Kuu: juuni 2013

Algas tõhustatud värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll turgudel

1428630t44hfac5
Kartulid. Illustreeriv foto.
Foto: Peeter Langovits

Põllumajandusamet on alustanud koostöös Veterinaar- ja Toituametiga tõhustatud värske puu- ja köögivilja (sh maasika) ning kartuli päritolu kontrolli turgudel. Vastavalt seadusele peab avaldatav info olema tõene ja näitama toote tegelikku päritolu.

Seoses ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku levikuga on Poolast pärit kartulile kehtestatud Euroopa Liidus erinõuded, mille kohaselt kartul peab pärinema registreeritud ja kartuli-ringmädaniku suhtes vabast tootmisüksusest ning olema varustatud Poola Riikliku Taimekaitseteenistuse poolt väljastatud sertifikaadiga. Lisaks tuleb sihtriigi pädevat ametiasutust kaubasaadetisest eelnevalt teavitada. Põllumajandusametit siiani teavitatud ei ole, mistõttu Poolast pärit kartuli turustamine on Eestis kõrgendatud järelevalve all.

Lisainformatsioon: Ülle Metsman, taimetervise osakonna juhataja asetäitja, Põllumajandusamet, tel 6712 648, e-post taimetervis@pma.agri.ee

 

Otepääl tähistati Võidupüha

pilt 1
Võidupüha tähistamine Otepääl
Foto: Monika Otrokova

23. juunil tähistati Otepääl Võidupüha. Kell 11.00 algas Otepää Maarja kirikus jumalateenistus. Jumalateenistusel teenis EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa. Pärast jumalateenistust asetati Otepää Vabadussambale pärjad. Pärjad asetasid ka Otepää vallavanem Merlin Müür ning volikogu esimees Aivar Nigol.

Samba juures oli KL Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii lipuvalve. Otepää Üksikkompanii ja Otepää naiskodukaitsjad tunnustasid gümnaasiumi ja põhikooli lõpetajatest noori kaitseliitlasi.

pilt 2
Võidupüha tähistamine Otepääl
Foto: Monika Otrokova

Pidulikul tseremoonial osalesid ka Otepää piirkonna vabadusvõitlejad Raimond Kirm ja Alfred Puura. Hiljem toimus neile Otepää valla poolt vastuvõtt.

Sellel aastal alustab Võidutuli oma teekonda Valgamaal Tõrvast. Tule toovad Otepääle KL Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus ja Otepää vallavanem Merlin Müür.

Täna kell 16.30-17.30 on kõigil soovijatel saada osa Võidutulest.Võidutule saab võtta tuleurnist Otepää Vabadussamba juures.

Keskkonnaamet korraldab Lahemaa, Vilsandi ja Matsalu rahvuspargis noore looduskaitsja kursused

Keskkonnaamet korraldab 25.-29. juunil kolmes Eesti rahvuspargis noore looduskaitsja kursuse Junior Ranger. Lahemaa rahvuspagris toimub kursus juba kümnendat, Vilsandi rahvuspargis teist ja Matsalu rahvuspargis esimest korda.

Kursusel osaleb 56 loodushuvilist noort vanuses 13-17, kes elavad rahvusparkides ja nende lähipiirkondades. Noored on kursusele valitud aineõpetajate soovituste ja oma motivatsioonikirja alusel. Kursused toimuvad Lahemaal RMK Ojaäärse loodusmajas, Vilsandi rahvuspargis Pilguse mõisas ja Matsalu rahvuspargis Metsküla Algkoolis. Viiepäevase kursuse eesmärgiks on suurendada noorte keskkonna- ja loodusteadlikkust. Toimuvad retked loodusesse, mille käigus tutvutakse piirkonnale omaste taime- ja loomaliikidega, korraldatakse loodushoiutöid ja loomingulisi tegevusi ning saadakse tuttavaks kultuuriväärtustega. Noored tutvuvad riigiasutuste rolli ja ülesannetega keskkonnakaitses ning õpivad võtteid, kuidas looduses hakkama saada.

Noore looduskaitsja kursuse lõpus läbivad õpilased teadmiste kontrolli ja saavad Junior Rangeri tunnistuse ning vastava märgistusega vormiriietuse. Kaks paremat noort esindavad Eestit 2014. aastal rahvusvahelisel Europarc Junior Rangeri kursusel. 2012. aasta paremad noored, Minna Joor Lahemaa rahvuspargist ja Magnus Kaldjärv Vilsandi rahvuspargist, sõidavad 13. juulil koos juhendaja Maris Sepaga Saksamaale Baieri rahvusparki 8-päevasele üleeuroopalisse Junior Rangeri laagrisse.

Eesti on Euroopa Kaitsealade ühenduse EUROPARCi liige. EUROPARC ühendab kaitsealasid 35 Euroopa riigis. Ühendus korraldab üleeuroopalist noore looduskaitsja kursust aastast 2002.

