail kell 12.00 saab Raplas alguse juba kuuendat aastat toimuv rulluisusari EMT Rullituur. Üritusele on oodatud nii professionaalsed rulluisutajad, kui ka seni niisama kergliiklusradadel kulgenud harrastajad, kelle jaoks võistlused on siiani tundunud vaid keskmisest uljamate rulliuisutajate pärusmaa.

Algajatele ning harrastajatele avaneb sel hooajal võimalus proovile panna end Rahvarullil, kus esimest korda osalejatel sõidu eest registreerimistasu maksta ei tule. Samamoodi ei pea ka etapipaiga kohaliku omavalitsuse elanik Rahvarullil osalemise eest midagi maksa. Seega, tuleb ainult sõbrad kampa võtta ja üheskoos rajale tulla.

“Oluline on, et sõitja naudiks rulluisutamist, suurepärast seltskonda ning mõnusat sportlikku pingutust superlahedal spordipeol!” ütleb EMT Rullituuri korraldaja Jaanus Ritson. “Usun, et kui paar korda Rahvarullil rullitud, tundub poolmaratonist osavõtt juba parajalt väljakutsuv ja põnevust tekitav!”

Rahvarull on ca 12 km distants, mis on mõeldud eelkõige neile, kellele 20 km poolmaraton ja 40 km maraton tunduvad esialgu liiga kõrged sihid ning soovivad alustada rahulikumalt.

Rahvarulli eesmärk ei ole välja selgitada võitjaid, vaid pigem lihtsalt nautida grupisõidu mõnusid ning nii loositakse Rahvarulli auhinnad välja kõigi osalejate vahel. Muidugi saab iga lõpetaja endale kaela osalejamedali ning toidukoti korraldajatelt.

Lisaks Rahvarullile leiab endale sobiva distantsi ka juba kogenum rulluisutaja, sest kavas on ka traditsioonilised maratoni ja poolmaratoni distantsid. Lisaks on rajale oodatud ka lapsed, sest ka neile on mõeldud omavahelised mõõduvõtmised. Loe edasi: EMT Rullituur kutsub rulluisutama

Täna algas “Vereta jaht” kormoranidele

Sel nädalavahetusel, 17.-18. maini toimub Hiiumaal Tahkuna jahipiirkonnas 17. loodusfotovõistlus “Vereta jaht”, kus tänavu on küttimisobjektiks kormoranid. Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul osaleb selleaastasel võistlusel 35 fotograafi, kelle hulgas on nii iga-aastaseid osalejaid kui ka mõned uued tegijad. „Koguneme reede õhtul, hommikul poole viiest minnakse kohalike jahimeeste juhtimisel metsa varitsema ning lõpetame alles pimedas,“ kirjeldab Tiit Hunt jahiliste tööpäeva.

“Valisime tänavuseks jahilinnuks kormorani, kelle arvukus on viimasel ajal kõvasti kasvanud ja kes on inimestele teada pigem kui probleemne lind,“ räägib Tiit Hunt. „Kormoran on meil põlisliik, ent inimestes tekitab ta vastakaid tundeid, seetõttu proovime teda natuke paremini tundma õppida.“

Kolme päeva jooksul pildistatud loodusfotodest valib iga osaleja välja kuni kümme parimat. Nende seast selekteerib žürii omakorda välja umbes 60 huvitavamat fotot, millega saab tutvuda sügisesel fotonäitusel RMK Tallinna kontoris. Samal ajal kuulutatakse välja ka võidutööd. Hiiumaal kogunesid loodusfotograafid vereta jahile viimati 2003. aastal, siis oli saakloomaks hirv.

Loodusfotovõistlust „Vereta jahti“ korraldavad RMK ja Overall Eesti AS. Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud kobras, metssiga, metsis, põder, hirv, ilves, metsnugis, mäger, teder, saarmas, metskurvits, metskits, ronk ja kährik.

