Juba sellel reedel, 2. mail alustab uisusõpradele mõeldud Friday Night Skate oma 15. hooajaga. Üritusele on oodatud nii staažikad uisutajad kui ka need, kes on uisuplaane pikalt mõtetes mõlgutanud, kuid vähese kogemuse tõttu pole siiani julgenud kaasa lüüa.
Nagu traditsiooniks saanud, on avaskeidi hüüdlauseks “Ole nähtav!”, mis tähendab, et uisutajatel palutakse end riietada erksatesse toonidesse ning kaasa võtta helkurid, lambid, vilkurid – kõik, mille abil saab end hämaral maikuu õhtul särama lüüa.
“Et uisutamine oleks võimalikult ohutu, oleme sellel aastal eriliselt rõhku pööranud kergliiklusteedele,” sõnab rulluisutajate klubi FNS juhatuse liige Tõnis Paalme. “Meie õnneks hoitakse kergliiklusteid korras ning tehakse uusi juurde,” kirjeldab Paalme hetkeolukorda, mis annab uisutajatele võimaluse Tallinna tänavatel turvaliselt liigelda.
Tatari maride ansambel Kna Vel on Võrumaal külas, et tähistada siin koos mari sangari päeva ja tuua meieni kaugete soome-ugri sugulasrahvaste tantsu ja laulu oma ülesastumistel täna kell kell 19 Parksepa kooli saalis.
Ansambel loodi 1991. aastal. Asutamisest peale on folklooriansambel Kna Vel üles astunud erinevatel festivalidel ja pälvinud tuntust nii kodu- kui ka välismaal. Kna Vel esitab mari rahvatantse ja laule ning tutvustab oma kombeid ja tavasid. Nad ütlevad naljatades, et nende ülesastumiste järel muutub vanade ja haigete inimeste tervis kohe tunduvalt paremaks.
Mari sangari päev 26. aprill on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. 1552. aastal vallutas Venemaa Kaasani ja liitis Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid retkede ajal ligi pool mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle 30 aasta (1552-1584).
Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva mari riigi eest ning langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal. Vürst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime.
Eestis tähistatakse mari sangari päeva siinse mari kogukonna initsiatiivil alates 1993. aastast. Eestis elab 2000. aasta andmeil umbes 250 mari (allikas: MTÜ Fenno-Ugria).
Ka eelmisel aastal tantsiti Võru folkloorifestivali egiidi all mari tantse, siis oli mari sangari päeval külas ansambel Küdõrongõr (Lumikelluke). Võrumaalt edasi läheb ansambel Kna Vel mari sangari päeva tähistamistele ka Tartusse ja Tallinnasse ning teeb mari tantsu õpitoa Sabatantsu festivalil Tallinnas.
Kna Veli külaskäik toimub Võru vallavalitsuse, Parksepa keskkooli, Võru Kesklinna kooli ja MTÜ Fenno-Ugria toel.
Moisekatsi Elohelü võitja aastal 2014 – Miinus Seitse. Foto: Maret Reinumägi
Laupäeval, 26. aprilli hiliste tundideni kestnud Eesti rahvamuusika töötluste festivali “Moisekatsi Elohelü” peapreemia pälvis ansambel Miinus Seitse Tallinnast. 1000eurose peapreemia pani välja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.
Lisaks peapreemiale anti välja ka mitmeid eripreemiaid ja auhindu. Kohustusliku loo parima töötluse eest sai 500eurose preemia Ars Apta. Preemiat rahastas riigikogu liige Priit Sibul. Noortepreemia ja 300 eurot auhinnaraha pälvis Värska muusikakooli Pärimusviiuliansambel. Preemiat rahastas kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. AS Atria Eesti toetatud sõsarrahvaste preemia läks Soome duole Esterin Teekannu. Põlva maavalitsuse publikupreemia sai Põlvamaa ansambel Soejoro.
Festivali patroon Ingrid Rüütel andis oma auhinna, väikse kandle, üle ansamblile Kokoko. Ka Peeter Rebase auhinna sai Kokoko. Viljandi pärimusmuusika festivali auhind, kutse festivalile, läks Värska muusikakooli Pärimusviiuliansamblile ning Eesti rahvaluule arhiivi auhind ansamblile Greip. Võro instituudi auhinna Julge Joro pälvis Martin Akesson Soomest.
Žürii esimehe Olav Ehala sõnul oli žürii töö rakse ning otsuseid kaaluti pikalt. Lisaks Olav Ehalale kuulusid võistluskontserdi žüriisse festivali patroon Ingrid Rüütel, heliloojad Sven Grünberg ja Tauno Aints ning Peeter Rebane.
Festivali võistluskontserdil astus lavale üheksa muusikalist kollektiivi. Kõik võistluskontserdil esinejad esitasid kaks lugu, millest üks oli kõigile ühesugune etteantud kohustuslik lugu. Sel aastal oli kohustuslikuks looks Räpina kihelkonnast pärit laul “Oppus neiodõlõ” (“Õpetus neidudele”), mille kõik esitajad oma seadete ja töötlustega täiesti erinevaks ja omanäoliseks olid muutnud.