Kursuste läbiviimist ja Eesti õpilaste osalemist üleeuroopalises laagris toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kursuste kavadega saab tutvuda http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/junior-ranger/

Lisainfo:

Krista Kingumets, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Lahemaa rahvuspark, e-post krista.kingumets@keskkonnaamet.ee, tel 5562 4391

Maris Sepp, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Vilsandi rahvuspark, e-post maris.sepp@keskkonnaamet.ee, tel 5304 7882

Ave Huugen, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Matsalu rahvuspark, e-post ave.huugen@keskkonnaamet.ee, tel 5047 219

 

Kontsert “Mustad laulud” Alu mõisas 28.juunil

kuulutus228. juunil kell 20 toimub Alu mõisas Raplamaal kontsert hispaania ja prantsuse muusikast “Mustad laulud”. Esinevad Kai Kallastu (sopran), Tarmo Pajusaar (klarnet) ja Kristo Käo (kitarr).

Rahvalaulud on alati inspireerinud heliloojaid, kes on neid tihti kasutanud oma loomingus. Kontserdil kõlavad hispaania helilooja Xavier Montsalvatge Kuuba-ainelised Mustad laulud ja prantsuse helilooja Joseph Canteloube karged mägise Auvergne laulud. Samuti esitab trio noore helilooja Piret Pajusaare teoseid.

Trio Kai Kallastu (sopran), Tarmo Pajusaar (klarnet) ja Kristo Käo (kitarr) esimene ühine esinemine toimus aprillis 2012. Käesolev kava on veidi ebatraditsionaalse koosseisu teine koostöö. Trio esitab põnevat klassikalist muusikat Euroopast ja Ladina-Ameerikast ning samuti uudisteoseid eesti heliloojatelt.

Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister, Irina Gavrilovici jt. Ta on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010 ja 2012. www.kallastu.ee

Klarnetist Tarmo Pajusaar on vabakutseline muusik ja helirežissöör. Lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarnetistina (juhendajateks Hannes Altrov ja Vahur Vurm) ja kaitsnud samas magistrikraadi muusikateaduse alal (juhendaja Jaan Ross), õppinud Stokholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis muusikaakustikat (juhendaja Erik Jansson). Töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja Eesti Raadio orkestris, kuulus NYYD Ensemble’i ja Ansambel U: algkoosseisu. Esinenud solistina ja ansamblistina erinevates projektiansamblites, esitanud mahukaid kavasid nii nüüdis- kui klassikalisest muusikast.

Kristo Käo on õppinud kitarri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (lektor Heiki Mätlik, dotsent Mait Martin ja vahetusüliõpilasena Carl Nielseni Muusikaakadeemias Taanis. Hetkel on ta EMTA kitarriõppejõud ja Tartu Ülikooli doktorant ning muusikaharidusprojektide Kitarrikool.ee ja Koolikitarr.ee eestvedaja. Kristo esineb solisti ja kammermuusikuna Eestis ja mujalgi. Püsivam on koostöö kitarriduos Jorma Puusaagiga (al. 1998) ja Tallinna Kitarrikvartetiga. Solistina, kitarriduoga ja kvartetiga on ta Eesti Raadios salvestanud hulganisti eesti kaasaegset kitarrimuusikat, samuti muud kitarrimuusikat. www.kristokao.com

Noor helilooja Piret Pajusaar (20) õpib kolmandat aastat kompositsiooni erialal Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis. Tema õpetajad on olnud Kristo Matson ja Tatjana Kozlova. Alustas 6-aastaselt viiuliõpingutega TMKK ettevalmistusklassis ning jätkas Nõmme Muusikakoolis. 2011. aastal saavutas Piret auhinnalise koha klaveripalade konkursil “Lustlik klaver” ning 2012 osales rahvusvahelisel noorte heliloojate konkursil “ESTA Young Composer 2012”, kus tema teos pääses finaali.

“Päike pärast tormi” kitarrile, klarnetile ja sopranile valmis 2013. aasta veebruaris. Teose idee on kujutada muusikas negatiivse emotsiooni möödumist ja asendumist helgema, õnnelikumaga. Pala esimeses pooles kõlavad häirivad, hingekriipivad dissonantsid, mille hiljem tõrjub välja heakõlaline, rahustav harmoonia. Teose lõpus meenutab soolokitarr veel möödunud pinget, mis lõplikult ei unune, kuid on eespool leidnud lahenduse ega mõju enam nii jõuliselt kui varem. – Piret Pajusaar

Pilet 7 eurot müügil pool tundi enne kontserdi algust kohapeal. Pilet 5 eurot eelmüügis Piletilevi müügikohtades.

Üritust toetab Pärnu Ooper koostöös Eesti Kultuurkapitaliga.

www.ooper.parnu.ee

Teater Tõstamaal “Nädal aega kolmekesi”

93x141Kolmekesi.indd

14. juulil 2013 kell 20 toimub Tõstamaa laululaval Vana Baskini Teatri komöödia Clement Micheli “Nädal aega kolmekesi”.

Piletid on eelmüügis Tõstamaa raamatukogus kuni 13. juulini

Piletite hinnad eelmüügist:
Täispilet 12 eurot
Sooduspilet 10 eurot

Pilet samal õhtul kohapeal:
Täispilet 13 eurot
sooduspilet 11 eurot

Sooduspilet kehtib pensionäridele ja lastele vanuses 7-14 soodustust tõendava dokumendi alusel (vajalik kohapeal).

Haapsalus algab Kuuma Klaasi Sümpoosion

Esmaspäeval, 1. juulil saab Haapsalus Evald Okase Muuseumis alguse Rahvusvaheline Kuuma Klaasi Sümpoosion, mida tuntakse ka Haapsalu klaasipäevade nime all ja on rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalne erialasündmus, mida viib läbi klaasikunstnik Kai Koppel koostöös Kati Kerstna ja Kairi Orgusaarega. Klaasipäevad on ainuke regulaarselt toimuv rahvusvaheline professionaalne klaasi puhumise üritus Eestis. 2013. aasta suvel toimuvad klaasipäevad juba üheksandat korda.

Klaasipäevade südameks on aastate jooksul olnud Eestis ainulaadne vabaõhu- klaasipuhumisstuudio maalikunstnik Evald Okase Muuseumi õuel Haapsalus, kus ühe nädala jooksul toimetavad publiku silme all erinevast rahvusest kunstnikud.

Lisaks lihtsalt sulaklaasi maagiale näeme ka osalejate erinevust ning professionaalsust – kunstnikel on kõigil oma “käekiri” ja see tähendab, et ka omad võtted ja tehnikad. Haapsalu sümpoosion on võrreldes teiste omataoliste mujal maailmas toimuvate üritustega tegelikult märkimisväärne – klaasiahi on osalejatele kasutada vajadusel ööpäevaringselt ja kellaaegadest olulisemaks peetakse loomevabadust, eksperimenteerimisvalmidust ning ka töö käigus tekkinud uute ideede teostamist. Seejuures on osalejad alati üksteisel nõu ja jõuga abiks olnud. Nii ongi Haapsalu klaasipäevadele omaseks kujunenud omalaadne ühine loomeenergia, spontaansus, mängulisus, eksklusiivsus. Klaasikunst ja eriti klaasipuhumine on pealtvaatajalegi eriliselt kaasahaarav ja huvitav. Punaselt helendavast tulikuumast klaasist teoste sündi ja hiljem näitusel juba samu valmis töid ei ole võimalik näha iga päev ja seda on osanud aastate jooksul hinnata ka klaasipäevade publik.

Iga kord lõpeb sümpoosion näitusega Evald Okase Muuseumi galeriis, kus eksponeeritakse klaasipäevade jooksul valminud töid. Need väljapanekud on Eesti klaasikunstis väga erilised ning olulised just tehnikate tõttu. Puhutud klaasi Eesti näitustel eriti palju näha ei saagi.

Samuti on klaasipäevade korraldajate eesmärgiks “oma” materjali – klaasi – tutvustamine teiste erialade kunstnikele. Eelnevatel aastatel on sümpoosionil osalenud skulptorid, arhitektid, maalikunstnikud ja luuletajad.
Koostöös teiste valdkonna esindajatega on loodud põnevaid taieseid.
Peamiselt on klaasipäevadele osalema kutsud nii ise klaasi puhuvaid kui ka meistritega töötavaid kunstnikke ning hoitud kõrget professionaalset taset.

Enim malevakohti on noortele Pärnumaal ja Tallinnas

Haridus- ja teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2013. aastaks üle saja tuhande euro noortemalevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mis võimaldab suvel malevas töötada enam kui 4000-l noorel vanuses 13-26.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo hinnangul ei ole õpilasmalev ainult noorsootöö ja töökasvatuse instrument, vaid paljudel juhtudel ka praktilise väljundiga ja täidab seega ühiskonnas üsna tähtsat funktsiooni. “Noortemalevatel on Eesti ühiskonnas kindel koht ja ministeerium toetab nende tegevust sihikindlalt nii tänavu kui ka tulevikus,” lisas Aaviksoo.

Eesti suurim malevakorraldaja on MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev, mis koordineerib 1132 noore tööle saamist. Homme Tallinnas Raekoja platsil kell 12.00 Tallinna noorte malevasuve väljakuulutav SA Õpilasmalev vahendab noortele 820 malevakohta.

Malevate tegevust toetava Eesti Noorsootöö Keskuse peaeksperdi Liis Proosi sõnul on riigi kui noortemalevate rahastaja jaoks oluline, et noored omandavad malevas erinevaid sotsiaalseid oskusi, tööharjumuse, teadmised tööseadusandlusest ning tutvuvad lähemalt tööeluga. “Malev on noortele heaks võimaluseks turvalises keskkonnas omandada esimene töökogemus, mis võib tulevikus olla tööturule sisenemisel konkurentsieeliseks,” selgitas Proos.

Malevas saavad noored proovida erinevaid ameteid, kujuneb tööharjumus, malevale eelneval koolitusel saadakse teadmisi tööseadusandlusest, CV koostamisest ja karjääri planeerimisest üldiselt. Maleva korraldaja peab tagama malevlastele turvalisuse ning juhendajaks lubatakse ainult vastava kvalifikatsiooniga töötajad.

Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (59%), kuid noortel on võimalik töötada ka ööbimisega malevates.

