9 aprill 2014 Archives

Meie toidame maailma

Teele Link,
Madalasustusega Planeedi Seltsi juhatuse liige

Põllumajanduse laialdane industrialiseerimine algas pärast Teist maailmasõda. See protsess on põhjustanud märkimisväärseid muutusi nii meid ümbritsevas loodus- kui tehiskeskkonnas. Lisaks kunstlikult deformeerunud maastikupildile on saanud häiritud looduslik tasakaal, mida illustreerivad kuivendatud märgalad, maapinna pahupidi pööramine ja sellejärgne tasandamine, hiiglaslikud niisutussüsteemid soojates maades, aina külluslikum kemikaalide lisamise väetistesse ja kahjuritõrjepreparaatidesse.

Lisaks veel uute tõude aretamine, ebamääraste deformatsioonide esilekutsumine, geneetiliselt muundatud organismide levik. tulenevalt liikide väljasuremisest ja Seeläbi leiab aset algupäraste sortimentide süsteemne hävitamine. Laostavate tegutsemismaneeride tõttu kaovad tasahilju loomade elupaigad ja taimede kasvukohad. Teisisõnu väheneb bioloogiline mitmekesisus.Vähe sellest, aset leiab ka põhjaveevarude hävitamine ja muldade, jõgede reostamine, mille tulemina elusorganismid mürgistuvad, kaasaarvatud inimene.

Niisiis peale Nõukogude Liidu lagunemist globaalne transiit kasvas plahvatuslikult, võimaldades tohutu hulga toidu, eriti odava loomasööda laialikandmist üle maailma olles kantud laiali üle kogu maailma mööda mereteid. Samas leidis aset farmitöödest elatuvate talunike koondumine ühtsesse globaalsesse võrgustikku. Selliste arengute pahupooleks on olukord, kus tuhandeid kilomeetreid läbinud tooted on tihtilugu odavamadki kui kohalikud. Põhjustena saab välja tuua järgmised asjaolud: mujalt sisseveetud kauba tootmiseks on kasutatud odavamat tööjõudu ja/või nende töötlemis- ning transpordikulud on finantseeritud teatud ulatuses eksportmaa toetuste näol. Importtoodete hinna määravad eeskätt kauba vahendajad, kes on ühtlasi peamisteks kasu saajateks. Kuna importtooted on oma olemuselt päritolumaa turujäägid, millest on tarvis rohkem-või vähemtulusalt vabaneda, siis on nõudluse ja pakkumise vahekord hinnakujundusel teisejärguline.

Põhimõtteliselt toimib säärane kaugvedude süsteem ka ühe riigi piirides, mille puhul ühtedes piirkondades toimub tootmispindade ülekoormamine ja teistes piirkondades toimub eluolu väljasuretamine tulenevalt viimase piirkonna ressursside ekspluateerimisest ja seeläbi sõltuvuse loomisest teistest regioonidest. Väljasuretamine toimub nii majanduslikus kultuurilises, hariduslikus kui geneetilises mõistes ja sellega kaasneb ääremaastumine, kuna töökohad kaovad ja inimesed rändavad välja. Enamasti lähevad nad suurlinnadesse, mille kaubanduskeskustes on küllaslikult erinevaid turujääke ja et konkurents viib hinnad ka alla, siis ongi loodud ideaalsed tingimused tarbijaühiskonna õitsenguks, mille brändiks on ületarbimine. Loe edasi: Meie toidame maailma

Vanemuises uus näitus “Luba ma maalin sind”

Täna, 9. aprillil avatakse Vanemuise suure maja fuajees näitus “Luba ma maalin sind”.

Näitusel on 16 õlimaali, millel noored kunstnikud Siiri Jüris ja Alisa Vasina on portreteerinud endale lähedasi inimesi.

“Meile tundub, et need, kes portreekunstiga tegelevad, ei näita oma töid avalikus ruumis piisavalt. Meid huvitab portree ning me näitame oma töid hea meelega. Kõigi tööde modellideks olid meile lähedased inimesed,” kirjutavad kunstnikud näitusele saatesõnaks.

Siiri Jüris (1992) on lõpetanud Tartu Kunstikooli dekoraator-stilisti erialal. Hetkel õpib Tartu Ülikoolis maalikunsti.

Alisa Vasina (1992) on samuti lõpetanud Tartu Kunstikooli dekoraator-stilisti erialal. Hetkel õpib Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maalingute osakonnas.

Portreekunsti näitus “Luba ma maalin sind” jääb Vanemuise suure maja Publikugaleriis avatuks 29. maini.

Algas massiline konnade kevadränne ja konnatalgud

Alanud on massiline kahepaiksete kevadränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse. Kolmandat aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond koos vabatahtlikega konnatalguid “Konnad teel(t)”, et abistada rändavad kahepaiksed ohutult üle maanteede.

