7 august 2013 Archives

Käärikul käib Metsaülikool

Käärikul algas pühapäevani kestev Metsaülikool. Käesoleva aasta teemaks on „Kriis kapitalismis – mis see minu asi on?“ Aga justnimelt on! Majandus ei ole midagi, mis on mõeldud vaid neile, kes koolimatemaatika lõpetasid maksimumpunktidega, vaid majandus puudutab väga lähedalt meie igapäevast elu. Seekord kõnelevad teemast Priit Perens, Marju Lauristin, Ardo Hansson, Margit Sutrop, Mart Raukas, Raul Eamets jpt.

Arutluse alla võetakse seekord Eesti majandusareng ja -ideoloogia, toidu tootjate toimetulek, ühiskonna edukus, kõrg- ja kutseharidus, ettevõtte sotsiaalne vastutus, inimvara ja palju muud, teatasid Metsaülikooli korraldajad.

Selleaastast programmi alustati täna Mare Taagepera mälestuspingi avamisega, mis omakorda sümboliseerib Metsaülikooli jätkusuutlikkust.

Metsaülikool on koht, kus üks Eesti ühiskonnale oluline teema arutatakse läbi mitme erineva perspektiivi kaudu. Lektoriteks ja panelistideks on oma ala spetsialistid, osalema oodatakse ärksaid inimesi, keda huvitab Eesti käekäik, et üheskoos arutada erinevaid võimalusi ja lahendusi parema Eesti saamiseks.

Üheks Metsaülikooli sihiks on tuua peamiselt üliõpilased rakendama oma ülikoolitarkust ja värsket pilku koos ekspertidega, et lahendusi leida olulistele Eesti küsimustele. Arutame eesti asja metsas ehk igapäeva elust eemal, et oleks võimalik keskenduda. Eksperdid viivad kuulajaskonna sõlmpunktideni, seejärel tekib arutelu ja mõtlemisprotsess, mis võib viia lahendusteni. Täidame sellega ühe olulise demokraatia toimemehhanismi nõudeid, mis eeldab, et kodanikud on hästi informeeritud, mille tulemusena suudavad nad ise probleemide lahendusi välja pakkuda. Teiseks sihiks on demokraatliku arutelu arendamine, mis eeldab tahet teiste inimeste seisukohtadest aru saada, kompromisse leida ning isiklikust kriitikast hoiduda.

Päevane programm koosneb hommikusest rühmatööst osavõtjatele huvi pakkuval teemal ja kahest sessioonist. Sessioone on kokku kaheksa, mis valgustavad antud teemat mitmest vaatenurgast. Õhtul on “Avatud ruum” konkreetsete lahenduste leidmiseks, saun, lõke jne.

Tartus vuntsiti parki

8. augustil kell 17 avatakse Tartu Loodusmaja ja Tartu Loomemajanduskeskuse vahel olev põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud pargiala. Pidulikule avamisele eelnevad parki tutvustavad ringkäigud, mis algavad kell 15 ja 16 loodusmaja eest (Lille 10).

Samal ajal on lapsed oodatud pargimängudele. Avamisele järgneb kell 17.30 Wrupk Urei kontsert, mis juhatab sisse algava Tartu muusikanädala.

Tartu loomemajanduskeskuse ja septembris avatava Tartu loodusmaja vahelisel alal korrastati umbes 9000 ruutmeetrit põneva reljeefiga pargiala, kuhu rajati loodusliku kattega jalgteed, valgustus ja rohkelt erinevaid väikeehitisi. Pargis on lastele liivakastid, kiiged, tasakaalurada, koprapesa ja liurada. Kasvamas on pajutunnel ning rajatud on kompostialad. Pargis on rändkivirada, päikesekell, vaateplatvorm, veesilm ja välilava, kus esimesena leiavad aset mitmed 8.-10. augustini toimuva Tartu muusikanädala kontserdid.

“Iga atraktsioon ja ehitis uues pargis kannab loodushariduslikku eesmärki,” kinnitas Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja Janika Ruusmaa. “Pargis saab tundma õppida nii taimi, loomi kui kive, kuid samas pakub park ka silmailu ja võimalust puhata. See on väga inspireeriv koht.” Pargi avamisega antakse avalöök Tartu muusikanädalale, mille mitmed kontserdid toimuvad vastses pargis asuval välilaval.

Pargiala projekti autor on Karisma Arhitektid ja haljastusprojekti tegi TajuRuum OÜ.

Külade parlament kohtub Saaremaal

Nädalavahetusel kogunevad kohaliku elu edendajad üle Eesti Saaremaale, Mändjalasse. Eesti Külade X maapäeva peateemaks on sel korral „Aastaring külas“.

Maapäeva programm keskendub maa- ja külaelu arendamisele ja selle jätkusuutlikkuse tagamisele. Reedel tutvutakse Saaremaa valdadega, laupäeval suundub üle 300 maapäevalise Saaremaa küladesse ideeretkele. Tutvutakse külade tegemistega ja ammutatakse ideid küla- ning maaelu väärtuste hoidmiseks.

Kui elujõuline on küla sõltub paljuski selle kogukonnast. Maapäeval kuulutatakse juba viiendat korda välja Aasta küla. Saaremaa selleaastane nominent – Karala küla – osutus rahva lemmikkülaks. Kuid kes on Kodukandi Aasta Küla 2013? See selgub Maapäeval. Külli Vollmer, Liikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juht, tõdeb: „Võitnud on juba kõik külad, kes on nominendid. Sel aastal on rõõm välja anda koguni kaheksa eripreemiat, mis viitavad külade omanäolisusele ning tublile tööle.“

Selle aasta Maapäeval on kõigil osalejatel võimalus tutvuda ainulaadse näitusega külavanemate ametimärkidest, mis on külades kasutusel. Erakordne võimalus on näha 1937.a. valmistatud külavanema ametimärki, mis on tavapäraselt hoiul Ajaloomuuseumis. Toimub ka trükise „Külavedurid – lood Eestimaa tegusatest külavanematest“ esmaesitlus. Külavanem on oluliseks külaelu hoidjaks ja arendajaks ning 4438 külast on külavanem valitud 1615.

Külaliikumise suursündmuse, Maapäeva ehk külade parlamendi, eesmärgiks on koondada osalejad ühistesse aruteludesse maaelu arendamise ja väärtustamise teemadel. Maapäev leiab aset üle kahe aasta ja toimus esimest korda 1996 Ida-Virumaal.

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant on vabaühendus, mis liidab Eestimaa valdade, külade ja alevike tasakaalustatud arengut taotlevaid ja edendavaid ühendusi, kes väärtustavad maaelu.