Koondprojekti “Noortemalevad 2013” koordineerib haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

MTÜ Eesti Abikeskused kutsub keskealisi ja vanemaid Põlvamaa elanikke projektis osalema

MTÜ Eesti Abikeskused kutsub keskealisi ja natuke vanemaid (50-74a) Põlvamaa elanikke, kes hetkel ei tööta, osalema projektis, mille eesmärgiks on aidata neil leida endale meeldiv ja sobiv töö.

Projekt pakub teile:

  1. Teenuseid valmistamaks teid ette tööturule sisenemiseks – psühholoogi ja sotsiaaltöötaja poole nõustamine, võlaõiguse alane juriidiline abi;
  2. Tegevusi, mis toetavad teid tegemaks õigeid valikuid tööturul ning edukat kandideerimist – tööklubi, karjääriplaan, karjäärinõustamine;
  3. Erialakoolitust ja tööpraktikat.

Kõik projektiga seotud tegevused Põlvas. Ühe rühma suurus on 6-14 inimest.
Erinevaid nõustamisteenuseid on kokku kuni 15 tundi ning need toimuvad nii rühmas kui individuaalselt.

Klubiline tegevus toimub 1 kord nädalas ning kestab korraga 4-5 tundi. Peale 20 päevast erialakoolitust toimub ka sama pikk tööpraktika. Kokku on projektis osalemise pikkuseks 40 tööpäeva.

Osalejatele makstakse sõidutoetust ning erialakoolituse ja praktika ajal makstakse ka stipendiumi.

Projektijuht Ahto Peetso.

Kui te soovite projekti ning selles osalemise kohta rohkem teavet või soovite ennast osalejana kirja panna, siis helistage telefonil +372 5657 7607 või saake e-mail aadressil ahtole@hotmail.com.

Mõisamuusika kontsert Muuga mõisas

Neljapäeval, 27. juunil algusega kell 18 toimub külastusmängu Unustatud mõisad 2013 raames Lääne-Virumaal Muuga mõisas

MÕISAMUUSIKA KONTSERT
HELI JA KEEL
Gemmid ja Pallid. Karevad ja Kangrod

Kavas Maarja Kangro ja Doris Kareva luule ning Raimo Kangro ja Hillar Kareva muusika.
Esinevad:
Maarja Kangro ja Doris Kareva – luule
Madis Metsamart – löökpillid
Diana Liiv – klaver

Sissepääs 1 euro

Järvamaal toimub avatud talude päev

Koostööprojekt -Järvamaal on Mõnus- eesmärk on maal elamise propageerimine, piirkonna pärandkultuuri edendamine ja Järvamaa elukeskkonna ning maaelu tutvustus nii Eestimaa inimestele kui ka meie koostööpartneritele. Koos partneriga toetatakse Järvamaa Laulu ja tantsupeo helindamist ning korraldatakse 2013 ja 2014 aastal rida piirkonda tutvustavaid üritusi:

  • Avatud talude päev 2013 ja 2014
  • Järvamaa Päevad Tallinnas 2013
  • Rahvusvaheline konverents 2014

Projekti tulemusena on Järvamaa tuntud kui hea elukeskkond, talukultuur ja maaelu on saanud suurema väärtuse kogukonna silmis.

VAATA KAARTI JA JAP talude infot!

Lõuna-Järvamaa koostööportaal laieneb

Lõuna-Järvamaa koostööportaali eesmärk on koondada Lõuna-Järvamaa (Imavere, Türi ja Väätsa valla) ettevõtjad, kaardistada nende poolt pakutavad teenused ja tooted ning reklaamida neid ühtses internetiportaalis. Portaal aitab osta-müüa-vahetada nii ettevõtetel kui ka eraisikutel. Portaali kaudu on võimalik piirkonna ettevõtjatel saada informatsiooni piirkonnas tegutsevate teiste ettevõtjate kohta – see loob head eeldused koostööks. Soovime muuta mõtteviisi – meie ettevõtjad ei ole mitte konkurendid vaid koostööpartnerid! Portaali loomise eesmärk on viia kohalikud tooted ja teenused otse kohaliku tarbijani. Portaal väärtustab kohalikke tooteid ja teenuseid ning propageerib mõtteviisi – TOETAME OMA KOGUKONDA EHK OSTAME OMADELT JA JÄTAME RAHA KOJU!!!

Koostööportaal on tegutsenud juba üle aasta ning osutunud väga edukaks! Seepärast oleme otsustanud koostööportaali laiendada maakondlikuks ehk Lõuna-Järvamaa Koostööportaalist on saamas JÄRVAMAA KOOSTÖÖPORTAAL. Koostööportaalil on terve rida võimalusi! Koostööportaal võiks saada Järvamaal elavatele inimestele igapäevaseks abivahendiks – portaali esilehele jooksevad automaatselt kõik värsked uudised kohalike omavalitsuste kodulehekülgedelt ning Järva Teatajast ja KUMA uudistest. Seega – kui soovid olla kursis enda kodukandis toimuvaga, siis on suurepärane võimalus ühest kohast kõik uudised kätte saada! Samuti koondub koostööportaali info piirkonnas toimuvatest sündmustest (teatrid, peod, huvialaringid jne).