Eesti tippsekretär tuleb Viljandimaalt

Tippsekretär 2014 võitjad, vasakult Karmen Kaevats, Margarita Kopteva, Madli Petuhhov. Foto: SA Innove
Tippsekretär 2014 võitjad, vasakult Karmen Kaevats, Margarita Kopteva, Madli Petuhhov. Foto: SA Innove

Eile, 16. mail toimus Viljandimaal Olustveres vabariiklik sekretäritöö õpilaste kutsemeistrivõistlus Tippsekretär 2014, kus parimaks osutus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpilane Margarita Kopteva. Teisele kohale tuli Tallinna Majanduskoolist Karmen Kaevats ning talle järgnes Tartu Kutsehariduskeskusest Madli Petuhhov.

“Võit tuli mulle ootamatult, läksin lihtsalt võistlema ja ennast proovile panema, kuid esikoha üle on mul hea meel,” ütles tippsekretär Margarita Kopteva. Tema sõnul läks tal kõige paremini dokumendihalduse ülesanne ning kõige raskemad olid protokolli ja etiketi küsimused. “Võistlus annab väga hea kogemuse enne kutseeksami sooritamist, tunnen ennast palju enesekindlamalt,” märkis Kopteva. “Mulle meeldib sekretäriamet, sest töö on mitmekülgne ja annab võimaluse suhelda paljude inimestega,” lisas ta.

“Osalejate endi arvates oli kõige raskem toimetulek võistluspingega, mis kohati tekitas tähelepanematust küsimuste mõistmises,” ütles võistluse žürii liige ja Eesti Juhi Abi Ühingu auliige Sirje Orvet . Ta lisas, et tänavu tuleb kiita võistlejate eesti keele oskust. “Kõige kergem näis noortele olevat avaliku esinemise ülesanne, kus ette antud tekst tuli esitada täpselt, ladusalt, kuulajaid arvestavalt ja leida seoseid sekretäritöö tänapäevaste probleemidega,” selgitas Orvet. Tema sõnul oli võistlejate ettevalmistus selliseks mõõduvõtmiseks ühtlane ja piisav ning sellest võib teha järelduse, et Eestimaa organisatsioonid saavad sekretärilaudade taha taas toreda ja kenasti toimetuleva lennu.

Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 22 kutseõppurit Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist ja Tallinna Majanduskoolist. Võistlejad pidid näitama oma oskusi ja teadmisi dokumendihalduses, arvutitöös, eesti keeles ning protokolli, etiketi ja kultuuri laitmatus valdamises.

 Lisainfo: www.innove.ee

Sekretäride kutsevõistlust Tippsekretär 2014 korraldas SA Innove koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Eesti Juhi Abi Ühinguga. SA Innove koordineerib alates 2006. aastast noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis ning abistab koostööpartnereid võistluste korraldamisel ja teavitustöös.

 

Võrumaal tulekul esimene Terve Pere Hariduspäev

Teeme Ära talgupäeva waldorflasteaias Terve Pere Aed. Foto: Terve Pere Selts
Teeme Ära talgupäeva waldorflasteaias Terve Pere Aed. Foto: Terve Pere Selts
Laupäeval, 17. mail 2014 kell 10.30-14.30 korraldab MTÜ Terve Pere Selts Waldorflasteaias Terve Pere Aed Võrumaa esimese Terve Pere Hariduspäeva, kuhu on oodatud huvilised koos perega.

Päeva alustuseks pakutakse hommikukohvi ja waldorflasteaias Terve Pere Aed on avatud uste päev, kus huvilistele tutvustatakse waldorflasteaia toimimise põhimõtteid.

Kell 11.00 algab haridusfoorum „Millist haridust me oma lastele soovime?“ Parksepa lasteaia saalis toimuval arutelul tutvustavad oma tegemisi Võrumaa haridusmaastikku rikastavad algatused: Leiutajate Külakool, Keelepesä, Krabi kool, koduõpet rakendav pere, Rosma Haridusselts, waldorflastead Terve Pere Aed.

