Kosmosesse on saadetud sadu loomi ja lugematu arv putukaid

Kadri Valner

Belka_ja_Strelka_Olin sel esmaspäeval üle 20 aasta Moskvas. Ja muu hulgas käisin kunagises kuulsas rahvamajanduse saavutuste näitusel VDNHs. Mäletate, see on see koht, kus igal liiduvabariigil oli oma näitusemaja, kus tohututel väljakutel pritsisid vett kullatud purskkaevud ja mille lähedal seisab kuulus  monument “Tööline ja kolhoositar”. Oma lapsepõlveaegse käigu ajal  avaldas enim muljet Kosmosepaviljon, kus ees ja sees suuremaid ja väiksemaid kosmoseaparaate.

Täna on VDNH suur lõbustuspark, kosmosepaviljonist on järgi jäänud suveniiribokse täis kõle maja, mille ees seisab üks rakettidest. Just esmaspäeval, kui mina selle ees seisin, tähistati näituseväljakul aga Belka ja Strelka päeva – 53 aastat varem käisid need kaks loomakest kosmoses. Nii oli 19. august Nõukogude kosmonautikale oluline daatum.

Inimesed on ikka kasutanud loomi seal, kus on endal liiga ohtlik olla. Just hiired olid esimesed ümber maakera lendajad ja seda 1957. aastal. Lisaks neile ja koertele on lähetatud kosmosesse rotte, jäneseid, kilpkonni,  USA eelistas ahve, kes enim sarnanevad oma arengult just inimesele. Täna aitavad väiksemad loomad prussakatest merisigadeni mõista elusorganismidega kosmoselennul toimuvaid muudatusi.

Nõukogude Liidus algas koerte lennutamine kosmosesse Saksamaalt sõjasaagiks saadud rakettide koopiatega 1951. aastal. Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan ning jõudsid pärast saja kilomeetri kõrgusele tõusmist elu ja tervisega maale tagasi. Aga nende puhul ei olnud tegu kosmoselennuga, seega paraku neile me nii pikka pai ei saa teha või nii head vorstijuppi anda, kui Belkale ja Strelkale.

Kokku tehti selliseid 100–150 km kõrguseid lende 29, mille käigus ka mitu koera oma elu kaotas. Nii omandati kogemusi koerte treenimisel kitsas ruumis viibimiseks, töötati välja mullikujuline klaasist kiivriga skafander ja kabiin.

Kuulus Laika oli 1957. aastal esimene elusolend, kes jõudis orbiidile. Tegemist oli segaverelise, ühelt Moskva tänavalt püütud kolmeaastase emase koeraga. Tema lendas Sputnikul nr 2, mille orbiit ulatus juba 1660 kilomeetri kõrguseni maapinnast. Stardi ajal tõusis Laika südamelöökide sagedus, kuid taastus varsti pärast kosmosesse jõudmist. Orbiidil Laika isegi sõi korra. Lennu edasise käigu kohta on aga üpris vähe teada. Alles 45 aastat hiljem, teatas üks vene teadlastest Texases toimunud Maailma kosmosekongressil, et tegelikult elas Laika kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel.

Kuigi Laika ei elanud kosmosereisi üle, tõestas eksperiment, et reisija jääks orbiidile lennates ellu ning kannataks kaaluta olekut. See lend varustas teadlasi esialgse informatsiooniga sellest, kuidas elusad organismid reageerivad kosmoselennu tingimustes. Nõukogude Liidus looma kindlasse surma saatmine küsimusi ei tekitanud, küll aga korraldati mujal maailmas selle vastu protestimiitinguid küsimusega, kui suured peaksid olema omandatud teadmised, et need vääriks looma hukku.