Sel aastal on aktsioon “Konnad teel(t)” läbi teinud ka muudatuse. Eelmisel kahel aastal korraldas ELF konnatalguid suurematel maanteedel, kuid sel aastal teeb seda kahes tihedama rändega paigas – Piibe maantee alguses Tammikul ning Leie ja Oiu lähedal Viljandi maanteel. Teistes rändekohtades saavad loodusest lugupidavad inimesed ise konnatalguid korraldada. “Ka eelmistel aastatel korraldasid konnasõbrad kahepaiksete üle maanteede aitamist ja meie saime sellest hiljem teada. Et asi oleks ohutum nii vabatahtlikele kui ka konnadele, leidsime, et peame abistama ka neid konnasõpru, kes ELF-i korraldatud talgutele ei jõua,” põhjendab muudatust “Konnad teel(t)” vabatahtlike koordinaator Mari Kartau.

Konnatalgute lehel on ennast kirja pannud juba 26 konnatalgu korraldajat, keda ELF on koolitanud ja aidanud varustuse leidmisel. Lisaks on ennast registreerinud ligi 100 talgulist, kes on valmis vajadusel konnadele appi ruttama. Loe edasi: Algas massiline konnade kevadränne ja konnatalgud

Tallinnas algab Invamess 2014

Homme, 10. aprillil kell 13 algab Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud mess „Invamess 2014″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Neljandat korda toimuval messil on esindatud üle 30 organisatsiooni, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõimalusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid jpm osas.

Messi käigus toimuvad mitmed infotunnid, mille teemadeks on töövõimetusreform, omastehooldus, vaimse tervise hoidmine ja probleemide ennetamine. Õpitubades arutletakse puuetega noorte väljakutsetest tänapäeval, õpitakse kuidas turvaliselt internetti kasutada ning viipekeele huvilistel on võimalik selgeks õppida lihtsamad viiped. Loe edasi: Tallinnas algab Invamess 2014

Valgamaal toimub juhtimisalane koolitus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Juhatuse Kompetentsikeskus OÜ koostöös Valgamaa Arenguagentuuriga kutsuvad mittetulundusühenduste juhatuse liikmeid ja tegevjuhte, kellel on vähemalt aastane praktiline mittetulundusühenduse juhtimise kogemus, kandideerima 21.-22. aprillil toimuvale koolitusele “Inimeste juhtimine”.

Koolituse tulemusena paranevad osalejate teadmised ja oskused, kuidas mittetulundussektoris töötajaid ja vabatahtlikke juhtida ja motiveerida nii, et nad oleksid valmis vastu võtma vastutust; kuidas lahendada konflikte, kaasata uusi inimesi ühenduse tegevustesse, kuidas hoida head sisekommunikatsiooni. Koolitus toimub “Mittetulundusühenduste maakondlike tugistruktuuride programmi” raames ning aitab kaasa mittetulundusühenduste institutsionaalse võimekuse ja professionaalsuse tõusule.

Koolituse sisu:

· töötajate ja vabatahtlike juhtimine ning motiveerimine, vastutuse delegeerimise erisused mittetulundusühenduses;

· juhatuse töö korraldamine, koosolekute läbiviimine, kaasamine;

· konfliktide lahendamine;

· uute inimeste kaasamine oma ühenduse tegevustesse;

· efektiivne sisekommunikatsioon mittetulundusühenduses Loe edasi: Valgamaal toimub juhtimisalane koolitus

15aastaseks saava Kuhjavere külaseltsi tegemisi teatakse kogu Eestis

Viljandi maakonna külade päev, mil Kuhjaveres avati bussiootepaviljon. Foto: Jaanus Siim

Laupäeval peab viieteistkümnendat sünnipäevapidu mittetulundusühing Kuhjavere külaselts, mis mitmete sündmuste ja ettevõtmistega teinud samanimelise küla tuntuks kodukohaomavalitsuses Suure-Jaani vallas, Viljandimaal ja ka Eestis tervikuna.

Kuhjaverelased, nende sõbrad ja koostööpartnerid kogunevad külaseltsi viieteistkümnendat aastapäeva tähistama külamajja. Fotode ja filmildega illustreeritud tagasivaate seltsi loomisest ja käekäigust teevad selle juhatuse liikmed Tire talu peremees ja perenaine Romeo Mukk, kes ühtlasi külavanem, Urve Mukk ning Aire Käo. “Külaseltsi moodustamiseks andsid väärika panuse mitmed omakandi ja kaugemadki inimesed. Põhikirja koostamisel tegi põhilise töö toonane Eesti Krediidipanga Viljandi osakonna juhataja Tõnu Tamm, keda kutsume ka oma ristiisaks. Praegu on seltsis kakskümmendseitse kaasalööjat ja alates asutamisest on liikmete arv enam-vähem stabiilseks jäänud. Hetkel on aga seltsis kakskümmend seitse kaasa lööjat. Ametlikku liikmestaatust just pole, sest tunneme end ennekõike sõpruskonnana, ” ütles Urve. “Meie seltskonda on jäänud mõnedki, kes Kuhjaverest Eestimaa teistesse paikadesse või välismaale elama asunud ” lisas Romeo. Loe edasi: 15aastaseks saava Kuhjavere külaseltsi tegemisi teatakse kogu Eestis

Piire ületav armeenia kunst jõudis Rahvusraamatukokku

Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatakse 10. aprillil kell 16 näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire”.

