11 märts 2014 Archives

Jääkunst läbi Mare Iknojani kaamerasilma

Reedel avatakse Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis Mare Iknojani fotonäitus “Jääminek”.

Mare Iknojani fotonäitus on autori juba kuues ülesastumine Eesti Rahvusraamatukogus, näitustel esineb ta 2006. aastast alates. Sel korral eksponeeritud loodusfotod annavad võimaluse nautida jääkunsti, mis tekib Eesti looduses vahetult enne jääminekut.

Mare Iknojani tõi fotograafia juurde armastus looduse vastu. Ta kirjutab: “Olen eestlanna. Elan Tallinnas. Armastus looduse vastu on toonud mind fotograafia juurde. On suur õnn tabada pidevalt muutuva looduse imekauneid hetki. Kes saab olla veel suurem kunstnik kui loodus ise?”

Näitus on avatud 12. märtsist 1. aprillini.

Hea uni on aluseks edukale toimetulekule

Märtsis tähistatakse rahvusvahelist unepäeva, mille eesmärgiks on teadvustada une väärtuslikkust ning juhtida tähelepanu unega seotud olulistele teemadele.

Uuringud näitavad, et järjest enam lapsi kannatavad erinevate unehäirete all. Kõige suurema kahjuga on uneaegsed hingamishäired – kui laps ei saa öösel piisavalt hapnikku, võib see põhjustada omakorda teisi tervise- ja käitumisprobleeme. Kehv unekvaliteet takistab edukat toimetulekut lasteaias ja koolis, võib tekitada raskusi uue info omandamises ning sotsiaalsetes suhetes. Väikelaste uinumisraskuste ja öiste ärkamiste korral võivad kannatada unepuuduse all ka lapsevanemad. See võib olla suureks riskiks paarisuhte toimimisel ning vaimse tasakaalu säilitamisel. Seetõttu on oluline jagada une kohta informatsiooni ka haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele, kes puutuvad oma töös kokku nii laste kui lapsevanematega ning saavad õigel hetkel märgata ja vajadusel sekkuda.

Päeva tähistamiseks korraldavad Eesti Unemeditsiini Selts ja Eesti Unekooli Ühing 14. märtsil kell 11.15 Jõhvi haiglas fookusgrupi seminari “Uni on väärtuslik!” Ühise laua taga kohtuvad tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna esindajad, et koos arutada võimalikke lahendusteid laste une paremaks tagamiseks, lapsevanemate toetamiseks ning ühise koostöö tegemiseks. Seminaril esinevad TÜ Kliinikumi uneõde Tiina Siilak, kes räägib lähemalt une füsioloogiast ning enamlevinud unehäiretest. Eesti Unekooli Ühingu esindajad Merit Lilleleht ja Õnne Valberg tutvustavad lapsevanematele suunatud nõustamiskeskkonda www.unekool.ee. Sotsiaalministeeriumi esindaja Ann Rajaver annab ülevaate vanemlusprogrammide rakendamisest “Riskilaste ja noorte” programmi raames.

Lastefond toetab tänavugi vähihaigete laste suvelaagri korraldamist

SA TÜ Kliinikumi Lastefond kaasrahastab juba teist aastat Vähihaigete Laste Vanemate Liidu suvist perelaagrit, mis tänavu leiab aset 17.-20. augustini Vooremaal.

Lastefond toetab ettevõtmist 3000 euroga tasudes TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia osakonna ravipiirkonna laste ja nende perede laagrikulude (toitlustus ja majutus) eest. Lisaks võtavad laagrist osa Lastefondi vabatahtlikud, kes aitavad mudilasi hoida ning pakuvad neile tegevust, et vanemad ja suuremad lapsed saaksid segamatult huvipakkuvaid loenguid kuulata, erinevates tegevustes osaleda ja üle hulga aja lõõgastuda.

Onkoloogilisi haigusi põdenud ja põdevatele lastele ja nende vanematele suunatud suvelaagrit korraldab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit ning selle eesmärgiks on pakkuda vähihaigetele lastele vaheldust, meelelahutust ja harivat tegevust ning lapsevanematele spetsiifilisi teadmisi ja oskuseid. Lisaks tutvustatakse osalejatele kogemusnõustamise ja sotsiaalsüsteemi abivõimalusi ning soovitakse arendada omavahelisi kontakte, et luua ühisalus edaspidi plaanis olevale grupinõustamisele.

Üritust toetavad lisaks TÜ Kliinikumi Lastefondile ka Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Eesti Vähiliit ning mitmed sponsorid.

Luunjas toimub maadlusvõistlus ja avatakse Jaan Jaago tubamuuseum

15. märtsil kell avab Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostöös Eesti Spordimuusemiga Luunja raamatukogu ruumides Jaan Jaagole pühendatud muuseumitoa.

Aastakümnete jooksul on nii Luunja vallas tegutseval maadlusklubil Jaan kui ka valla asutustel säilinud palju kultuuri- ja spordiajalooliselt olulist materjali maadlusest ja Jaan Jaagost. Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostas 2012. aastal Jaan Jaagost ülevaatliku fotonäituse. Nii ongi tekkinud kultuurikeskusel, vallavalitsusel, maadlusklubil Jaan, Luunja raamatukogul ja Jaan Jaago sugulastel idee koguda see materjal kokku ja tutvustada seda ka Luunja kogukonnale ja külalistele. Ettevõtmises osaleb Eesti Spordimuuseum, kes eraldas Jaan Jaago tubamuuseumile ligi 30 eksponaati. Kogu teevad väärtuslikumaks Jaan Jaago lapselapse Jaan Jaago erakogust kingitud rahvusvahelistel võistlustel teenitud Jaago aulindid aastatest 1920-1940.

Samal päeval toimuvad Luunja Keskkoolis ka rahvusvahelised XXXVII Jaan Jaago mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.

Jaan Jaago sündis 6. juulil 1887 Luunja vallas Tartumaal ja suri 28. augustil 1949. aastal Berliinis. Ta oli eesti maadleja, elukutselisena seitsmekordne maailma- ja viiekordne Euroopa meister.

Päästeamet kontrollib märtsis kodudes tuleohutust

Päästeameti tuleohutusjärelvalve inspektorid kontrollivad märtsis eluhoonetes suitsuanduri olemasolu, samuti elektrisüsteemide ja küttekehade korrasolekut. Vajadusel karistatakse anduri paigaldamata jätmise eest rahatrahviga. Maksimaalne trahvimäär on 1 200 eurot.

Sel aastal on tules hukkunud 17 inimest. Ühelgi neist inimestest ei olnud hukkumispaigas suitsuandurit, mis oleks andnud tulekahjust teada piisavalt vara ja hoidnud ära nii raskete tagajärgedega õnnetused. Päästjad on põlenguid kustutamas käies täheldanud suitsuanduri puudumist ka naaberkorteris, kuhu ka suits on levinud.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ütles, et inimesed, kes jätkuvalt eiravad neile aastaid seadusega kehtinud suitsuanduri paigaldamise ja selle töökorrasoleku tagamise kohustust, riskivad täiesti teadlikult oma pere ja naabrite elu ning varaga. „Võin julgelt välja öelda, et suitsuanduri paigaldamata või selle patareide vahetamata jätmine on pahatahtlik oma lähedaste suhtes ning rahatrahviga karistatav tegevus,“ kinnitas Tammsalu.

Suitsuandur on vajalik puhkenud tulekahju võimalikult kiireks avastamiseks, kui veel ei ole ohus inimeste elu ning tuli pole teinud suurt kahju. Inimesed kipuvad tulekahju tekkimisvõimalust ja selle levimise kiirust sageli alahindama, sest eluruum võib suitsu ja leekidesse mattuda viie minutiga, kuid suitsuandur aitab tulekahju tuvastada minutiga. „Hoolige oma vanemate, laste ja naabrite eludest, suitsuanduri paigaldamine on selleks lihtsaim ja odavaim viis,“ lisas peadirektori asetäitja.

Tuleohutuskontrolli tegevad ametnikud kannavad Päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad punast värvi hologrammiga töötõendi.

Sel aastal on eluhoonete tulekahjudes hukkunud 17 inimest, mida on seitsme inimese võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal.

Täna avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli näitus „Essents“

Täna kell 17.oo avatakse galeriis Noorus kõigi Tartu Kõrgema Kunstikooli seitsme osakonna tegevusvaldkondi kajastav näitus „Essents“.

