Kevadnädal Võrumaa kutsehariduskeskuses

Nädal Võrumaa kutsehariduskeskuses algas üritusega „VKHK rammumees 2013”.

Esmakordselt Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud rammumehevõistlusel tehti vägitegusid järgmistel aladel: bussi tõmbamine, seistes palgi surumine, rehvi kantimine, pakkude ja kivi alusele tõstmine ning raskuste kandmine. Kohtunikuks oli rammumeeste profisarjades võistleja, Srongman GP 2009, 2012 sarja võitja Markus Männik.

VKHK rammumeheks 2013 sai Kristjan Koppel, kes sai endale rändkarika, mille peale graveeritakse ka tema nimi. Teise koha pälvis Mario Kroonmäe, keda lahutas võitjast vaid üks punkt. Kolmanda koha saavutas Kristjan Kimmel.
Kõiki 13 osalejat tunnustati võistlusel osalemise eest tänukirja ja rammumehe T-särgiga. Esikolmikule jääb mälestuseks auhinnaplaat, mis on valmistatud Võrumaa kutsehariduskeskuse metalli- ja puidutöökojas.

Skype´i töötajad tegid annetuse Lastekülale

_Skype lastekylale_Skype Eesti esinduse töötajad kogusid firmasisesel heategevuslikul oksjonil kokku 3760 eurot, mis kingiti Juuru Lastekülale.

Heategevusliku oksjoni korraldajate tiim oli eelmisel nädalal Juuru Lastekülas, et vahetult tutvuda kohapealse eluga ja anda lasteküla juhatajale Ellen Nossenkole käest kätte sümboolne tšekk. Rahanumber muidugi sümboolne ei ole ja täpselt 3760-eurone summa kantakse üle lasteküla pangaarvele.
Üleandmise juures olid ka Juuru valla sotsiaaltööspetsialist Maiu Kalmus ja Rapla maasekretär Ene Matetski.
Skype Eesti esindaja, heategevusliku oksjoni eestvedaja Heidy Heinpalu rõhutas, et tegemist ei ole mitte Skype´i kui firma heategevusliku projektiga, vaid annetused laekusid Skype´i töötajatelt. Niisiis oli tegemist töötajate endi algatatud ja üheskoos läbi viidud esmakordse projektiga.

Loe pikemalt 24. aprilli Raplamaa Sõnumitest

Piirkiirus tõuseb tänavu maanteedel 193,4 kilomeetri ulatuses

Maanteeamet alustab esmaspäeval riigimaanteede neljarajalistel teelõikudel kohati piirkiiruse tõstmist 110 kilomeetrini tunnis, kokku tõuseb lubatud piirkiirus maanteedel 193,4 kilomeetri ulatuses.

Sarnaselt eelmise aastaga kaherajalistel teedel tänavu lubatud piirkiirus ei tõuse, ütles maanteeameti pressiesindaja.

Piirkiiruse tõstmine kehtib A- ja B-kategooria sõidukitele ehk mootorratastele ja sõiduautodele.

Tallinna-Narva maanteel saab tänavu 110 km/h sõita 121,3 kilomeetri, Tallinna-Tartu maanteel 49,9 kilomeetri ning Tallinna-Pärnu maanteel 22,2 kilomeetri ulatuses.

Tallinna-Narva maanteel saab Narva suunas liikudes sõita 110 km/h Loo-Kuusalu 28,7-kilomeetrisel, Ilmastalu-Valgejõe 22,7-kilomeetrisel, Loobu-Aaspere 9,7-kilomeetrisel, Järve-Täkumetsa 2,3-kilomeetrisel ning Täkumetsa-Edise 2,8-kilomeetrisel lõigul. Tallinna suunas sõites kehtib suurendatud piirkiirus Edise-Järve 4,4-kilomeetrisel, Aaspere-Loobu 9,5-kilomeetrisel, Valgejõe-Kemba 6,3-kilomeetrisel, Liiapeksi-Kiiu 15,2-kilomeetrisel ning Kodasoo-Loo 19,7-kilomeetrisel lõigul.

Tallinna-Tartu maanteel saab Tartu suunas liikudes sõita 110 km/h Peetri-Aruvalla 20-kilomeetrisel ning Tarbja-Valgma 5,1.kilomeetrisel lõigul. Tallinna suunas sõites kehtib suurendatud piirkiirus Valgma-Tarbja 5,1-kilomeetrisel ja Aruvalla-Peetri 19,7-kilomeetrisel lõigul.

Tallinna-Pärnu maanteel saab Pärnu suunas liikudes sõita 110 km/h Laagri-Ääsmäe 10,7-kilomeetrisel ja Tallinna suunas Ääsmäe-Laagri 11,5-kilomeetrisel lõigul.

Mullu kehtis suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h 172,3 kilomeetril.

Valitsuse liikluskomisjon kiitis tänavu jaanuaris heaks ettepaneku mitte tõsta tänavu suurimat lubatud sõidukiirust kaherajalistel teedel 100 kilomeetrini tunnis. Piirkiirus jäi kaherajalistel teedel liikluse halvenenud olukorra tõttu tõstmata ka mullu.

