IV Uma Pido toimub Põlvas Intsikurmus 4. juunil 2016

Taliharjapäeval, 14. jaanuaril kogunes Põlva maavalitsuses esimest korda 2016. aastal Põlvas toimuva võrukeelse laulu- ja rahvapeo IV Uma Pido toimkond. Arutati, kuidas peokorraldus käima lükata ja millised on olulised põhimõtted, millega kindlasti arvestama peab.

Koos leiti, et peo peaidee jääb ikka samaks: Uma Pido on võrukeelne ja -meelne kaheksat Vana Võromaa kihelkonda puudutav ning tulevikku vaatav laulu- ja rahvapidu, mida tehakse sellele kandile omase rõõmu, kuraasi, ilmanägemise ja kiiksuga. Pidu tehakse ennekõike koos Vana Võromaa rahvaga ja rahvale, kuid peole oodatakse osalejaid ja külalisi nii Setomaalt kui ka mujalt Eestist.

Et eesootav pidu eristuks juba olnud pidudest, peaks tal olema mingi oma vaatenurk, lähenemine, teema. Selleks otsustati paari nädala jooksul kuulutada välja heade mõtete konkurss, kuhu oodatakse kõigi inimeste häid mõtteid peo teema kohta.

Räägiti ka tähtsamatest ajalistest verstapostidest peokorralduses ja unistati, millist pidu igaüks ootab. Peeti tähtsaks, et pidu oleks sõna otseses mõttes rahvapidu, et peol tunneksid ennast koduselt ja ühtselt nii publik kui lauljad. Samuti oodatakse, et Põlvas toimuval peol oleks rongkäik, et seal räägitaks palju kohalikku keelt ning et lauldaks nii vanu ja tuntud kui uusi omakeelseid laule.

Kuna pidu on Vana Võromaa rahva pidu, siis puudutab ta nii praegust Põlva kui Võru maakonda, lisaks ka Valga ja Tartu maakonda ja seda korraldatakse ühiselt mitme maakonna rahvaga. Samuti vaheldub pidu kahe toimumiskoha vahel: I Uma Pido toimus 2008. aastal Võru Kubijal, II 2010. aastal Põlvas Intsikurmus ja III 2013. aastal jälle Võru Kubijal.

Peo toimkonnas on erinevate organisatsioonide ja ühingute esindajad: Võru ja Põlva maavalitsused ja linnavalitsused, omavalitsuste liidud, muusikakoolid, Lõõtspilliselts, Folgisellide selts, Võro selts, Võro instituut jt.

Täpsem info: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, tel 5332 2153, e-post  triinu.ojar@wi.ee

Untitled-1.indd

 

Põllumajandusmaadele saab hakata taas toetusõigust taotlema

Alates 2014. aastast saab taas registreerida heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaid, et nende eest oleks võimalik taotleda pindalatoetusi. Juba registreeritud maade puhul ei muutu midagi.

Senise korra järgi sai pindalatoetusi taotleda vaid nende põllumajandusmaade eest, mis olid 30. juuni 2003 seisuga kantud Põllumajanduse ja Registrite Ameti (PRIA) põllumassiivide registrisse. Eelmise aasta detsembris Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastuvõetud määrusega tehti muudatused 2014. aastal rakendatavate põllumajandustoetuste kohta, sealhulgas lõpetati võrdlusaasta arvestamine ja edaspidi saab kanda heas põllumajanduslikus korras olevat põllumajandusmaad registrisse jooksvalt. Küll peab maa olema pindalatoetuste taotlemiseks kantud registrisse õigeaegselt, enne taotluse esitamist.

“Nüüdsest on võimalik võtta arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “See teeb maaomanike kohtlemise märksa võrdsemaks ja soosib ka vahepealsetel aastatel võssakasvanud maade ülesharimist.”

2014. aastal pindalatoetuste taotlemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks, et taotlusperioodil PRIA töökoormust vähendada. Juba registreeritud põllumajandusmaade toetusõiguslikkuse nõuetes ei muutu midagi.

Lisainfo PRIA veebilehelt .

Kolm Lõuna-Eesti maakonda panid uue maakonnaplaneeringu koostamiseks seljad kokku

IMG_0002 (3)
Maakonnaplaneeringute töörühma kokkusaamine.
Foto: Põlva Maavalitsus

14. jaanuaril kohtusid uue maakonnaplaneeringu koostamise raames kolme Lõuna-Eesti maakonna Põlva-, Võru- ja Valgamaa ühine planeeringute töörühm. Seekordsel kokkusaamisel käsitleti rohevõrgustiku, väärtusliku põllumaa, sotsiaalse infrastruktuuri ja toimepiirkondade määratlemise, ettevõtlusega seotud toetuste ning keskkonnamõju strateegilise hindamise teemasid.

Rohevõrgustike planeerimisele annab teemat käsitlenud maastikuarhitekt Tuuli Veersalu sõnul kolme maakonna ühine projekt palju juurde. “Mida laiemal baasil rohevõrgustike planeeritakse seda parem on tulemus,” leidis Veersalu.