Ja siis jõudis kätte 19. august 1960. Baikonurilt lennutati kosmosesse kaks krantsi – Belka ja Strelka. Nemad tulid ka tagasi ööpäevaringselt kosmosereisilt. Loe edasi: Kosmosesse on saadetud sadu loomi ja lugematu arv putukaid

Luua Metsanduskool juubeldab täna

Luua mõisTäna tähistab Luua Metsanduskool oma 65. aastapäeva. Ajaloo vältel on kool kandnud erinevaid nimesid ning hõlmanud mitmesuguseid erialasid.

Tänaseks on Luua Metsanduskoolist kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud loodushariduse kompetentsikeskus, kus õpe toimub metsanduse, aianduse ja loodusturismi erialadel. „Oleme viimase paarikümne aastaga loonud sidemeid teiste riikide metsanduslike õppeasutustega, kellega teeme aktiivselt koostööd. Näiteks koostöös Soome, Hollandi, Austria, Saksamaa ja paljude teiste koolidega on õpetus Luual saanud senisest palju praktilisema suuna ning meie õpilased ja õpetajad käivad igal aastal praktikal välismaal,“ selgitas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu.

Luua Metsanduskoolis on võimalik õppida igas vanuses õpilastel, koolitatakse põhikooli ja gümnaasiumi baasil. Täiskasvanuile pakutakse erialaseid täienduskoolitusi, mis sobivad erinevate metsanduslike huvidega inimestele, erametsaomanikest metsandusettevõtjateni. „Meie jaoks oluline märksõna on elukestev õpe ning õppija jaoks paindlikud õppevormid, sealhulgas töökohal õppimine,“ selgitas Zuba-Reinsalu. „Teeme tihedalt koostööd ettevõtetega, sest ühiselt vastutust kandes saame tagada tööturule vajalike teadmiste ja oskustega spetsialistide ettevalmistamise,“ lisas Zuba-Reinsalu.

Homne, kooli 65. aastapäevale pühendatud sündmus algab 60 aastat tagasi rajatud puukooli-arboreetumis ning tutvumiseks on avatud ka kõik muud koolihooned. Mõisahoones toimub direktori vastuvõtt külalistele ning klubihoones peetakse pidulik aktus. Kõik vilistlased on taas oodatud koolipinki, kus kooli praegused õpetajad tuletavad meelde juba õpitud koolitarkusi. Tunnid hõlmavad dendroloogiat, üldaineid, metsanduslikku viktoriini ja maastikuehitust.

Luua Metsanduskooli on tänaseks lõpetanud ligikaudu 4800 õpilase, viimase 10 aasta jooksul on täienduskoolitustel osalenud umbes 8000 inimest.

Võru linn tunnustas sünnipäeval tublisid

Võru linna 229. sünnipäevale pühendatud Tamula järvekontserdil tunnustati inimesi, kes oma tegevusega on kaasa aidanud Võru paremaks muutmisele.
Võru linna teenetemärgi kavaler on 16 aastat Võru linnasauna pidanud Koit Ossa.
Võru linna vapimärgi kavalere oli sel korral viis:
kaitseväe orkestri ülem ja peadirigent, kolonelleitnant Peeter Saan Võru kultuurielu rikastamise eest;
Võru sõpruslinna Chambray-Les-Tours linnapea Christian Gatard Võru rahvusvaheliste suhete avardamise eest;
Ilmar Kudu Võru muusikaelu ja muusikahariduse pikaaegse ja tulemusliku arendamise eest;
Heiki Kelp viljaka panuse eest Võru kultuurielu korraldamisel;
Tarmo Tagamets kustumatu panuse eest Võru teatrielu edendamisel.

Võru linna sünnipäeval tunnustatakse traditsiooniliselt Võru kaunimate kodude omanikke.
Konkursil “Kaunid kodud 2013” pälvisid tähelepanu Külli ja Jaak Kärsoni kodu Petseri tn 22 ja Tiia Kiige ning Mart Arki kodu Petseri tn 1.
Suvekonkursi “Lilleline Võru” raames leidis tunnustust Aasa ja Väino Kinsiveri eramu Tulbi tn 16, Ene ja Aleksandr Künnapuu eramu Koreli tn 59, Võrumaa toidukeskus L.Koidula tn 7/ Katariina allee 2 ning Võrumaa taluturg Jüri tn 72.