Armeenia kunstnikud Tigran Sahakyan, Arman Vahanyan ja Tigran Kirakosyan loovad oma teosed Tallinna Kunstihoone graafikakojas koostöös meister Uku Kanniga ja offset-litograafia trükikojas Albatross Editions Lauri Koppeli ja Gudrun Heamägi abiga. Kunstnikke inspireerivad Tallinna graafikaateljeede ulatuslikud võimalused suuremõõtmelise graafika loomiseks, mis Armeenias puuduvad.

“Oleme tööle keskendunud, siinne rahu ja vaikus soosib seda. Öeldakse, et inimesed on siin külmad, aga tegelikult ei ole,” jagas oma Eesti muljeid Arman Vahanyan.
“Õhkkond lubab täielikult tööle pühenduda, materjalid ja tehnilised võimalused on väga head,” hindas Tigran Kirakosyan.

Vahetusnäituse idee sündis 2013. aastal Tallinnas Armeenia-Eesti kultuuripäevadel. Armeenia kunstnike näituse vahendasid Rahvusraamatukokku Eesti Vabagraafikute Ühendus ja Armeenia kultuurifond KulturDialogwww.kulturdialog.org. Kultuurikoostöö viib peatselt eesti autorid vastukülaskäigule Armeeniasse ning Jerevanis eksponeeritakse eesti kunsti.

“Minu jaoks on siin loodud kunst avastuslik ja eksperimentaalne. Loodame, et koostöö jätkub ja projektid aina kasvavad!” ütles Tigran Sahakyan.

Eesti Vabagraafikute Ühendusega seob Rahvusraamatukogu aastatepikkune meeldiv koostöö nii Wiiralti preemia, Eesti nüüdisgraafika traditsiooniliste näituste kui ka mitme isikunäituse puhul.

Näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire” jääb Rahvusraamatukogus avatuks 3. maini.

Algas fotokonkurss “Minu vahva pere”

Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK kuulutasid välja fotokonkursi “Minu vahva pere”, millest on oodatud osa võtma kõik nelja ja enama lapsega Eesti suurpered.

Fotokonkursi eesmärk on kujundada hoiakuid ja suurendada avalikku dialoogi lasterikaste perede olukorrast Eestis ning panna inimesi rohkem mõtlema pereväärtustele kiirustavas ühiskonnas. “Kutsume üles kõiki lasterikkaid peresid jäädvustama oma pere pildile, et läbi selle edasi anda perekonna ainulaadust ja emotsiooni,” rääkis Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap.

Konkursile esitatav perefoto võib olla tehtud vabalt valitud kohas, kuid mitte stuudios ega professionaalse fotograafi poolt. “Tööde hindamisel lähtume ennekõike põhimõttest üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. Lisaks arvestame loovust pere jäädvustamisel pildile ja muidugi foto vastavust konkursi tingimustele,” selgitas BIGBANKi turundusspetsialist Marve Kadastik.

Pere kohta saab konkursile esitada ühe foto, kus on peal kõik pereliikmed. Tööle tuleb kindlasti juurde märkida foto valmimise aeg ja koht, pildistaja nimi ning ja kontaktandmed (perekonna esindaja telefon ja e-posti aadress). Fotokonkursi peaauhinnaks on kogu pere fotosessioon fotograafilt Mari Pukk.

Töid oodatakse kuni 30. aprillini MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu e-postile pere@lasterikkad.ee või paberkandjal aadressile Tartu tn 1A, Viljandi 71004 märgusõnaga “konkurss”.

Fotokonkursi võitjad kuulutatakse välja 10. mail Tallinna Loomaaias toimuval Suurperepäeval, kus tutvustatakse konkursile laekunud töid ning auhinnatakse parimaid.

Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Sellel suvel Eesti Maanteemuuseumi poolt korraldatava maanteekunstifestivali projektid on väga eriilmelised ning suunavad huvilisi mõtestama meid ümbritsevat pisut teistmoodi ning avaramalt, kui tavaliselt harjunud oleme.

Välja valitud ideed viiakse ellu 15.-20. juulil muuseumis ja selle ümbruses vanal Tartu-Võru postiteel.

Aasta alguses kutsus maanteemuuseum kunstnikke üles esitama 2014. aasta suvel toimuvale maanteekunstifestivalile ideeprojekte, mis oleksid ajendatud teemast “Üks tükk teed”. “Kunstiprojektide ideid saabus mitmetest erinevatest valdkondadest. Hetkel oleme välja valinud sellised, mis tundusid meile erilised, mis avavad teede temaatikat laiemalt ning huvitavate ja uute rakursside alt, olles samal ajal põnevad meie külastajate jaoks,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Välja valitud projektide hulgas on erinevad kohaspetsiifilised installatsioonid, skulptuurid ja maalid, tegevuskunsti- ning labürintteatri etendused. Kõige kaugem osaleja on pärit Indiast ning toob oma projektiga kaasa selle kauge maa arusaama teedest. Labürintteatri tegijad viivad esmalt läbi mitmepäevase töötoa, selle tulemusena valmib performatiivne etendus, mille esitajaks on laulukoor. Loe edasi: Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid