Rahvusraamatukogus saab näha Vive Tolli loomingut

image004Rahvusraamatukogus on Vive Tolli loomingust avatud kaks väljapanekut – tema vähem tuntud minigraafika ja lasteraamatu “Pille-Riini lood” illustratsioonid. Enamik töödest pärineb Rahvusraamatukogu kunstikogust.

Eesti graafika grand old lady Vive Tolli loomingu kõige tuntum osa on tema suurepärane vabagraafika. Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis on eksponeeritud Vive Tolli graafika väikevormid, ainulaadsed jõulukaardid ja eksliibrised, mis pole seni näitusele jõudnud. Vive Tolli nüansipeenes eksliibrisekunstis avalduvad nauditavalt needki kunstniku ande tahud, mida suuremas graafikas kohtab harva. Siin on nii lustakat vaimukust kui ka väga peent huumorimeelt. Tolli on ka hinnatud raamatugraafik, tema illustratsioonid Marie Underi, Friedebert Tuglase ja Jaan Krossi teostele on meie raamatukunsti pärlid.

Väljapanek hõlmab perioodi alates 1960. aastatest tänapäevani ja enamik eksponeeritavast pärineb Eesti Rahvusraamatukogu kogudest. Tolli uuemad minigraafikatööd lisas näitusele kunstikollektsionäär Mart Lepp. Näitusel esitatakse ka Vive Tolli loomingut tutvustavaid katalooge ja trükiseid.

Kuuenda korruse näitusesaalis on väljas Ellen Niidu armastatud lasteraamatu “Pille-Riini lood” illustratsioonid, mille autoriks on Vive Tolli ja mis nüüd kuuluvad Rahvusraamatukogu kunstikogusse.

Näitus “Vive Tolli minigraafika Mart Lepa ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudest” jääb harulduste kogu saalis avatuks 29. aprillini. Näitus “Vive Tolli lasteraamatuillustratsioonid” jääb 6. korruse näitusesaalis avatuks 24. aprillini.

Luua Metsanduskoolis selguvad Eesti parimad noored metsatundjad

Teisipäeval ja kolmapäeval toimub Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis rahvusvahelise võistluse Noored Euroopa Metsades Eesti finaal.

Võistluse finaali pääses 14 võistkonda, mis selgusid 05. märtsil toimunud Eesti eelvoorus. Võitja esindab Eestit Euroopa finaalis 29. september – 3. oktoober 2014 Saksamaal, Eberswaldes.

Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” on suunatud õpilastele vanuses 13 kuni 19 eluaastat. Oma teadmised panevad proovile kolmeliikmelised võistkonnad. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm.

Võistluse peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro lisas, et sel aastal on võistluse läbiviimisel ka mõningaid muudatusi. „Oleme muutnud Eesti finaali formaati. Esmakordselt viime viktoriinist ja ettekandest koosneva Eesti finaali läbi kahepäevasena. Kuna praktiliste ülesannete osa on suurendatud, jääb võistkondadel rohkem aega ja võimalusi lahendusi ette valmistada ning ühtlasi järgib selline võistluskorraldus ka rahvusvahelise finaali formaati. Võitjavõistkonnal on sel juhul parem ettevalmistus ka rahvusvaheliseks finaaliks,“ rääkis Parro. Kokku võtab võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.

Võistlus sai alguse 2011. aastal, mil Euroopa finaal toimus Poolas. 2012. aastal leidis rahvusvaheline finaal aset Eestis. Sagadisse sõitsid 11 riigi noored Austriast, Poolast, Lätist, Leedust, Kreekast, Saksamaalt, Sloveeniast, Eestist, Portugalist, Tšehhist ja Ungarist.

2013. aasta rahvusvaheline finaal toimus Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis. Finaalis osalesid 10 riiki. Eesti tuli ajaloo parimale – 4. kohale. Eestit esindasid 2013. aasta Eesti vooru finalistid Tallinna Prantsuse Lütseumist, võistkond Copper Owl koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Võistkonna juhendajaks oli õpetaja Marje Väli. Euroopa finaalis osalesid veel õpilased Austriast, Tšehhist, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Leedust, Poolast ja Portugalist.

Noored Euroopa Metsades on suurim koolinoortele suunatud üleeuroopaline metsandusharidust edendav võistlus.

Põlvamaa õpilased õppisid mängides koostööd

Mäng "Klassipilt". Foto: Maret Reinumägi.
Mäng “Klassipilt”. Foto: Maret Reinumägi.