Koostööportaali on võimalus riputada tasuta üles kuulutusi – ostan, müün, vahetan, annan ära, otsin tööd, pakun tööd jne. Portaal koondab kõik Järvamaal tegutsevad erinevate toodete ja teenuste pakkujad – siit on võimalik leida just Sinule vajalik toode või teenus. Mida aktiivsemalt me kõik koostööportaali kasutame, seda rohkem on seal ka infot. Lisaks on võimalik panna koostööportaal enda avaleheks internetis ja minna otse pankadesse ja teistele igapäevaselt kasutatavatele linkidele.

JAP tegevuspiirkonna ettevõtjatele toimub kolm koostöökohtumist, kus tutvustame ettevõtte andmete sisestamist koostööportaali ja teisi Järvamaa koostööportaali võimalusi.

  • 01.07.2013 kell 11.00 Roosna-Alliku vallamajas,
  • 02.07.2013 kell 11.00 Koeru Kultuurimajas,
  • 04.07.2013 kell 11.00 Paides, Järva Tarbijate Ühistu seminariruumis (tööstuse 11, Paide).

Korraldus: Lõuna- Järvamaa Koostöökogu
Eelregistreerimine: jap@jap.org.ee hiljemalt 27.06.2013.
Liitumine koostööportaaliga on kõikidele ettevõtjatele tasuta v.a. Paide linnas asuvad ja tegutsevad ettevõtted.

Lõuna-Järvamaa Koostööportaal on valminud MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu siseriikliku koostööprojekti raames ning portaali koostamist on rahastatud LEADER programmist.

Jõgevamaa õpilased osalevad ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel

2.-7. juulil sõidavad 10 vaprat kutseõppurit Saksamaale, et esindada Eestit ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013. Sel aastal osaleb WorldSkills´il 53 riiki ja võistlejaid on kokku üle tuhande.

Eesti noored meistrid astuvad võistlustulle kaheksal erialal ning oma oskused panevad proovile trükkal, mehhatroonikud, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog. Nende seas on ka kaks Luua Metsanduskooli õpilast, maastikuehitajad Oliver Haav ja Taavi Kõiv.

Tänavu toimub WorldSkills Saksamaal Leipzigis ja juba 42. korda. WorldSkills´i kutsemeistrivõistlused toimuvad iga kahe aasta tagant ning need on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust töötada projektidega.

Rohkem infot!

XIX Võru Folkloorifestival otsib taas lõõtsakuningat

XIX  Võru Folkloorifestivalil toimub traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja valitakse lõõtsakuningas.

11.-15. juulil toimuvale Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, 13. juulil kell 11 Võru Kandles algavale võistumängimisele on oodatud enam kui 30 pillimeest üle Eesti, keda oodatakse juba nüüd end registreerima festivali kodulehel www.vorufolkloor.ee.  Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Mullu võistles 34 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad.  Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see teine võit selles võistlusklassis. Kolmekordne võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

XIX  Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.

Kärdlas toimub iga-aastane värvikampaania

Kärdla linn koostöös ehitusmaterjalide kauplusega Faasion algatab iga-aastase värvikampaania, mille eesmärk on aidata kaasa kodude kaunimaks muutmisele ja linna välisilme parendamisele.

Kampaania kehtib kõikidele fassaadivärvidele!
Nendelt värvidelt saab 20% soodustust hinnakirja järgsest hinnast, millest linnavalitsus katab 10% ja müüja 10%.

Kampaanias võivad osaleda kinnisvara omanikud (kodanikud ja ettevõtjad), kes soovivad värvida Kärdla linnas asuva hoone, elamu ja/või abihoone fassaadi või piirdeaeda. Samuti on oodatud osalema korterühistute või mitmepereelamute esindajad tingimusel, et värvitakse kogu hoone fassaad. Värvikampaanias osalemiseks peab Linnavalitsusest võtma värvipassi, mille alusel kehtib hinnasoodustus fassaadivärvidele. Värvipassi märgitakse värvitava objekti asukoht ja orienteeruv värvitavate ruutmeetrite hulk.

Kampaania kehtib 1. juuni – 15. september 2013.
Tööd peavad olema teostatud 30. septembriks 2013.

Muud värvid on vastavalt Faasioni hinnakirjale, kus kehtivad kõik tavapärased soodustused (kliendikaart, muud kampaaniad).

Presidendi võidutule saabumine ja vastuvõtmine Viljandimaal

Täna Viljandimaal Mõisakülas peetaval Maakaitsepäeval andsid kaitseliitlane Martin Suigusaar ja naiskodukaitsja Anne-Liis Taim üle Viljandi maavanem Lembit Kruusele presidendi võidutule.

Maavanem jagas tuld edasi kõikide maakonna omavalitsuste esindajatele, kes omakorda süütavad võidutulest oma kodupaikade jaanituled. “Lubage mul siinkohal üle anda võidutuli kõikidele Viljandimaa omavalitsuste esindajatele, et te saaksite selle viia oma kodupaikadesse ja süüdata seal jaanilõkked. Nii jõuab võidutuli sümboolselt iga Viljandimaa elanikuni,” ütles Kruuse oma tervitussõnavõtus.