Vestlusringis osalevad teiste seas Võru maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid. Riigikogu poolt on lubanud vestlusringis osaleda Liisa Pakosta. Lõunaks pakutakse suppi ja pirukaid. Hariduspäeva lõpetab Anu Tauli muusikaline tervitus. Päeva jooksul on waldorflasteaia rühmatubades ja õuealal võimalik koos lastega mängida ja meisterdada. Osalemine on tasuta.

Kellele see päev mõeldud on? Eelkõige on see päev suunatud peredele, et anda lastevanematele ülevaade, millised on täna Võrumaal toimivad haridusvõimalused. Kindlasti saavad ühisest vestlusringist abi ka kohalike omavalitsuste esindajad, kellele see on hea võimalus kohtuda erinevate haridusalgatuste eestvedajatega oma koduvallast või selle lähiümbrusest. Ühtlasi avaneb hea võimalus uurida kooli/lasteaia loonud lastevanematelt, miks ja kuidas nad seda teinud on.

Ettevõtmist toetab Eesti Lastevanemate Liit. Info ja registreerimine e-posti aadressil tervepereaed@gmail.com

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Algab valge-toonekurgede loendus

Valge toonekurg. Foto: Villu Anvelt
Valge toonekurg. Foto: Villu Anvelt

Käesoleval aastal toimub rahvusvaheline valge-toonekurgede loendus, mida korraldatakse iga kümne aasta järel ja mis hõlmab liigi kogu levilat.

Eesti Ornitoloogiaühing palub kõigi loodusesõprade abi Eesti toonekurepesade kirjapanemiseks. Selleks on loodud lihtne ja kõigile hõlpsasti kasutatav veebirakendus aadressil www.eoy.ee/valgetoonekurg. Selle abil saab kaardile märkida pesa asukoha ning nii enda kui teiste ülesmärgitud pesade andmeid jooksvalt täiendada. Kui poegade arvu jm teadasaamiseks tuleb veel oodata, siis pesade asukoha andmeid võib sisestada aastaringselt. Eestis on valge-toonekurgede arvukus kasvanud, praegu arvatakse meil pesitsevat 4000-5000 paari.

Tänavuse loenduse tulemusel saame selgust, kui palju meil valge-toonekurgi tegelikult on, kuhu nad oma pesa rajavad, kui
palju on poegi pesas jm. Valge-toonekure loendust toetab 2014.a. lisaks EOÜ-le ka Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Viljandi muuseumiöös on kultuuritähti

Laupäeval, 17. mail on taas muuseumiöö, seekord pealkirjaga “Öös on tähti”. Viljandi muuseum on sel puhul külla kutsunud Viljandi kultuuritähed.

Kella 18 alates on muuseum külastajatele tasuta avatud. Lisaks püsinäitusele on avatud ajutine näitus “Keskaegsest rõivast hansakostüümini”. Näidatakse vanu kroonikafilme ja fotovalikut, soovi korral saab endale valmistada rinnamärgi ning pakutakse tasuta kirjavara.

Kell 19 ja 21 esineb all saalis Viljandi nukuteatri kauaaegne eestvedaja Altmar Looris. Samal ajal jutustab teisel korrusel lugusid relvadest muuseumisõber Ants Annus.

Kell 20 ja 22 kõneleb telesarjade “ENSV” ning “Pehmed ja karvased” stsenarist ja kollektsionäär Gert Kiiler, kelle õllepurkide kollektsiooni põnevamatest paladest on samas avatud ka väike näitus.
Vestlust juhib ning lugusid Viljandi tähtedest läbi aegade pajatab lisaks muuseumi sõprade seltsi esimees Heiki Raudla. Loe edasi: Viljandi muuseumiöös on kultuuritähti

AHHAAs avatakse interaktiivne kunstiprojekt

Neljapäeval, 15. mail kell 19.oo avatakse Teaduskeskuses AHHAA Mehhiko kunstniku Rodrigo G. de San Martíni kunsti- ja valgusinstallatsioon “Dorado/Lacerta”, mida vaatajad ise ümber kujundada saavad.