Näituse avamisel toimub ka Just Tantsukooli õpilaste hallutsinatsioonide teemaline etendus, millega avatakse tantsukooli juubeliaasta sündmused.

Näituse juhatab sisse Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) vastuvõtuperioodi alguse. Kuna märts on traditsiooniliselt aeg, mil hakatakse kaaluma oma tulevasi erialavalikuid, siis pakub laiahaardeline ühisnäitus võimalust tutvuda TKKs õpetatavate erialadega.

Näitus annab ülevaate kõigist TKK erialaosakondades õpetatavatest suundadest, tutvustatakse disaini, restaureerimise ja kunstide valdkonna projekte.

Fotograafia osakond toob näitusele parima valiku eri aegadel valminud fotodest. Maalingute osakond on näitusel esindatud maalidega ning restaureerimisprojekte tutvustavate plakatitega. Meedia- ja reklaamikunsti osakond eksponeerib kursusetöödena valminud plakateid ning valikut veebruarikuisel näitusel „Nurk“ esitletud videotöödest. Nahadisainiosakond pakub võimalust vaadata valikut disainitud aksessuaaridest ning restaureerimistöödest.

Skulptuuriosakond annab oma väljapanekuga ülevaate oma valdkonnas kasutatavatest tehnikatest ja materjalidest. Mööbliosakond ja tekstiiliosakond näitavad galeriis tudengite ühisprojekti 5:TUFF, mille esmaesitlus toimus veebruaris Stockholmi mööblimessil ning mis septembris osaleb disainimessil Tent London. Lisaks pakub mööbliosakond võimalust tutvuda valikuga kursuse- ja lõputöödest: restaureeritud toolid, lõputööna valminud veojalgratas, taburet jm. Loe edasi: Täna avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli näitus „Essents“

Täna arutletakse Tallinnas Euroopa ja Eesti tuleviku üle: kõik on oodatud

Avatud Eesti Fond ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus kutsuvad täna, 11. märtsil kõiki avalikule arutelule Euroopa Liidu tulevikust ning esitlevad “Uue Euroopa leppe” võimalikke stsenaariume. Debati kannab üle ka Postimees.

Euroopa Liitu räsivad korraga majanduslikud, rahanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed probleemid, omavahelised erimeelsused ja süvenev euroskepsis. See kõik on sütitanud tuliseid vaidlusi liidu tuleviku üle.

Reaalse tulevikuplaani loomiseks algatasid mõjukad Euroopa fondid ja mõttekojad liikumise New Pact for Europe (“Uue Euroopa lepe”). Erinevate riikide kodanike, huvigruppide, poliitikakujundajate ja asjatundjate kaasalöömisel ehk just võimalikult paljudega soovitakse selle aasta jooksul läbi arutada võimalikud valikud, mis vormitakse üleeuroopaliseks tulevikuvisiooniks. Reformiplaaniga hakkab edasi tegelema kevadel valitav Euroopa Parlament ja uus Euroopa Komisjon.

Täna, 11. märtsil Tallinnas Euroopa Liidu majas (Rävala pst 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) kell 14.30 algaval avalik arutelul küsitakse muuhulgas, milleks meile Euroopa Liit; mis saab siis, kui praeguseid probleeme ei lahendata ning missuguseks peaks euroliit muutuma. “Uue Euroopa lepe” pakub aruteluks välja viis strateegilist tulevikuvalikut, millega saab tutvuda aadressil www.oef.org.ee/euroopa.

Võimalikke tulevikustsenaariume tutvustab üleeuroopalise liikumise üks algatajaid, Euroopa Poliitika Keskuse programmijuht Janis Emmanouilidis. Euroopa Liidu tuleviku üle arutlevad vandeadvokaat Jüri Raidla ja majandusteadlane Ivar Raig, kes väitlesid ka tänahommikuses “Terevisioonis”: http://uudised.err.ee/v/eesti/952232f3-6cf3-4282-91d8-6748292294d7.

Arutelust teeb kokkuvõtte ajakirjanik Ainar Ruussaar.

Debatist teevad oma veebis otseülekande ka Postimees ja Avatud Eesti Fond, samas on kõik oodatud väitlusele kohale tulema.

