Imeline jäälind kutsus joonistama üle 3000 huvilise

Foto: Vikipeedia

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt veebruaris välja kuulutatud aasta linnu joonistusvõistlus on lõppenud. Jäälinnu joonistusvõistlusele kogunes üle 3000 pildi. Neid saadeti nii Jaapanist, Itaaliast, Norrast, Hispaaniast kui ka Eestist ja Soomest. Tööde iseloom oli väga erinev, mustvalgest pliiatsijoonistusest seinamaalinguni. Oma lemmikud valisid nii rahvas kui žürii viies vanuseastmes. Noorim osaleja oli 1-aastane ja kõige vanem üle 80-aastane. Peapreemia võitja kuulutatakse välja pidulikul auhinnatseremoonial, mis toimub neljapäeval, 29. mail kell 17-20 Tartu loodusmajas aadressil Lille 10.

Tänuüritusel jagatakse auhindu ja tänukirju, musitseerib Mari Kalkun. Samas saab tutvuda ka rändnäitusele minevate töödega. Näituse moodustavad iga vanuseklassi kümme parimat joonistust, millele lisanduvad publiku lemmikud ning mõned eriauhinna saanud tööd. Töödega saab tutvuda ka joonistusvõistluse Facebook’i leheküljel võidutööde albumis. Samuti on parimate tööde autorite nimed ära toodud aasta linnu ja joonistusvõistluse ametlikul koduleheküljel. Juba 1. juunil avatakse võistluse parimatest töödest näitus Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas, kus võib töid näha 20. juunini. Pärast seda liigub näitus edasi erinevatesse Eesti paikadesse, sh Avinurme puiduaita, Jääaja keskusesse, AHHAA keskusesse.

Joonistusvõistluse auhinnafondi toetavad OÜ ÕÄ, kirjastus Koolibri, Avinurme puiduait, Peep Veedla, Viru Folk, Berit kontserdid, Vudila, Jääaja keskus, Taevaskoja Salamaa, Vembu-Tembumaa, Alaveski loomapark, AHHAA keskus, Jaaniraotu linnupark, Eesti põllumajandusmuuseum, Räpina paberivabrik, Lexplast, Otepää seikluspark, Eesti vabaõhumuuseum, Kilplaste teemapark, Tallinna loomaaed, Valgeranna seikluspark, Tartu seikluspark, Lõunakeskuse seikluspark, Metsapere mängumaa ning ajakirjad Minu Maailm, National Geographic, Imeline Teadus ja Eesti Loodus.

Kõiki aasta linnu tegemisi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Sadala Külade Selts tähistas 10. aastapäeva

Sadala Külade Seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja Mari Luhalaid tänavad
seltsi kauaaegset aktiivset liiget Tiina Ivaskit. Foto: Sadala Külade Selts

Sadala Külade Selts sündis ühel aastal Eesti astumisega Euroopa Liitu.  Torma vallas tegutseva seltsi kümnendale aastapäevale pühendatud rahvapeol toonitati erinevates sõnavõttudes ühenduse liikmete pealehakkamist, teotahet ja nutikust traditsioonide hoidmisel, uute ideede elluviimisel ning seltsile kuuluva rahvamaja järjepideval kaasajastamisel. Koosviibimise sisustasid kultuurikollektiivid nii paikkonnast kui ka kaugemalt

Rahvapidu juhtinud Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt märkis, et 2004. aastal ajendas seltsi moodustama soov hoida ning tutvustada esivanemate loodud kultuuripärandit, tuua kodukanti erksamat mõtlemist, tegutsemisentusiasmi ja valmidust ühistegevuseks. “Toona oli kavatsus koondada kogu valla kultuurielu Tormasse. Nii sai vastloodud seltsi üheks olulisemaks eesmärgiks taastada lagunemisohus rahvamaja. Kirjutasime projekte Leader programmist ja teistestki allikatest rahade taotlemiseks. Reageeringud tulid positiivsed. Rahastamispõhimõtteid arvestades tuli kaaluda sedagi, kas projektis kasutada sõna renoveerimine, rekonstrueerimine või restaureerimine,” rääkis ta.

Seltsi juhatus  pidas meeles  Sadala Külade Seltsi tänukirjaga ja  meenetega Sadala külaliikumisele jõudsamalt kaasa aidanud inimesi. Esimesena kutsuti tunnustust vastu võtma seltsi esimene esimees Meeri Ottensoni. “Mitmekülgne kaasalöömine külaelus on mulle alati meeldinud. Seltsi juhtides sain selleks uue väljundi,” ütles Ottenson.