Mäng on parim õppimise viis. Just seda sama ideed jagasid ka Põlva Ühisgümnaasiumi ja Tilsi Põhikooli õpilased 1. – 3. aprillini toimunud meeskonnatöö arendamise koolitustel.

Mänguliste meeskonna harjutuste eesmärgiks on suurendada üksteise usaldamist, koostöö tegemist ja ühisel eesmärgil tegutsemist.

Energilised GAME club’i koolitajad Aleksei Razin ja Kristiina Lees on mängu-usku ning arvavad, et mängude abil on lihtsam meeskonnatöö oskusi omandada.

Koolitustel seavad mängujuhid kohe alguses paika ühised reeglid, mida peavad kõik osalejad järgima. Alustatakse lihtsamatest soojendusmängudest ning liigutakse üha rohkemate reeglitega ning suuremat koostööd nõudvate mängude suunas. Kuid igas pealt näha lihtsas mängus peituvad kindlat planeeritud meetodid, mis aitavad konkreetseid eesmärke saavutada.

Näiteks lihtne mäng, kus inimesed läbisegi ruumis ringi liiguvad ning mängujuhi märguande peale vastava arvulised grupid moodustavad, näiteks kolmeliikmelised. Järgmisena annab mängujuht gruppidele ülesandeks moodustada omavahel skulptuur nii, et maad puudutaksid näiteks vaid neli kätt ja neli jalga. See pealt näha lihtne mäng eeldab mängijatelt omavahelist suhtlemist, strateegia kokkuleppimist, koostöös tegutsemist ja loogilist mõtlemist ning sealjuures pakub palju nalja ja füüsilist tegevustki.

Õpilastele tavapärasest erinev tegevus meeldis ning tagasidelehtedele kirjutati palju positiivset.

Täna algab “Reaalainetega edukaks” fookusnädal

7.-11. aprillil toimub Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu algatusel “Reaalainetega edukaks” nädal.

Koolidesse suundub külalisõpetajatena teadmisi ja kogemusi jagama üle 100 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötaja nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist. Kohtutakse õpilastega üle Eesti.

“Ilmselt ei kahtle keegi, et tulevik toob meie ellu üha enam nutikaid seadmeid ja tarku robotmasinaid. Aga tulevik ei ole mitte masinate, vaid eelk õige nende inimeste päralt, kes suudavad neid masinaid mistahes valdkonnas luua”, ütles “Reaalainetega edukaks” algatuse patroon, EMT juht Valdo Kalm, kes suundub 9. aprillil tunde andma Tallinna 32. keskkooli. Ta lisas: “Selle aluseks ja eelduseks on aga just reaalainete õppimine. Infotehnoloogia-ja telekommunikatsiooni (IKT) valdkonna spetsialistidena saame noortele näidata seoseid koolis omandatava ja reaalse töömaailma vahel.”

“Reaalainetega edukaks” nädala projektijuht Doris Põld viitab, et International Data Corporation tööstusuuringu hinnangul on 2015. aastal 90% kõigist ametitest tarvis vähemalt minimaalsete e-oskuste olemasolu. “Tänapäeval on IT kasutuses juba pea kõikides eluvaldkondades, aidates muuta meie elu lihtsamaks. Sellepärast võib noor kindel olla, et reaalaineid õppides on tulevikus tööturul paremad võimalused,” lisab ta.  Loe edasi: Täna algab “Reaalainetega edukaks” fookusnädal

Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid oksjonile

Tartu Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid 22. mail toimuvale üheksandale noore kunsti oksjonile. Töid võetakse vastu 14.-21. aprillil nii Tartus kui ka Tallinnas.

Korraldajad eeldavad töödelt head kunstilist taset, korralikku vormistamist, isikupärast käekirja või huvitavat ideed ja oksjoni tehnilistest nõuetest kinnipidamist. Tööde tehnikale ja meediumile piiranguid ei ole ning üks kunstnik võib oksjonile esitada kuni kolm tööd. Näitusepinna võimalusi arvestades, ei võeta seekord vastu töid, mille pikima külje mõõt ületab 2,2 meetrit. Vanusepiir oksjonil osalemiseks on 40 aastat.

Oksjonile esitatavaid töid võetakse Tartus vastu 14.–21.aprillil tööpäevadel Tartu Kunstikooli (Eha tn 41) esimese korruse fuajees. Tallinnas toimub tööde vastuvõtt Eesti Kunstiakadeemias (Estonia pst 7, ruum 527) .

Täpsed oksjonil osalemise tingimused ja ankeet asuvad aadressil http://loovtartu.ee/oksjonid.

