10 jaanuar 2014 Archives

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskus alustab temaatiliste teabekonverentside sarjaga

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd. — Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega
Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus alustab 2014. aastal ürituste sarjaga ”Targa Maja teabekonverentsid”, mis toimuvad Rakvere kesklinnas, Targa Maja saalis (Pangamaja), aadressil Turuplats 2.

Teabekonverentsidel käsitletakse erinevaid tarka maja, teadmistepõhist ehitust, tarka energiakasutust ja tarka linnaruumi puudutavaid teemasid ja aktuaalseid võtmeküsimusi. Konverentside sarja avaüritus on 23. jaanuaril “Targad küttelahendused energiatootmises ja energia õiglane hind”. Avaüritusel räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud.

Vaata konverentsi “Targad küttelahendused energiatootmises ja milline on energia õiglane hind” kava ja registreeru SIIN

Lähikuudel toimuvad teabekonverentside sarja üritused:

*20. veebruaril – Targad valguslahendused ja säästlik elektritarbimine.

*20. märtsil – Nutidisain. Targa maja lahendused naiseliku pilgu läbi

*24. aprillil – Tark ehitus.Teadmistepõhine ehitus ja targad ehitusmaterjalid

*22. mail – Linnakeskkond. Targa linnaruumi kujundamisest.

*26. juunil – Targa energia päev. Targa energia päev toimub Euroopa Säästva Energia nädala raames Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud regionaalse üritusena.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on Eestimaale rajatav teadus ja arendustegevusega tegelev regionaalne kompetsikeskus. Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse (SA Virumaa Kompetentsikeskus) partneriteks on pea kõik Eesti ülikoolid, regionaalsed ameti- ja rakenduskõrgkoolid, ettevõtted ning omavalitused.

Võrus selgusid sissekirjutuskampaania võitjad

Täna loositi Võru linnavalitsuse infosaalis välja läinud aasta detsembris Võrus korraldatud sissekirjutuskampaania “Võrus on mõnus” võitjad. 46 sedeliga loosikausist tõmbas linnapea Anti Allas välja järgmised nimed: Anna, Jaanika, Helbe, Mailiis, Mari, Pirgit, Keidi, Katriine-Maria, Lilli ja Milana. Võitjatega võetatakse ühendust, igaüks neist saab endale Võru linnaga seotud ettevõtte 100-eurose kinkekaardi.
Kuu aega kestnud kampaania eesmärgiks oli kutsuda inimesi end Võru linna kodanikeks registreerima. Kampaania raames raames sai linn juurde 41 uut kodanikku, neile lisandus viis vastsündinut. Enim registreerus inimesi Võru vallast (10), kaugemalt tulijad olid Iirimaalt, Soomest ja Venemaalt. Alanud aasta 1. jaanuari seisuga elab Võrus 13 169 inimest.

Vanemuine pakub vaegkuuljatele paremaid võimalusi teatrielamuseks

Vanemuise teatri suure maja saalis on kasutusel uuenduslik süsteem, mis võimaldab ka vaegkuuljatel etendusi täisväärtuslikult nautida.

Möödunud aasta maikuus paigaldati Vanemuise suure maja teatrisaali uudse lahendusega helisageduslik induktsioonisüsteem ehk silmusvõimendi, mille abil on kuuldeaparaadiga inimesel võimalik helisid (kõnet, muusikat jne) paremini ja selgemini kuulda. Vanemuine on seni ainus teater Eestis, kes silmusvõimendi teenust pakub. Kuigi paigaldatud süsteem katab kogu teatrisaali, on saalis kindlad tsoonid, kus seade kõige parema tulemuse annab. Vastava märgistusega saaliplaan on leitav Vanemuise kodulehelt http://www.vanemuine.ee/piletiinfo ning ka Vanemuise teatri kassades. Silmussüsteemi kasutamiseks peab kuuldeaparaat olema varustatud vastava programmiga, mis võimaldab induktsioonivälja vastuvõttu. Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse esinaise Külliki Bode selgitusel saab kuulmiskeskuste spetsialistidel lasta paigaldada kuuldeaparaati vastav silmusprogramm, kui vastav aparaat seda programmi toetab.

Neil vaegkuuljatel, kellel pole kuuldeaparaati või on selline, millel puudub silmusvõimendi kasutamise võimalus, on võimalik kasutada kõrvaklappe, neid saab vajadusel küsida saaliteenindajalt.

Krista Leipsig

Abivajajad saavad sooja suppi

MTÜ Sihva Külaseltsil on plaanis pakkuda Otepää vallas abivajajatele sooja suppi

Sihva külavanema Eve Koseri sõnul tuli idee pakkuda sooja suppi sellest, kui ta märkas, et tema külas on palju neid inimesi, kes mingil põhjusel ei saa iga päev sooja sööki. Abivajajate hulgas on vanureid, kes ei jaksa enam ise süüa teha, või ei pääse kodust liikuma ja ka lastega peresid. Eelnevalt korraldati koos külaseltsiga prooviperiood, mille käigus pakkuti suppi kaks korda nädalas – teisipäeval ja neljapäeval.

Algatus sai väga positiivset tagasisidet ja sellest omakorda tuli idee pakkuda sooja supi võimalust ka teistele Otepää valla inimestele, mitte piirduda ainult Sihva külaga.

Et supi kojuvedu väga kalliks ei läheks (0,8 l sooja suppi maksab inimesele 1€, eeldusel, et transpordi eest tasuma ei pea), loodab MTÜ Sihva Külaselts projekti käivitamiseks leida rahastust struktuurfondidelt ja Otepää vallalt.