Viljandis algas Võidupüha hommik Vabadussõjas langenute austamisega

Viljandi maavanem Lembit Kruuse asetab riigi esindajana maakonnas tänupärja vabadussõjas langenuile

Täna, 23. juuni hommikul kogunesid Viljandis J. Laidoneri mälestussamba jalamile riigi esindajana maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linna Volikogu esimees Tarmo Loodus, Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ning mõned linnakodanikud, et alustada päeva austusavaldustega Vabadussõjas langenutele.

Viljandi maavanem Lembi Kruuse sõnul tuleb Võidupüha pidada rõõmupäevaks, mil tunneme siirast uhkust meie esiisade võidu üle. “See võit andis meile toona kaua igatsetud vabaduse ja võimaldab nüüd maailmakaardil eksisteerida vaba rahvana,” kinnitas Kruuse ja lisas: “Võidupühal austame ja mälestame neid, kes Vabadussõja rinnetel ja hiljemgi on Eesti vabaduse eest elu andnud. On tähenduslik, et võidutulest läidetakse ka jaanituli, meie olulisima suvetähtpäeva rõõmuvalgus.”

Vabadussõja saatus otsustati 23. juunil 1919 saavutatud võiduga Võnnu lahingus Saksa Landeswehri üle.

Rõuge vallavolikogu: Rõuge on Võru maakonna oluline tõmbekeskus

rouge_valdRõuge on ajalooliselt välja kujunenud tõmbekeskus, millele on ajaloo jooksul tuge andnud kihelkonnakeskuse staatus ning tänapäevane kiire ja kaugeleulatuv arengutee. Seda kinnitasid ka 19.juulil toimunud Rõuge vallavolikogu istungil kõik kohal olnud volikogu liikmed, kes hääletasid üksmeelselt Rõuge kui tõmbekeskuse säilimise poolt.

Rõuge on piirkond, kus pakutavate tegevuste mitmekesisus ja kõrge kvaliteet on siduvaks nii kohalikele elanikele kui ka paljudele teistes omavalitsustes elavatele inimestele. Põlvkondade pärandit seovad maakonna suurim kogudus ning kolm kalmistut. Rõuge on nooreneva elanikkonnaga piirkond, kus hariduse kvaliteet on kõrge ning jätkusuutlik, tervise- ja sotsiaalvaldkond võimalusi ja valikuid pakkuv, kultuuri- ning spordielu aktiivne. Rõuge on üle-eestilise tähtsusega ürituste toimumispaik Võrumaal. Rõuge on vabatahtliku töö keskus, noorsootöö ja rohelise energia eestkõneleja Eestis. Rõuget läbib üheksa riigimaanteed ning ollakse paljude bussiliinide ristumispaigaks. Rõuge koos lähialadega moodustab olulise turismipiirkonna Võrumaal ja Lõuna-Eestis.

Valdkondade eestkõnelejad Rõuge vallas on koostanud analüüsiva dokumendi, mis annab ülevaate Rõuge valla rollist tänases hetkes ja tulevikuarengutes piiriülese partnerina teistele kogukondadele.

Tiit Toots

Suvine Pokumaa ootab külla

pokumaaPokukalendri järgi punase maasika päeval täitus viis aastat päevast, kui Pokukoda avas oma külastajatele esmakordselt uksed. Need on olnud tegutsemis- ja sündmusterohked aastad, kui vanameistri Edgar Valteri unistus Pokumaast on järjest enam elavaks saanud.

Sellel suvel on Pokumaal kavas taas mitmed suveüritused, millest pikemalt allpool. Padasoomäel aga tegutseb teist aastat juba Pokukoja lahtiolekupäevadel (ja ilusa ilmaga) Pannkoogitare, kus saate mõnusas hubases tarekohvikus maitsvaid pannkooke mekkida.

22. juunil kell 18 toimub JAANIÕHTU Puuko juures Padasoomäel
Kohal on külapillimehed, köetud on suitsusaun. Võta kaasa väike annetus pillimeestele ja
saunakütjale. Kohapeal saab osta pannkooki ja kalja isetehtud linnastest.

5.-7. juulil toimub lustlik ja laululine etendus “Pokumäng” Padasoomäel.
Lastele ja koos lastega mängivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid.

24.- 28. juulil on Hobutöönädal.
Tule juba õhtul telkima, et näha varahommikust kündi, heina või puude vedu. Õhtupoolikul saab hobuvankris sõita ja ratsutada

3. augustil Hauka talukohas suvelõpuhõnguline muinasjutt-kontsert
“Pastoraalid”. Lähem info juuli alguses.

23.-25. augustini saab viimast korda vaadata etendust “Pokumäng”

Suvine ja väekas Pokumaa ootab Sind!

Rõõmsa kohtumiseni!

Pokupere
www.pokumaa.ee

Aasta tähtsaim tuli kaitseb kurja eest

JaanipäevJaanilaupäeva tähtsaim osa on läidetav jaanituli. Vanad eestlased uskusid, et kuhu jaanitule kuma paistab, sinna kuri ligi ei pääse, kirjutab C. R. Jakobsoni talumuuseumi museaalse osakonna juhataja Pille Perner.