Võistluskontserdi lõppedes astusid lavalaudadele varasemate aastate võitjad ja preemiate saajad: ansambel Virre, Wirbel, Uisapäisa, Kihnu Poisid, Mälutagune, Singelus, Krüüsel, Fibrill, Wigla ja Juhan Uppin.
Festivali peakorraldajale Ülle Podekratile tegi heameelt, et võistlusest võttis osa palju noori artiste, kes hingega muusikat teevad ja rahvamuusika traditsioone edasi kannavad.
Festivali korraldab MTÜ Folgisellide Selts ning koostööpartneriteks on Räpina vallavalitsus ja Põlva maavalitsus.
“Seeniorlaul 2014” võitjad Jelena Kudrjašova ja Vello Mäeots. Foto: Ants Liigus
Nädalavahetusel selgusid Pärnu Tervise kultuurikeskuses “Seeniorlaul 2014” parimad.Nooremas grupis tunnistas žürii esikoha vääriliseks Jelena Kudrjašova Tartust ja vanemas grupis Vello Mäeotsa Tallinnast.
Žürii esimees Toomas Kuter: “See oli väga heal tasemel konkurss, mis vallandas palju emotsioone ja uusi eneseväljenduse vorme. Žüriid lummasid esinejate säravad silmad ja jäägitu pühendumine muusikale. Kuulsime palju kaunist muusikat professionaalselt arvestatavas ettekandes, valitses positiivne ja loomingut innustav aura. Tunnustust väärivad kõik, eriliselt aga esikoha pälvinud Jelena Kudrjašova, kes on sügava nägemispuudega, samuti meie vanim osaleja, 85-aastane Aleksandra Järve ja väliseestlane Raul Targamaa, kes ei pidanud paljuks kohale sõita Stockholmist.”
Ülejäänud kohad jagunesid järgmiselt:
noorem vanuserühm: II-III koht Aivar Juuse (Tartu) ja Saima Lehtveer (Jõgevamaa);
vanem vanuserühm: II-III koht Leonhard Kelle (Tallinn), Rudolf Ernesaks (Tallinn), Aleksandra Järve (Tallinn).
Lisaks pääsesid finaali Anne Artus (Tallinn), Ahto Vili (Jõgevamaa), Mai Lepp (Tallinn), Vello Raagmets (Tapa) ja Raul Targamaa (Stockholm).
Žürii eripreemia parima interpretatsiooni eest pälvis Raul Targamaa ja žürii eripreemia emotsionaalse esituse eest Aleksandra Järve. Parimaks kontsertmeistriks valiti Mare Altroff ning artistlikuimaks kontsertmeistriks Benno Margus.
Võistulaulmine toimus tänavu kaheksandat korda. “Eesmärk on vähemalt kümnendani jõuda,” lisas Toomas Kuter.
“Seeniorlaul” on konkurss harrastussolistidele, kel vanust üle 50. Lauljad võistlevad kahes vanusegrupis: 50-65aastased ning 66 ja vanemad. Sellel aastal saabus 56 sooviavaldust, žürii otsusel esines Pärnus 19 lauljat.
Konkursi korraldamist toetasid Pärnu linnavalitsus, Eesti kultuurkapital, kunstnik Tiina Ojaste, Pärnu Tervise kultuurikeskus jt. Seeniorlaulu korraldas MTÜ Rand.
Laupäeval Tartus toimunud messil “Maale elama” käis 1551 külastajat. Seda oli kolm korda rohkem kui möödunud aastal. Messil domineerisid oodatult noored pered ja paarid Tartust. Hinnanguliselt viiendik külastajatest oli kohale tulnud Tallinnast.
Messi avamisel rõhutas põllumajandusminister Ivari Padar, et algatusel “Maale elama” on oluline roll elanikke kaotavate maakogukondade ja maale tahtvate linnaperede vahendajana. “Siiani on meil puudunud nende kahe huvigrupi siduja ja kokkutooja,” ütles Padar.
Oma elukeskkonda oli messil tutvustamas 58 kogukonda üle Eestimaa. Kogukondade sõnul tunti esmajoones huvi elukohtade, aga ka haridusasutuste, seltsi- ja kultuurielu vastu. Üllatavalt vähe uuriti töökohtade infot. Otepää kogukonna eestvedaja Margit Prede sõnul vestlesid nad messil mitme perega, kes juba aastaid selle kandi peale on mõelnud. “Nüüd saame neid reaalselt aidata oma kodu leidmisel,” rõõmustas Prede.
Mess “Maale elama” toimus esimest korda mullu aprillis Tallinna tehnikaülikoolis. Aasta jooksul leidis endale maale elukoha üle 40 pere ja üle 100 inimese. Märtsis tunnustas regionaalminister kodanikualgatust “Maale elama” regionaalarengu auhinnaga.
Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise suhtes, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.