Tartu noore kunsti näitust ja oksjonit korraldavad Tartu Loomemajanduskeskus, Kaleidoskoop Kunstilaenutus ja Tartu Kunstikool. Koostööpartnerid on Tartu Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia.

Paide ja Koeru sõlmisid sõprussuhteid

Dokumendi allkirjastasid Paide linnapea Alo Aasma ja Koeru vallavanem Aldo Tamm. Foto: Maarit Nõmm.

Paide linnavalitsus ja Koeru vallavalitsus kirjutasid Paide Raekojas alla ühiste kavatsuste protokollile, et parendada kahe omavalitsuse vahelist koostööd erinevates eluvaldkondades, vahendab Järvamaa infoportaal.

Alo Aasma sõnul on kõige olulisem seista üheskoos Järva maakonna kui terviku eest. “Koeruga on meil ühisosa isegi rohkem, kui võiks arvata. Usun, et pärast selle protokolli allkirjastamist saame kohe tegutsema hakata, näiteks ühisspetsialistide vallas. Nii nagu mitmete teiste omavalitsustega, on ka Koeruga arutatud väga tõsiselt ühisspetsialistide palkamise vajaduse üle, sest häid sptsialiste tuleb tänapäeval tikutulega taga otsida ja kümne küünega kinni hoida ” ütles linnapea.

Aldo Tamm peab eriti oluliseks hariduse ja ettevõtluse alast koostööd Paide linnaga. “Iga omavalitsus saab omal moel kaasa aidata Järvamaa arengule. Ühed olulised teemad meie jaoks on kindlasti haridus ja ettevõtlus. Kui investorile näiteks ei sobi Paide linn, võib talle sobida Koeru ja vastupidi,” lisas Tamm.

Protokolliga saab tutvuda siin.

 

MTÜ Mondo toetab Ghana maakoole 7000 euroga

MTÜ Mondo on aastaid teinud koostööd Põhja-Ghana Nabdami piirkonna haridusameti ning koolidega. Aprilli alguses soetavad tosinkond kohalikku kooli endale päikesepaneele, õppematerjale, arvuteid ja sportimisvahendeid. Paar kooli saavad võimaluse elektrivõrguga liitumiseks. Kokku saavad koolid toetust ligi 7000 euro eest.

Varasemalt on Mondo Ghana koolide õpetajatele korraldanud täiendkoolitusi. Kaks Eesti pedagoogi , inglise keele õpetaja Anu Joon ning füüsikaõpetaja Mart Kuurme, viibisid Ghanas eelmise aasta lõpus vabatahtliena. Nad korraldasid koolitusi nii õpetajatele kui viisid läbi ka tunde sealsetes koolides. “Ghana õpilased on väga õpihimulised,” ütleb Mart Kuurme, kes naaseb Ghanasse mais ning viib sinna kaasa Eesti koolides kasutuseta jäänud elektroonilisi õppevahendeid. “Ghana õppekava on väga nõudlik, aga vahendeid õpetamiseks napib. Arvutiõpetust ja elektroonikat õpitakse ainult teoorias paberil. Õpilased ja õpetajad on väga tänulikud, kui neil tekib võimalus õpitut ka praktikas proovida,” lisab Kuurme.

Mais läheb Põhja-Ghanasse ka Kehra Majanduskooli arvutiõpetaja Silver Püvi, kelle eesmärgiks on hinnata koolide võimekust IT-õpetuses. Vaid üksikutel maakoolidel on elekter, rääkimata arvutitest või internetiühendusest. MTÜ Mondo eesmärk on järgnevatel aastatel edendada sealsete koolide olukorda, et õpilased saaksid paremat haridust ning paremad võimalused tulevikus iseseisvalt ja edukalt hakkama saada. Lisaks on oluline ka parandada koolide võimalusi olla ühenduses oma sõpruskoolidega Eestis. Eestis on kokku 18 kooli, kellel on sõpruskool sealsest piirkonnast. Omavahel vahetatakse kirju, pilte ja kogemusi ning tehakse ühisprojekte. Seni on aga nende omavahelist suhtlust takistanud kehvad kommunikatsioonivõimalused.

Ghana koole toetatakse arengukoostöö projekti raames, mille eesmärgiks on Mondo sihtriikides Ghanas, Keenias ning Ugandas suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ning parandada maapiirkondade koolide võimekust pakkuda kvaliteetsemat haridust. Projekti rahastab Eesti Vabariigi Välisministeerium. Era-annetustega toetavad Eesti inimesed 150 koolilapse kooliharidust.