Tartu lapsed saavad veel enne kooli laagrisse

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös toimub ERMi Näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) 26.-30. augustil kell 11-13 linnalaager TARKUS TEEB TUGEVAKS. Laagrisse on oodatud eriti algkooli- ja eelkooliealised lapsed, aga hakkama saavad ka 4-5-aastased. Laagris saab mängida eesti rahvamänge, nuputada, meisterdada, laulda ning õppida väikekannelt ja plokkflööti, samuti teeme juttu suvistest rahvakalendri tähtpäevadest. Kandled on muuseumis olemas, plokkflöödi peaks laps ise kaasa võtma. Reede on muuseumipäev, mil tutvume giidi saatel ERMi vaatamisväärsustega.

Küsige lisa ja andke oma tulekust teada Anneli Vilbastele telefonil 56 787 636 või e-postiga Anneli.Vilbaste@mail.ee

Eesti parimad metsamehed töötavad Pärnumaal

Ida-Virumaal Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses toimunud 45. metsanduse kutsevõistluste üldvõitjaks osutus RMK Pärnumaa võistkond. Kutsevõistlustest võttis osa üle kahe ja poolesaja metsamehe üle Eesti.

Terve päeva kestnud kutsevõistlustel võeti omavahel mõõtu kaheksal alal – metsakasvataja mitmevõistlus, noorendike hooldaja mitmevõistlus, metsameistrite mitmevõistlus, stendivõistlus, mälumäng (kuni kolmeliikmeline võistkond), forvarderi juhtide võistlus, harvestrijuhtide võistlus ja autojuhtide võistlus. Metsandusorganisatsioonidest oli kõige
suurema meeskondade arvuga (15 võistkonda, igast maakonnast üks) esindatud Riigimetsa Majandamise Keskus. RMK võistkonnad moodustasid ka esikolmiku – esimene Pärnumaa, teine Ida-Virumaa ja kolmas Põlvamaa esindus.

RMK Pärnumaa võistkonda juhtinud RMK Pärnumaa metsaülem Heiki Ärm rääkis, et võidu taga oli stabiilne esinemine, mitte esikolmikutes figureerimine. „See oli meile endalegi kokkuvõttes üllatus, et tulemus nii hea oli,“ ütles Ärm. Ta lisas, et võistlusteks spetsiaaltreeningut ei tehtud, ikka igapäevane kogemus ja koolitus on see, mis võidu tõi.

Metsakasvatajate mitmevõistluse võitis Are Orion RMK Põlvamaa võistkonnast, temale järgnesid Tarvi  Nurk ( Järvamaa RMK ) ja Tauno Piho (Tartumaa RMK).  Autojuhtide võistluse parimad olid Margus Pärs (Artiston), Tarmo Ojaste (Artiston) ja Raoul Kosemäe (Võrumaa RMK). Parimad harvesterijuhid olid Janek Hirs (Ehel), Kalju Alliksaar (Järvamaa RMK),  Janek Sule (  Ida-Virumaa RMK). Forvarderijuhtide mitmevõistluse võitsid Hando Leichter (Artiston), Ahto Sulavee (Vardi), ja
Marko Saar (Artiston). Noorendike hooldajate mitmevõistluse võitsid Olev Nõmme ( RMK Ida-Virumaa), Andres Lind (RMK Valgamaa), Alar Jõgimaa (RMK Ida-Virumaa).
Metsameistrite võistluse võitsid Jüri Maal (RMK Pärnumaa), Jüri Luha (RMK Harjumaa), Koit Ütt ( RMK Läänemaa)

Metsanduse kutsevõistlusi korraldasid Eesti Metsaselts ja Eesti Metsateenijate Ühing.