Selleks aga on vaja teada kui palju on neid inimesi, kes suppi endale koju tellida soovivad. Sihva külaselt palub kõigil Otepää valla elanikel, kes on sellisest teenusest huvitatud või teavad inimesi, kes võiksid seda vajada, teatada MTÜ Sihva Külaseltsi juhatuse liikmele Tiiu Aartile mobiiltelefonile 516 0830.

Otepää vallavalitsuse liige Margit Prede arvates on tegemist tänuväärse ja suurepärase algatusega, mida tasub toetada.

Monika Otrokova

Setomaa kultuuriprogramm ootab taotlusi kuni 27. jaanuarini

Avaliku konkursi programmi “Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018” projektidele taotluste esitamise tähtaeg on 27. jaanuar. Toetusprogrammi eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Programmi maht on 208 800 eurot, see on 10% suurem kui eelmisel aastal.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetab Eesti riik sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Programmi nõukogu esimehe Eino Pedaniku sõnul peab Seto kultuuriprogramm tähtsaks eelkõige just noorte sidumist esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamist, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamist väljaspool Setomaad.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palume esitada digitaalselt allkirjastatuna: programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn

Uuendatud programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Rahvakultuuri Keskuse veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=1707

Põltsamaal avatakse pärandinäitus, mille keskmes on oskused, kombed ja tavad

Põltsamaa kultuurikeskuses avatakse 13. jaanuaril kell 16 näitus “Pärand elab!”.

“Pärand elab!” on rändnäitus, mis tutvustab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut. Näituse avamisel pöörame eraldi tähelepanu antud piirkonna kultuuritraditsioonidele. Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav kõneleb avamisel kohalikust puhkpillitraditsioonist, pillilugudega astuvad üles Põltsamaa muusikakooli õpilased.

Pilkupüüdvat rändnäitust on tänaseks näinud Tartu, Hiiumaa, Kihnu, Tallinna, Karksi-Nuia ja Tallinna inimesed. Põltsamaa näitus on avatud 31. jaanuarini.

Näitusega kutsutakse inimesi märkama ja väärtustama vaimset pärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid. “Tihti arvatakse, et vaimse kultuuripärandi all mõeldakse käsitööd, tantsu või mõne pilli mängimise oskust, kuid tegelikult võib see olla ka täiesti igapäevane tegevus nagu moosi keetmine või pesu pesemine. Seetõttu püüdsingi leida iga paiga kohta võimalikult lihtsaid, kuid samas erilisi nähtusi,” selgitas näituse kuraator Jane Kalajärv.

Eeva Kumberg

Rahvakultuuri Keskus

Ellerhein kohtub Hilaroga

Pühapäeval, 12. jaanuaril kell 16 toimub Võru Kandles kontsert: Ellerhein kohtub Hilaroga.
Esinevad tütarlastekoor Ellerhein ja segakoor Hilaro, dirigendid Ingrid Kõrvits ja Silja Otsar.
Tütarlastekoori Ellerhein eelkäija, Tallinna linna lastekoor, loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. 1970. aastast töötas koori juures dirigendina Tiia-Ester Loitme. Tänaseks on Ellerheinast saanud kooristuudio, kuhu kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Alates 2012 septembrist on tütarlastekoori Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvits. Koormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander, vokaalpedagoog Vilja Sliževski, kontsertmeister Sten Heinoja. Koori repertuaar koosneb nii klassikalisest kui tänapäevasest koorimuusikast väljapaistvatelt heliloojatelt üle maailma.
Segakoor Hilaro on asutatud 1991.aasta 29. aprillil. Koori muusikalise taseme kujundamise ning repertuaarivaliku eest on kogu Hilaro tegutsemise aja jooksul hoolt kandnud dirigent Silja Otsar.
Muusikaliselt püüab Hilaro pakkuda kuulajatele mitmekesist valikut. Vaheldusrikkust musitseerimisse on toonud koostöö solistidega Maris Liloson, Kait Tamra, Ivo Linna ning Võru muusikakooli keelpilliorkestri ja Võru sümfooniaorkestriga Jaan Randvere juhatusel.
Kätlin Hoop

Veelindude toitmine ei ole mõistlik

Keskkonnaamet tuletab lähenevate külmade ilmadega seoses meelde, et veelinde ei ole mõistlik toita. Veelindude jaoks on parim käituda aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

Sinikael-pardid, kühmnokk-luiged ja teised veelinnud, keda võib tihti meie linnapildis kohata, peaksid külmade ilmade saabudes rändama lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Lindude toitmisega toetavad inimesed pahaaimamatult ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist, sest inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest.

„Lindude toitmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Saiatooted, mida inimesed enamasti lindudele pakuvad, on süsivesikurikkad ja rafineeritud toorainest jahutooted, mis ei kuulu kindlasti lindude looduslikule toidulauale. Need kahjustavad lindude tervist ja lennuvõimekust ning pikemas perspektiivis ka järgmise kevade sigimisedukust,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Linnud minetavad oma loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning ebanormaalselt suurearvuliselt ja tihedalt koos esinedes nakatuvad ning levitavad üksteisele kergesti haigusi. Inimesele võivad linnud muutuda samuti ohtlikuks. Näiteks kühmnokk-luik on Eesti raskeim looduslik linnuliik, kes ebatavalistes oludes või häirimise tõttu võib olla ka inimesele ohtlik.

Veelindude jaoks on parim ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.