Loe edasi: Sadala Külade Selts tähistas 10. aastapäeva

Sargvere mõisa käsitööringi hooaja lõpetamine

Sel neljapäeval, 29. mail algusega kell 19 toimub Järvamaal Sargvere mõisas selle hooaja käsitööringi lõpetamine.

Palume võtta kaasa väike suupiste ühisele teelauale ja sellel hooajal tehtud tööd, millest saaks kokku panna näituse, mis oleks üleval kuni juuni lõpuni. Siis saavad ka teised näha, mida kaunist oleme meisterdanud!

Külastusmäng Unustatud Mõisad algab taas

Hõiva

Külastusmängust Unustatud Mõisad on saanud teismeline. Mõisakoolides tehakse ettevalmistusi üheteistkümnendaks hooajaks. Möödunud kümne aastaga on kogunenud üle 150 000 külastuse.

Kultuuriministeeriumi toel on ka sel aastal kakskümmend kolm mõisat, milles asuvad koolid, külalistele kuuel päeval avatud. Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Mängu formaat pole muutunud: huvilised saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, millesse koguvad külastuspäevadel mõisatest templeid. Vähemalt 10 mõisat külastanute vahel loositakse välja kutseid sügisel ühes Eestimaa mõisas toimuvale lõpupeole. Sel aastal on võõrustajaks Räpina mõis. Loositakse välja 25 üksikkutset ja 10 kolmele inimesele mõeldud perekutset. Lisaküsimusele õigesti vastanute vahel läheb loosimisele 10 ajalugu ja Eesti mõisaid tutvustavat raamatut.

Külastusmängust saab ülevaate www.unustatudmoisad.ee

Räpina Aianduskool 90 ja vilistlaste kokkutulek

Veidi alla 8000 on neid inimesi Eestimaal, kellele Räpina Aianduskoolis on ulatatud lõputunnistus. Seega on raske leida kedagi, kes ei tunneks kedagi, kes…

Räpina Aianduskooli 90. juubeli tähistamiseks korraldatav vilistlaste kokkutulek toimub laupäeval, 7. juunil. Kohale maksab tulla juba varakult või isegi eelmisel päeval, sest lisaks aianduskooli poolt pakutavale toimuvad samal ajal, 6.-7. juunil, ka Räpina Hea kodu päevad koos kõikvõimaliku põneva – nii hariva, meelelahutusliku kui kaubandusliku – programmiga.

Räpina Aianduskooli vilistlaste kokkutuleku info!

Räpina Hea Kodu Päevade info!

Elupäästjatele pühendatud mälestuspingi avamine Sõrul

Soome mootorpurjekas Gullkrona. Soome Meremuusem, SMK 90060:27

Laupäeval, 31. mail kell 13 avatakse Hiiumaal Sõru sadamas mälestuspink 1941. aastal Hiiumaa lõunarannikul uppunud Soome laevalt Gullkrona päästetud meeskonna neljale elupäästjale.

1941. aasta 10. jaanuari öösel tegid neli vaprat hiidlast, Berhard Kaljo, Jegard Kõmmus, Anton Pöitel ja Harry Õispuu väikese mootorpaadiga riskantse 7-tunnise päästeretke tormisele ajujääs merele ja tõid eluga kaldale 6 meremiili kaugusel Sõru rannast lekkima hakanud 4-mastilise Soome kaubalaeva Gullkrona seitse soomlasest meekonnaliiget. “See oli elutöö ühe ööga!” kirjutas oma mälestustes üks päästjatest, kapten Jegard Kõmmus.

Juba kuu aega hiljem õnnelikult koju jõudnud soomlaste initsiatiivil autasustati päästemeeskonda 1976. aastal Helsingis Soome Vetelpääste Seltsi kuldse elupäästjamedaliga number 518. Avaldamaks suurt tunnustust teiste elude päästmiseks oma eluga riskinud neljale julgele sõrulasele avavad päästjate järeltulijad ja kohalik kogukond laupäeval, 31. mail kell 13 Sõru sadamas kunstnik Ivo Männilt tellitud mälestuspingi ja -märgi. Avamisele järgneb mälestusüritus Sõru sadama kõrtsis. Sõru muuseumis on kell 12-15 avatud Gullkrona meeskonna päästmisele pühendatud näitus. Kõik on oodatud!

Üritust korraldavad Jegard Kõmmuse ja Harry Õispuu järeltulijad, Sõru muuseum, Emmaste vallavalitsus ja Sõruotsa kogukond.