Installatsioon kujutab kahte tähtkuju – Dorado ja Lacerta – millest üks on nähtav põhja- ja teine lõunapoolkeral. Tähtkujud on maalitud erilise elektrit juhtivat värviga, mis võimaldab vaatajatel LED-lampe sisse ja välja lülitades uusi mustreid luua. Rodrigo tahab anda vaatajale võimaluse ise kunstnik olla ja näidata tehnoloogia “loomulikku” poolt.

Rodrigo on Mehhiko muusik ja kunstnik, kes seob oma töödes teaduse ja tehnoloogia muusika ja kunstiga. Hetkel tegutseb ta Tartus, ent eelnevalt on ta töötanud ka USA-s, Lätis ja Leedus. Projekt valmis koostöös visuaalkunstnik Kat Surynega.

Näitus sai võimalikuks tänu Tartu linnaresidentuuri programmile, mille raames saavad väliskunstnikud elada ja töötada kuu aega Tartus, leida siit inspiratsiooni ja õppida uusi tehnikaid. Residentuuri lõppedes eksponeeritakse kas siin valminud töid, korraldatakse õpituba või kohtumine kunstnikuga. Tartu linnaresidentuuri koordineerib Noor-Eesti Loomekeskus ning rahastab Tartu Linnavalitsus.

“Dorado/Lacerta” jääb AHHAAsse 15. juunini.

Eesti Tööõpetajate selts avas virtuaalnäituse

Alates tänasest, 13. maist saab näha aadressil www.virtuaalnaitus.ee õpilastööde näitust “Käte puudutus”.

Näituse eesmärgiks oli kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning kästiöötundides teinud on.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saadeti kolmandat korda toimuvale virtuaalnäitusele rekordarv töid. “Kaasatud olid töö- ja tehnoloogiaõpetuse, käsitöö- ja algklasside õpetajad. 114 koolist üle Eesti laekus üle 1500 töö,” lisas Nooni.

Nooni hinnangul oli selle aasta suure osavõtjate arvu põhjuseks kindlasti uudne piltide üleslaadimise süsteem, kus erinevalt eelnevatsest aastadest sai lihtsa vaevaga pildi üles laadida. Oma osa mängib ka see, et virtuaalne näitus on kujunenud traditsiooniks, mida paljud õpetajad oskavad juba oodata.

Virtuaalnäitust “Käte puudutus” saab näha kuni 2014. aasta lõpuni.

Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetas Hasartmängumaksu nõukogu ja Kultuurkapital.

Ajaloolised piiblid jõudsid Rahvusraamatukogusse

Ajaloolised piiblid_1
Foto: Stanislav Stepaško, Eesti Kunstimuuseum

2. juunini saab Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis näha ajaloolisi piibleid Jaan Paruski kogust. Väljapanekuga tähistatakse 275 aasta täitumist esimese eestikeelse piibli ilmumisest. Näitus avatakse 14. mail kell 16.00.

Näitusel “Alguses oli sõna. Ajaloolised piiblid Jaan Paruski kogust” on üks terviklikumaid erakollektsioone ajaloolisest eestikeelsest piiblist, sealhulgas rariteetsed eksemplarid eestikeelse piibli esimesest ja teisest trükist.

Rahvusraamatukogus saab lisaks hiljaaegu Mikkeli muuseumis eksponeeritule näha ka saksakeelset nn. Karl XII sõjapiiblit 1709. aastast. Trükiste kõrval on välja pandud valik piibliainelist vanemat Lääne-Euroopa graafikat Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukogu kunstikogust.

1739. aastal ilmunud esimesest eestikeelsest piiblist kuni Teise maailmasõjani ilmunud trükiseid sisaldav kogu kajastab arenguid tõlketraditsioonis ning trüki- ja köitekunstis. Väljapanek pakub võimalust jälgida nahakunsti ja kaunistusmotiive ning paremini mõista, millist töömahtu ja meisterlikkust nõudis trükise väljaandmine ning milline oli raamatu positsioon kodudes.

Näitus on valminud koostöös kollektsionääri Jaan Paruski, Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukoguga.