30 september 2013 Archives

Ökojäätiste La Muu pakend pälvis tunnustuse

Möödunud reedel pärjati «Eesti disainiauhinnad 2013» võitjad. «Selleks, et toode müüks ja jääks püsima, on olulised nii hea välimus kui ka hea sisu,» ütleb La Muu karpide disainer Jaanus Veerberk, kes võitis pakendite kategoorias kulla.

27. septembril jagati Balti Filmi- ja Meediakoolis 2013. aasta veebi- ja graafilise disaini võidutöödele auhindu. Kuigi preemiaid jagus paljudele, väärivad kindlasti märkimist graafilise disaini kategoorias ainsa kulla saanud La Muu ökojäätiste pakendid. Toote disaini taga on Eesti esimene pakendidisainile orienteeritud firma KOOR, kes võitis ka pakendikategooria pronksi Saku Koduõlle eest.

Piret Parik, Õhtuleht / Maheklubi.ee

Kodanikuühiskonna sihtkapital soovib tutvustada vabatahtlikku tegevust

KÜSK ootab vabatahtlike kaasamisega tegelevaid ühendusi osalema projektikonkursil “Vabatahtliku tegevuse tutvustamine noorte infomessil Teeviit”. Konkursiga soovime viia omavahel kokku vabatahtlikust tegevusest huvitatud noored ja vabatahtlikke kaasavad kodanikuühendused, et aidata noortel saada esmane töökogemus tööturule sisenemisel.

Projektikonkursiga toetatakse ühe organisatsiooni (koostöös vähemalt kolme vabatahtlikke kaasava kodanikuühendusega) osalemist 29. ja 30. novembril 2013 Tallinnas toimuval noorte infomessil Teeviit. Toetatakse kõiki osalemisega seotud põhjendatud kulusid – sh eksponendi ja kaaseksponentide osalustasu, messipinna kujundamise ja sisustamine, infomaterjalide väljatöötamine ja tootmine jms.

Projektikonkursi lähteülesande leiab siit: http://www.kysk.ee/avanes-projektikonkurss-vabatahtliku-tegevuse-tutvustamiseks-noorte-infomessil-teeviit

Taotlusi saab saata 21. oktoobrini 2013 kell 15.00 kas digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil kysk@kysk.ee või paberkandjal SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Toompuiestee 33A, 10149 Tallinn.

Otepää Naisselts ootab kandidaate valla Aasta isa nimetusele

Aasta isa aunimetust antakse igal aastal isadepäeva pidulikul kontsertaktusel üle ühele isale, kelle peres kasvab kaks või enam last, kes saavad kodunt armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust.

Aasta isa avaldusel palutakse märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, elukoht, töökoht ja amet, laste arv, vanused ja nimed ning lühiülevaade kandidaadi elust.

Avaldusi saab esitada kuni 20.10.2013.

Avaldused saata e-posti aadressil: riitaaader@gmail.com või viia Anni Butiiki.

Aunimetuse “Otepää valla Aasta isa” väljaandmise eesmärgiks on väärtustada isa ja isadust, tunnustada mehe rolli laste kasvatamisel. Aasta isa tiitlit annab välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallaga.

MTÜ juhtide õigusalane koolitus

14. ja 15. oktoobril toimub Tartus Atlantise keskuses (Narva mnt 2) õigusalane koolitus MTÜ juhtidele.

Koolituse eesmärk: osalejatel on vajalikud baasteadmised ja oskused MTÜ siseste ja väliste õigussuhete mõistmiseks ja reguleerimiseks; mittetulundusühingute seaduses sätestatud õigusnormide lugemiseks, mõistmiseks ja rakendamiseks ning MTÜ nimel sõlmitavate lepingute mõistmiseks.

Koolitusel osalejad: MTÜ-de juhatuse liikmed, kellel ei ole eelnevat juriidilist ettevalmistust.

I koolituspäeval keskendume MTÜ siseste õigussuhete analüüsile. Iga osaleja võtab koolitusele kaasa oma organisatsiooni põhikirja, teeb koolitusel selle põhjaliku analüüsi ning koostab parendusettepanekud, mida hiljem oma organisatsiooni liikmetega arutada.
II koolituspäeval uurime MTÜ väliseid õigussuhteid, analüüsime erinevate lepinguliste suhete erinevusi ning harjutame lepingute koostamist ja kriitilist lugemist.

Koolitaja: Kaidi Holm, Juhatuse Kompetentsikeskus

Koolitusel osalemise tasu on 13 eurot.

Koolituse korraldamist toetavad Euroopa Liidu Sotsiaalfond, siseministeerium ja EAS

Vaata päevakava ning registreerumise infot: http://www.arenduskeskused.ee/Uudised-ja-sundmused/Sundmused/1303/Oigusalane-koolitus-Tartumaa-MTU-de-juhtidele.html

Õpilastööde näitus “X” Võru linnagaleriis

Võru kunstikool tähistab oma 10. aastapäeva ja avab Võru linnagaleriis kolm näitust. Võru kunstikooli 10. aastapäevale pühendatud õpilastööde näitust saab kaeda “X” alates 30. septembrist!