Paljudel rahvastel on jaanituli olnud algselt seotud päikesepüha ja -kultusega. Nii ka eestlaste puhul. Jaanituleks hakati aegsasti valmistuma ja põletusmaterjali koguma. Ajalooliselt on Eesti eri paikades tuletegemise traditsioonid erinenud aga põhjalikult.

Tuli künkale või ridva otsa

Tänapäeval tehakse jaanituli enamasti maa peale. Vanasti oli Lääne-Eestis ja saartel aga tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis või laasitud puu otsa viidud katlas. Sellisel tulel oli oma nimi – „leedutuli“. Tähtis oli, et tuli kaugemale paistaks – kuhu jaanitule kuma paistis, seal kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud.

Mereäärsetel aladel, aga ka Peipsi rannikul, on olnud ja on kohati tänapäevalgi tavaks viia vanad paadid jaanitulle. Ruhnu saare elanikud tegid jaanituld ikka ainult kokkukuhjatud vanadest kalapaatidest. Taoline põletamine on ühtlasi ka ohvrilõke.

Sellegi kohta, et jaanituli tehti otse maha, on teateid üle Eesti. Tavaliselt valiti mõni kõrgem koht või küngas, et tuli ikka paremini paistaks – seepärast kannavadki paljud meie väiksemad mäed Jaanimäe nime. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa.

Loe edasi: Aasta tähtsaim tuli kaitseb kurja eest

Ruhnu uue koolimaja ehituseks kuulutati välja hange

Pea üheksa aastat pärast seda, kui valitsus eraldas Ruhnu vallale kuus miljonit krooni uue koolimaja ehituseks, kuulutas vallavalitsus välja hoone ehitushanke.

Valitsus andis Ruhnu vallale tänases vääringus umbes 384 000 eurot 2004. aasta suvel, kirjutab Saarte Hääl. Juba toona oli Ruhnu vallavalitsuse tellimisel valminud ka uue koolimaja eskiisprojekt, mis läinuks toonaste hindade järgi maksma 11,5 miljonit krooni.

“Kooli algne eskiisprojekt oli inspireeritud Ruhnu vanast talukompleksist,” ütles vallavanem Aare Sünter.

2008. aastal valminud projekt käiku aga ei läinud ja praegu on Sünteri sõnul ka raske öelda, kui palju koolihoone tänastes hindades maksma võiks minna.

“Mida me selle raha eest nüüd saame, selgub pärast riigihanke lõppu,” rääkis Sünter.

Laenuvõtmise plaani vallal tema sõnul esialgu ei ole ja lisaraha osas käivad läbirääkimised.

Ruhnu uus koolimaja tuleb ühekorruseline hoone koos spordisaali ja sööklaga. Seni koolina kasutatavas pastoraadihoones puuduvad Sünteri sõnul nii spordisaal kui ka nõuetele vastav köök.

Viljandimaa Arenduskeskus taaselustab maakonna ettevõtjate tunnustamise

Viljandi Maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit äratavad käesoleval aastal taas ellu maakonna ettevõtjate tunnustamise, mida korraldab SA Viljandimaa Arenduskeskus.

Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise eesmärgiks on maakonna ettevõtjate tegevuse väärtustamine. “Majandus on meie elu käivitav jõud ning ettevõtjate tunnustamine seega maakonna elujõu tagamisel oluline nii piirkondlikust kui valdkondlikust aspektist vaadates,” selgitas Viljandimaa Arenduskeskuse juht Kaarel Lehtsalu.

Auhindu jagatakse sel aastal viies kategoorias:

  • Auhind “Viljandimaa maaelu edendaja 2013” antakse välja ettevõtjale, kes tegutseb väljaspool Viljandi linna ja kes on aktiivselt osalenud kogukonna tegevuses ning panustanud oma piirkonna arengusse
  • Auhind “Viljandimaa edukas alustanud ettevõtja 2013” antakse välja kuni 3 aastat tegutsenud (registreeritud mitte varem kui 01.01.2010) ettevõtjale, kes on oma tegevuse edukalt käivitanud.
  • Auhind “Viljandimaa parim väikeettevõte 2013” antakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majandustegevuse ja ekspordivõimega lisandväärtust loovale ettevõttele, milles on kuni 50 töötajat.
  • Auhind “Viljandimaa parim suurettevõte 2013” antakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majandustegevuse ja ekspordivõimega lisandväärtust loovale ettevõttele, milles on rohkem kui 50 töötajat.
  • Auhind “Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2013” antakse ettevõtjale või MTÜ-le, kes on loonud kultuuripärandil põhineva toote või teenuse alates 01.01.2010.

SA Viljandimaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Ille Metsla selgitas, et uuendusliku kategooriana on lisandunud tunnustatavate ettevõtete kategooriasse loomemajanduse valdkond, mis on Viljandi maakonna üldises arengus olulisel kohal ning mis otsesemalt või kaudsemalt on seotud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tegevusega.  Loe edasi: Viljandimaa Arenduskeskus taaselustab maakonna ettevõtjate tunnustamise

2014. a tantsu – ja laulupeo esimene puudutus Tartus Raadil

27. juunil 2013 kohtuvad Tartus Eesti Rahva Muuseumi mõisapargis Raadil pärandi kandjad ja hoidjad. 