Rapla naiskodukaitsjad tähistasid juubelit

Rapla naiskodukaitseRapla naiskodukaitse sai 10aastaseks ja on kindel, et nina ulatub juba üle laua ääre.
2003. aasta augustis tulid Rapla ringkonna naised kokku, et arutada jaoskonna loomise üle ning siis pandigi alus Rapla jaoskonnale. Täpne kuupäev pole enam teada. Hea, et on neid, kes seda arutelu mäletavad ja kellel on albumis kirjas, et see mälestusväärne sündmus leidis aset augustikuus. Igatahes tundus 19. august 2013. aastal olevat suurepärane päev, et tähistada Rapla jaoskonna 10. sünnipäeva.

Sünnipäevalised kogunesid Märjamaale minu kui jaoskonna esinaise koju. Kõik olid kaasa toonud midagi suhu pistmiseks ja sünnipäevalaud oli enam kui lookas hea ja parema all. Kuna vanemad olijad olid kaasa võtnud fotoalbumeid, siis tekkisid koheselt albumite juurde nö ajaloonurgakesed, kus üksteisele meenutati ja uuematele liikmetele selgitati, mis ühel või teisel fotol toimub. Täiesti olemas oli ka foto ajaloolisest päevast, kui otsustati luua Rapla jaoskond. Külli meenutuste kohaselt juhtus see siis niimoodi, et hoopis varem loodi Rapla ringkonda Kaiu jaoskond, kuhu hakkasid kuuluma ka mitmed aktiivsed Rapla naised. Kui siis ühel hetkel ringkonna juhatusele tundus, et ka Raplast ja selle ümbrusest on liikmeks piisavalt naisi, et saaks moodustuda Rapla jaoskond, hakati teisest jaoskonnast nö liikmeid tagasi värbama. Aga teoks see Rapla jaoskonna loomine sai.
Jaoskonna esimene esinaine oli praegune Lääne ringkonna liige Kairi Baumer ja aseesinaine juba 10 aastat Rapla jaoskonna liige olnud Külli Vain. Mäletatavasti jaoskonna algusaegadel jaoskonna omaüritusi eriti ei olnud, vaid osaleti ringkonna tegemistes. 2011. aastaks oli jaoskond nii suureks kasvanud, et selle baasil loodi Kaerepere jaoskond. Tuli uuesti hakata otsima järelejäänud Rapla jaoskonna identiteeti ja looma meietunnet. Tänaseks on selles 10. aastases jaoskonnas tekkinud õlg-õla tunne ja tahtmine koos tegutseda. Plaan on panna kirja oma jaoskonna arengueesmärgid.

Kui ma eile Alu mõisas käies Rapla maleva korrapidajale mainisin, et õhtul ootab ees jaoskonna 10. sünnipäev, siis ütles tema: „Aa, nina ulatub juba üle laua ääre.“ Täpselt nii ongi. Ühest küljest on tegu üsna noore jaoskonnaga ja teisalt midagi juba teatakse ja midagi juba tahetakse – nina on tõesti üle laua ääre. Sünnipäevapeol said jaoskonna tänukirjaga meeles peetud kauaagsed tublid liikmed. Jaoskonna tänu positiivse suhtumise ja alatise abi eest kuulus ka ringkonna instruktorile ja Rapla maleva pealikule. Jaoskond kinkis oma esinaisele ploomipuu, mille vilju loodetavasti juba jaoskonna 15. sünnipäeval maitsta saab. Tordi kõrvale arutasime, millistele järgmistele üritustele minna ja kuidas jaoskonna elu veel enam käima lükata. Oli armas õhtu heade kaaslaste seltsis. Käesoleva kirjutisega on see sündmus ka tuleviku tarbeks talletatud, et enam ei tekiks küsimust, millal sai jaoskond 10. aastaseks ja kuidas seda tähistati.

Nele Pernits

Foto: Meelis Pernits