“Põhiõppe lõputööde galerii” (galerii 1. korrusel) on läbilõige põhiõppe õpilaste lõputöödest.
Kooli algusaastatel esitas põhiõppe lõpetaja 4-aastase (12 tundi nädalas) õppetsükli lõppemisel hindamiseks 3 tööd kolmes õppeaines: joonistamises, maalimises ja kompositsiooniõpetuses. Praeguseks on muutunud iganädalane õppekoormus ja sellega seoses ka pikenenud põhiõppe õpiaeg 5 aastale. Viimastel aastatel ei ole lõputöö enam seotud kindla ainega ja õpilastele on võimaldatud lisaks lõputöö teemavalikule valida ise teostamise tehnika, tööde hulk ning juhendaja.
10 aasta jooksul on kunstikooli põhiõppe lõpetanud 71 tublit noort. Iga põhiõppe lõpetaja ei ole gümnaasiumi lõpetaja vanuses – nii võib noorim põhiõppe lõpetajatest olla ka 14 aastane – oleneb sellest, millises vanuses õpingiud kunstikoolis alustati. Esimesed kunstikooli süvaõppe “pääsukesed” lõpetasid gümnaasiumi 2005. aastal. Sellest ajast on kunstikooli põhi- ja täiendõppe 87 lõpetajast kõrgkoolidesse kunsti- ja kultuuri erialadele edasi õppima läinud 31 noort. Loe edasi: Õpilastööde näitus “X” Võru linnagaleriis

Euroopa keeltepäev Räpina ühisgümnaasiumis

Hetk Räpina ühisgümnaasiumis toimunud Euroopa keeltepäevalt. Foto: erakogu

26. septembril tähistati traditsiooniliselt üleeuroopalist keeltepäeva, mille eesmärgiks oli näidata keeleõppe tähtsust, suurendamaks kultuuridevahelist mõistmist ning edendada Euroopa keelelist ja kultuurilist mitmekesisust.

Selle puhul korraldati Räpina ühisgümnaasiumis esmakordselt keeli tutvustav üritus, näitamaks noortele, kui huvitav on erinevaid keeli tundma õppida. Kahe tunni jooksul said 7. -12. klasside õpilased võimaluse tutvuda prantsuse, kreeka, soome ning hollandi keelga.

Ürituse initsiaatoriteks ja korraldajateks olid abituriendid Kristina Tammes ja Tatjana Kruglova. Neile olid abiks kooli huvijuht Maarika Ääremaa, õpetaja Külliki Arjokesse ja abiturient Triinu Ruuspõld. Keeli tutvustasid Aira Meitus (soome keel), Tarmo Tammes (kreeka keel), Kristina Tammes (prantsuse keel) ning Hollandist pärit Ritsaart Boeke (hollandi keel).

Ürituse läbiviimist toetasid teemakohaste brošüüride ja meenetega Hispaania, Kreeka ning Hollandi saatkonnad.

Haldo Oravas: Naissaar vajab külastajaid aastaringselt

Tallinna külje all asuv Eesti suuruselt kuues saar – Naissaar – seisab aastaringselt sisuliselt jõude ja külastajaid sinna palju väljaspool suveperioodi ja Nargen Festivali ei satu. Ometigi on saarel oma ajaloo ning praeguste võimaluste tõttu tohutult potentsiaali olla huvitavaks sihtkohaks mõõdukal hulgal sise- ja välisturistidele, leiab Viimsi vallavanem Haldo Oravas.

“Tavaline eestlane ei tea Naissaarest paraku suurt midagi. Eestis on küll 1521 saart, aga enamik inimesi on käinud neist paaril-kolmel ehk siis Muhu kaudu Saaremaal, siis Hiiumaal, võib-olla ka Vormsil või Kihnus,” tõdes Haldo Oravas . ” Tõenäoliselt on Naissaar viimastel aastatel rohkem kõneainet pakkunud Tõnu Kaljuste eestvedamisel toimuvate Nargen festivalide kaudu. Lõppenud suvelgi sai festivali ajaks Naissaarest tõeline kultuurisaar rikkaliku programmiga, kuid sügise saabudes tuhmub selle turismimagneti sära taas.”

Haldo Oravase hinnangul iseloomustab Naissaart mitu märksõna, mille alusel saaks hakata edasi liikuma, saare pakutavaid võimalusi ära kasutama, et sinna elu sisse puhuda. Kui sajandeid tagasi toodi ehituseks Tallinnasse palgid Naissaarelt, siis praegu saaks saare metsi ja loodust kasutada pigem väärtusliku puhkepaigana, kus vabas õhus tegevust oleks erinevate huvidega külastajatel – alates loodushuvilistest kuni golfimängijateni. Naissaarel võiks vabalt olla golfiparadiis. Nagu näiteks Põhjameres asuvatel Saksamaa väikesaartel, millest tuntuim on ilmselt Sylt. Loe edasi: Haldo Oravas: Naissaar vajab külastajaid aastaringselt