Teater Vanemuine külalisetendus “Paplid Tuules” Võru Kandles

paplid1_thumb[1]
Foto: Gabriela Liivamägi
Neljapäeval, 05. septembril 2013 kell 19.00 etendub Võru Kandles teater Vanemuine külalisetendus “Paplid Tuules”.

On vanadekodu terrass.
On august.
On 1959.
Kaks vana meest.
Kolmandast rääkimata.
Ühel on jalg katki.
Teisel on mürsukild pea sees kinni.
Ja Gustav.
See on sõjaveteranide hooldekodu, kus on see terrass ja august ja koer ja kolm tõsiste tervisemuredega kunagist sõjameest.
See on ühe ekspeditsiooni tõus ja langus.

Autor:  Gerald Sibleyras
Tõlge: Inge Eller
Lavastaja: Uku Uusberg (Eesti Draamateater)
Kunstnik: Liina Tepand
Valguskunstnik: Andres Sarv
Osades: Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste

Piletid hinnaga 15 € ja 12 € eelmüügis Võru Kandle kassas (tel 7868 676) ja Piletilevis.

Suurperede esimesse klassi astujad said koolikotid

Capture
Foto: Maret Reinumägi

Täna anti Põlva maavalitsuse saalis suurperede sügisel kooliteed alustavatele lastele üle koolikotid.

Põlva maavanem Ulla Preeden sõnas oma tervituses, et ise suurperes kasvanuna mõistab ta hästi neid muresid ja rõõme ning näeb kõigi väikeste koolitee alustajate silmis rõõmsat ärevust.

Täna sai koolikoti 27 Põlvamaa suurpere esimesse klassi astujat.

Koolikotid koguti projekti Koos Kooli raames, mida viib juba teist aastat läbi JCI Toompea MTÜ (Ettevõtlike Noorte Koda) koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga. Põlva maavalitsus lisas omalt poolt koolikotti mõned koolitarbed, AS Tere kinkis igale värskele koolijütsile jogurti ja suu aitas magusaks teha Põlva Tarbijate Ühistu.

MTÜ Põlvamaa Lasterikaste Perede Ühingu esinaine Kaire Ereliine avaldas heameelt, et teist aastat toimuv heategevusprojekt on Põlvamaa suurperesid toetanud. Kuni 2. septembrini on Põlva Selveris lasterikaste perede toetamiseks võimalik annetada koolitarbeid.
Algatust “Lapsed kooli!” on inimestel võimalik toetada mitmeti: poetades annetuskorvidesse mõni ostetud koolitarve või tulles vabatahtlikuna appi annetusi koguma.

Heategevusprojekti raames jagati eelmisel aastal koolikotid üle 356 suurpere lapsele.

Käsitööliste mentorkoolitus Hanikasel

vilditud_myts
Vilditud müts. Autor: Liina Veskimägi
www.kultuur.ee

Teisipäeval, 27. augustil algusega kell 12:30 toimub Hanikase külakeskuses käsitööliste mentorkoolitus. Koolituse teemaks on mütsi viltimine ja nunovildi katsetused. Mentoriks on Liina Veskimägi.

Huvilistel tuleks kaasa võtta:

  • Vabrikus kraasitud villavatt (ca 300 g);
  • Kaunistuseks lõdva keeruga villane lõng, värviline heie, villalokid;
  • Majapidamis- või lasteseep;
  • Vana puuvillane köögirätt;
  • Looritüll või nailonkardina tükk  (50×60 cm);
  • Papp või linoleum 60×60 cm šablooni tegemiseks;
  • Teravad käärid;
  • Nunovildi katsetuste jaoks veidi meriinovilla ja vildinõel.

Koolitus kestab maksimaalselt neli tundi. Osavõtumaksu ei ole.