Uue Euroopa leppe arutelusid veavad Kuningas Baudouini Fond, Bertelsmann Stiftung, Allianz Kulturstiftung, Stiftung Mercator, Calouste Gulbenkiani Fond, Euroopa Kultuuri Fond, Euroopa Poliitika Keskus, “la Caixa” fond, Euroopa fondide võrgustik, Avatud Ühiskonna Instituudi Euroopa algatus, Rootsi Kultuuri Fond Soomes ja Avatud Eesti Fond.

Eesti Põllumajandusmuuseum pani muutused maaelus kaante vahele

Täna korraldab Eesti Põllumajandusmuuseum Lohusuu vallas, Ida-Virumaal teaduspäeva ning kogumiku “Maaelu ja elu maal muutuste tuultes”. Põllumajandusreform 20″ esitluse.

Teaduspäeva raames külastatakse Maage talu, mis pärjati Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt “Aasta talu 2013” tiitliga.

“Käesolev väga sisukas kogumik on mõeldud kõigile neile, kes tunnevad huvi Eesti maaelu ja põllumajanduse arengu ning seda arengut erinevatel aegadel mõjutanud reformide vastu. Huvilised leiavad siit teavet Eestis läbiviidud maareformidest alates 18.-19. sajandist kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni. Kogumikus on väga põhjalikult käsitletud 1992. aasta põllumajandusreformi seaduse (sh ka omandireformi aluste seaduse ja maareformi seaduse) alusel tehtud muutusi põllumajanduses ja maaelus, mis puudutasid vähem või rohkem kõiki maal elanud inimesi” tutvustab kogumikku muuseumi direktor Merli Sild.

Eesti Põllumajandusmuuseumil on olnud suur roll põllumajandusreformiga seonduva kogumisel. Muuseumi töötajad on fondidesse kogunud Eesti taasiseseisvumisaja eel ja ajal põllumajandust ning maaelu muutnud reformide läbiviimisega seotud mälestusi, dokumente ja fotosid.

Teaduspäev algab kell 11 Maage talust ning jätkub kell 13.00 Vadi seltsimajas, kus ettekannetega esinevad: Kaul Nurm (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Jaanus Männik (Surju vallavanem), prof Rando Värnik (Eesti Maaülikool) ja Mati Tamm (põllumajandusreformi seaduse üks autoritest). Täpsem ajakava.

Tapal mälestatakse Ants Tedrekulli

13. märtsil toimub Tapa Kultuurikojas kohaliku pillimehe Ants Tedrekulli (1951-2013) heategevuslik mälestuskontsert.

Ants sündis 3. septembril 1951 Tapal. Tema elu oli pillimehele omaselt kirev. Ta pidas lisaks pillimehe veel ka kiviraiduri, pilliõpetaja, autojuhi ja lühikesel perioodil Ambla Kultuurimaja juhataja ameteid. Ta oli kitarriõpetaja piirkonna kultuurimajade kitarriringides ja Tapa ja Koeru muusikakoolides. Ants mängis paljudes ansamblites. Neist ükski ei saavutanud suurt meediatähelapanu, kuid omasid siiski olulist rolli piirkonna kultuurielus. Viimati mängis ta kitarri ansamblites WHB, Kolm soovi, Arlet Palmiste ansambel, Uba jt. Ants oli ka laululooja. Tema parimaks teoseks jäi laul “Suvi pikem oleks võinud olla..”. Loo laulis linti omal ajal Ivo Linna. Ants Tedrekull lahkus meie hulgast peale lühikest haigust 20. novembril 2013.

Mälestuskontserdil astuvad üles kõik piirkonna olulisemad ja tuntumad pillimehed. Lavale astuvad Tapa muusikooli õpilased ja õpetajaid, pianist Sven Kullerkupp, Toomas Krall, Urmo Kütismaa, Mattias Mustonen, Hans Kurvits, Aleksander Bondarev, Aleksander Jairus, Indrek Jurtsenko, Lehtse neiud, ans Uba, ans Kolm soovi ja Meelis-band. Kontsertit juhib Arlet Palmiste.

Kontserdi tulud lähevad Antsu alaealiste laste toetuseks. Temast jäi maha kolm alaealist last. Kõik soovijad saavad teha annetuse ka internetis Ave Printsi kontole EE2800001101089660.