Kõiki huvilisi oodatakse osa saama 2014. aasta laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” esimesest õrnast puudutusest. Kontsert, filmi esilinastus, töötoad, ühe kiviaia sünd ja kodumaa pildid ERM-ile. Kohal on laulu- ja tantsupeo tegijad ja tegelased.

27. juunil kell 17.00 ootavad XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” loojad ja peoks valmistujad kõiki Tartus ERM-is. Räägitakse lähenevast laulu- ja tantsupeost, tutvustatakse ERM-is hoiul olevat pärandit, ERM-i uue hoone juurde kerkib kiviaed, näidatakse väikest põimikut 2014. aasta laulu- ja tantsupeo repertuaarist ning õhtu lõpuks vaadatakse J. Tusty filmi “Üheshingamine” maailma esilinastust. Räägitakse ka laulu- ja tantsupeo tuletulemisest, mis Tartust alguse saab 2014. aasta juunis. Sel juunikuu õhtul kultuuripärandi aasta keskpaigas on meil kõigil kui oma kaasaja pärandi loojatel ja kandjatel võimalus kohtuda pärandi hoidjatega ERM-is.

Tulijatel palutakse võtta kaasa üks kivi oma kodupaigast, mille saab jätta ERM-i uue hoone parki valmivasse kiviaeda.
Samuti palub ERM kaasa tuua pilt Kodumaa piltide võistlusele. Täpsema info leiab siit.

Tuletornikontserdil kõlavad Biitlite parimad lood

28. – 29. juunil Rannapungerjal toimuv Tuletornikontsert toob lavale hulga häid muusikuid.

Ivo Linna ja Airi Allvee esituses kõlavad ansambli The Beatles parimad lood. Võimsa juubelikontserdi annab Compromise Blue. Lavale astuvad veel Jan Uuspõld, Lenna Kuurmaa, Tanel Padar, Andres Kõpper jt.

“Rannapungerja on kontserdi korraldamiseks suurepärane paik. Tegemist on juba looduslikult väga erilise kohaga otse Pepsi kaldal, kus muusika saab täiesti uue kõla,” rääkis Tuletornikontserdi peakorraldaja Guido Kangur.  “Ja paistab, et see inimestele meeldib, sest kontserdikülastajate arv on kasvanud iga aasaga. Kui ilmaga veab, ootame siia tänavu enam kui 1000 inimest.”

“Rannapungerja on tuntud suvituskoht, mida vanem generatsioon kindlasti hästi teab. Kuid loodan väga, et tänu Tuletornikontserdile leiavad siia tee ka nooremad inimesed, kes avastavad samuti selle paiga võlu,” märkis Guido Kangur. “Seetõttu oleme püüdnud kokku panna võimalikult mitmekesise kontserdikava – et see pakuks kõigile midagi. Kui esimestel aastatel keskendusime pigem jazzmuusikale, siis tänavu kuuleb siin lisaks rocki, ballaade kui folkmuusikat.”  Loe edasi: Tuletornikontserdil kõlavad Biitlite parimad lood

Hiiu Ravikeskuses alustati koduõendusteenuse pakkumisega

Teisi-Ilve Remme, Erki Korp ja Jaanus Vool.

Eile tähistati koduõendusteenuse käivitumise algust SA Hiiu Ravikeskuses, mida pakub AS Medicumi tütarettevõte OÜ Koduõde.

OÜ Koduõde juht Teisi-Ilve Remmeli sõnul pakutakse teenust ravikeskuse klientidele, kuid eesmärgiks on lähiajal avada terviseõe iseseisev vastuvõtt ja pakkuda tervishoiuteenust kõikidele nõmmelastele.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on mõlemad teenused linnaosale tähtsad, sest ravijärjekorrad on pikad ja kiirest ligipääsust esmatasandi tervishoiuspetsialistidele – koduõdedele ja terviseõdedele – on suur puudus. “Seda tüüpi ettevõtlus on Nõmmele vajalik ja teretulnud, sest aitab edendada tervise- ja hooldusabi kvaliteeti tervikuna ja parandada nõmmelaste ligipääsu tervishoiuteenustele,” lisas linnaosavanem.

Koduõendustegevus toimub tihedas koostöös patsiendi perearstiga ja teenuse osutamise aluseks on pere- või eriarsti saatekiri. Terviseõe iseseisvale vastuvõtule saatekirja vaja ei ole. “Eakas nõmmelane ei peaks ootama pikkades ravijärjekordades, vaid esmase, terviseõe arvamuse, saab edaspidi siitsamast – Hiiu ravikeskusest. Vajadusel konsulteerib terviseõde perearstiga, kes võib määrata täiendavaid uuringuid või pikendada kroonilist haigust põdeva patsiendi retsepti. Täiendava näidustuse puhul suunab perearst inimese konsultatsiooniks Medicumi eriarsti juurde,” rääkis AS Medicumi juhatuse esimees Jaanus Vool.

SA Hiiu Ravikeskus asub aadressil Laste 1 endises lastehaigla hoonetekompleksis, mis veidi enam kui aasta tagasi eurotoetuste abil renoveeriti.