Lisainfo mentori ja kursuse kohta:
http://kultuur.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=137&Itemid=196

Lisainfot mentorkoolituste olemuse ja sisu kohta:
http://www.folkart.ee/mentorprogramm

Evi Kaur avab Sakala Keskuses juubeli puhul maalinäituse

evikaur-BLOG-131Täna, 26. augustil kell 16.30 avab Evi Kaur Viljandis Sakala Keskuses oma sünnipäeva puhul maalinäituse.

Näitusel eksponeerib kunstnik 19 küpse koloriidiga teost, mis kutsuvad vaataja mõtlikule rännakule läbi lilleaasade, jõekäärude ja puudesalude kuni mereni. Omamoodi pingestatud melanhoolse noodiga maalidest õhkub siiski soojust ja elurõõmu.

Evi Kaur lõpetas 1977.a Tartu Kunstikooli kunstilise kujundamise eriala ning on sealt alates elanud ja töötanud Viljandis. Alates 2003. a tegutseb Evi Kaur vabakutselise kunstnikuna. Ta on kujundanud raamatuid, juhendanud kunstitöötubasid ning osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Loominguliselt viljaka kunstnikuna osaleb ta aktiivselt kohalikus kunstielus.

Evi Kauri maale saab vaadata Sakala Keskuse fuajees ja jalutussaalis 28. septembrini maja lahtioleku aegadel.

Erametsakeskuse nõukogu otsustas metsatoetuste eelarveid suurendada

Erametsakeskuse nõukogu otsustas tunduvalt suurendada nii metsa uuendamise kui ka pärandkultuuri toetuse eelarvet.

Erametsaomanikud hooldavad oma metsi üha aktiivsemalt. Sellest tulenevalt laekus Erametsakeskusele tänavu esimesel poolaastal ka metsauuendamiseks toetusavaldusi rohkem kui kunagi varasemalt: kokku 255 taotlust kogusummas 849 200 eurot. Esitatud toetustaotluste hulk ületas 2013. aastaks kinnitatud metsa uuendamise toetuse esimese taotlusvooru eelarve (390 000 eurot) enam kui kahekordselt.

SA Erametsakeskuse eesmärk on metsaomanike toetamine tegevustes, mis pikas perspektiivis on olulised kogu ühiskonna jaoks. Riigi rahaline tugi pikaajaliste investeeringute tegemisel, sh metsakasvatustööde kulude katmisel, on erametsaomanikele väga oluline.

Erametsakeskuse nõukogu otsuse kohaselt suureneb metsa uuendamise toetuse vooru eelarve 195 000 euro võrra ehk tasemeni 585 000 eurot. Vahendid selleks leiti metsamajandamiskavade koostamise toetuse eelarvest, mille kasutamine oli tänavu prognoositust tagasihoidlikum.

“Tänu Erametsakeskuse nõukogu otsusele võime täna öelda, et enamus väikemetsaomanike toetustaotlusi metsa uuendamiseks saab rahuldatud,” ütles Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. “Täismahus saavad rahastatud peaaegu kõigi füüsilisest isikust metsaomanike toetustaotlused, vähendamisi tehakse 17 juriidilise isiku toetustaotluse osas,” täpsustas ta.

Erametsakeskusel on hea uudis ka pärandkultuuri toetust taotlenud erametsaomanikele. Nimelt otsustas Erametsakeskuse nõukogu seoses kultuuripärandi aastaga suurendada ka pärandkultuuri toetuse selle aasta eelarvet. Nii saavad kõigi tänavu toetust taotlenud metsaomanike tegevused metsanduslike pärandkultuuri objektide korrastamisel rahastatud. Eelarves olnud 20 000 eurole tuli selleks otstarbeks juurde leida 12 341 eurot. Kokku rahastatakse pärandkultuuriobjektidega seotud töid 32 341 euro ulatuses. Peamised toetatavad tegevused on seotud metsastunud parkide kordategemisega.

Täpsem info toetuste kohta: www.eramets.ee/toetused

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.