2011. aastal kehtis suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h 148,1 kilomeetril ja 100 km/h 658,4 kilomeetril.

Tavapäraselt tohib Eesti teedel sõita kuni 90 km/h.

Kohtla-Nõmme Hamlet ja iiri pada

Köögikomando pöördus Kohtla-Nõmmelt pärit Rakvere teatri juhi Üllar Saaremäe poole, kes kehastab juba sel suvel Rakvere linnuses Taani printsi Hamletit, kes vaevab oma pead igavesti raskete küsimustega. Aga lihtne ja toitev roog – nagu iiri pada – kosutab ka kõige paadunumat eksistentsialisti.

Koka- ja teatrikunst – kas nende vahel leiab ka ühise nimetaja? Mis on nende side ja suhe? Loe edasi: Kohtla-Nõmme Hamlet ja iiri pada

Parasummer sel suvel Saaremaal

Eile toimus kuursaalis turismihooaja avaseminar, kus tutvustati suviseid üritusi ning viidi koolitaja Alar Ojastu eestvedamisel läbi intensiivne ja mõtlemapanev koolitus “Teenindajast talendiks“.

Oma suviseid tegemisi tutvustasid Vilsandi rahvuspark, tulevikumuusikafestival Juu Jääb, Saaremaa ooperipäevad, Saaremaa merenädal ja kuursaal. Saare maavalitsuse spordinõunik Madis Kallas aitas läbi viia sportlikku jalasirutust.

Päris uus sündmus Saaremaal on sel aastal Parasummer 2013, mida ligi sajale seminaristile tutvustas saarlane Antti Kopliste. Vaatemängulise ürituseni on jäänud täpselt 76 päeva, kui alates 13. juulist võib nädala jooksul taevas näha rahvusvahelist dessanti. Parasummer 2013 ühe peakorraldaja Annika Arrase sõnul on tänaseks registreerunud inimesi kuuest-seitsmest erinevast riigist.

Eesti langevarjuklubi eestvedamisel toimub Parasummer 14. korda ning läbi ajaloo on nendele üritustele tulnud inimesi rohkem kui kahekümnest riigist.
“Varem oleme põhiliselt käinud Pärnu lennuväljal ja mõnikord ka Rapla Kuusiku lennuväljal,“ ütles Arras. “Vajasime vaheldust ning saime Kuressaare lennujaama direktoriga kokkuleppele. Saaremaale võib lendama ja hüppama tulla ligi 200 inimest – langevarjurid koos kaaslastega.“

Kuna registreerumine juba käib, siis võis lugeda ürituse kodulehelt, et kõik registreerujad arvatakse automaatselt ilmategemise osakonda. Osakonna töö eesmärk on järgmine: vahemikus 13.–20. juuli on Kuressaare lennuväljale planeeritud tuul 4 m/s, sinine taevas väikeste valgete pilvetupsudega, temperatuur +25 ringis.

Toimuvad ka erinevad võistlused. Näiteks 14. juulil toimub randa maandumine Raiekivi säärel.

Suveüritused on ettevalmistamisel, kui nüüd ka kevad pisut soojemat palet näitaks.

Õõvafestival avati müriseva rongkäiguga

HÕFFi-avaparaad

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalile andsid täna õhtul avapaugu mööda peatänavat vana surnuaia juurest kultuurikeskusse liikunud mootorratturid ja zombi’d.

Mürisevas rongkäikus liikusid kostümeeritud motoklubi Müristaja MC mootorratturite kõrval köitega ühendatud zombi‘deks muutunud Haapsalu gümnaasiumi noored, püüdes häälitsuste ja näoilmetega tänavaserva kogunenud pealtvaatajates õõva tekitada.

Filmifestivali avamine jätkus kultuurikeskuses 1980ndate kultusfilmiga “Maniakk”.

Pärast seda sai festivalifilmi vaadata hoopis ebatavalises keskkonnas – Haapsalu veekeskuses.

Unistus saab teoks

Teisipäeval pandi nurgakivi Kärdla sadamale, millest unistatud ja mille nimel töötatud paarkümmend aastat – ilus kingitus 75aastaseks saavale Kärdla linnale.
Pool tööd on tehtud, pool veel ees, aga enam ei kahtle keegi, et järgmise aasta suvel võtab Kärdla sadam vastu esimese laeva.
Skeptikud võivad ju arutada, et kas ikka on tarvis ja kui palju maksab, aga sajandi ehitus on Kärdla sadam kindlasti.
Sadam annab üle mitme põlvkonna taas õiguse Kärdlat sadamalinnaks nimetada.
Kärdla sadamast saab veel üks Hiiumaa mereuks, kustkaudu külalised Hiiumaale tulevad. Korrastatud rannaala ja sadam annavad Kärdlale uue ilusa tahu ja nii tulevad maitsi siia ka need, kel laeva või paati pole. Kõrgessaare valla Kalana sadama arendus tõestab, et inimestel on suur tõmme mere äärde.
Ja järgmisel aastal sündival Hiiu vallal saab mõlemas otsas olema sadam – idatipus Kärdla, läänetipus Kalana.