Teinegi oluline teema maakonnaplaneeringute koostamisel on väärtuslike põllumaade määratlemine. Metoodilistest soovitustest väärtusliku põllumajandusmaa määramisel rääkis Maaülikooli geomaatika osakonna juhataja Siim Maasikamäe. Väärtusliku põllumaa määratlemine ja põllumaadena hoidmine on oluline eelkõige seetõttu, et säilitada alade põllumajanduslik potentsiaal ka tulevikus.

Maakondade sotsiaalse infrastruktuuri analüüsi esitles Tartu ülikooli doktorant Pilleriine Kamenjuk. Analüüs näitas, et kõigis kolmes maakonnas on vaadeldud perioodil (2008-2013) rahvaarv vähenenud, Põlvamaal on kahenemine toimunud eelkõige 7-18 aastaste ja maaelanike arvelt. Selgus, et võrreldes Valga- ja Võrumaaga käivad põlvamaalased kõige enam tööl väljaspool maakonda.

Viimane ettekanne andis ülevaate maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõust. Keskkonnaekspert Eike Riisi sõnul on käsitletavad kolm maakonda üsna sarnased ning kuna kõik maakonnad piirnevad riigipiiriga, siis ühe olulise osana tuleb keskkonnamõjude strateegilise hindamise juures kajastada ka piiriülest mõju.

Maakonnaplaneeringute töörühm jätkab tööd peamiste teemavaldkondade kaupa ning praeguses protsessis küsitakse sisukohti ning oodatakse tagasidet ministeeriumitelt, ametitelt, vabaühendustelt ja teistelt isikutelt.

Maakonnaplaneeringute eesmärk on suunata planeerimistegevust ka kohalikul tasandil ja need on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneering määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted, arvestades majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna suundumusi ja vajadusi.

Lisainfo: Arne Tilk, Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, Põlva Maavalitsus, tel 799 8928, e-post

arne.tilk@polva.maavalitsus.ee

 

 

Noorte tegevus mitmekesistub läbi üle-eestilise koostöö

Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduse liikmena saavad Rõuge valla noored läbi Rõuge Avatud noortekeskuse tegevuse osa erinevatest noorte sotsiaalseid oskusi arendavatest tegevustest aastatel 2014-2016.

Rõuge valla noori ootavad ees lähiaastatel mitmekesistunud huvitegevus, laienenud tegevused küladesse, laager ning seikluskasvatusõpe, noorsootöötajad saavad aga programmi toel mitmekülgset täiendõpet.

EANKi projekt “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste” keskendub toetavate teenuste rakendamisele noortekeskustes, et kaasata riskinoori aktiivsemalt noorsootöösse ja seeläbi arendada nende sotsiaalseid oskuseid. Elanikkonna vananedes on oluline iga noore ja töötava inimese panus meie riigi iseseisvale toimetulekule. Projekti kaudu saame toetada noori, et nad leiaksid oma potentsiaali, saaksid teadmisi ning kogemusi, et end rohkem kogukonna ja terve ühiskonnaga seostada. Noorsootöö poolt pakutavate võimaluste kaudu suudame suurendada nende noorte arvu, kes toetustest elamise asemel on leidnud tulevikus töö ning panustavad ise riigi arengusse. Kaheaastasesse projekti on kaasatud 86 noortekeskust üle Eesti, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar, Norra organisatsioon Ungdom & Fritid ning erinevad vabaühendused.

Tegevused viikase ellu läbi Euroopa Majanduspiirkonna programmi “Riskilapsed- ja noored”.

Kalevipoja VI Uisumaraton tuleb Kasepää vallas

ldvõitja Kert Keskpaik intervjuud andmas
2013. aasta Kalevipoja Uisumaratoni üldvõitja Kert Keskpaik teleajakirjanik Ago Gaškovile intervjuud andmas. Foto: Jõgeva maavalitus.

Kalevipoja VI Uisumaraton toimub sellel aastal 1. märtsil Kasepää vallas. 

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi sõnul võisteldakse Kalevipoja VI Uisumaratonil viie kilomeetri pikkusel rajal ja stardi-ja finišsipaigaks on Kasepää vallamaja tagune ala.

“Lähiajal teavitatakse täpsemalt  maratonile registeerimisest. Sündmusele on oodata sportlasi Soomest ning ka teistest välisriikidest. Sündmusest teavitatakse ka Jõgevamaa sõprus-ja koostööpiirkondi erinevates maades, ” ütles maavanem.

“Kalevipoja VI Uisumaratoni korraldavad Jõgeva maavalitsus , Jõgevamaa Spordiliit Kalju ja juhtivaks koostööpartneriks on Kasepää vald. Ootame tõhusat koostööd teistegi omavalitsuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja vabatahtlikega, “märkis Svjatõšev.

“Loodame ka ilmade külmenemist ja Peipsi järvele sellise pakusega jääkihi tekkimist, mis võimaldab uisumaratoni edukalt läbi viia, ” lausus maavanem.