Eestisse lisandub ligi 150 000 uut kohanime

Riigikogu võttis eile vastu kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse, mis korrastab mitteametlike kohanimede registrisse kandmist, samuti täpsustab kohanimede määramist ja kasutamist.

„Kui tahame, et kiirabi ja postiljon jõuaksid õigesse kohta, tuleb erinevatel kaartidel tagada üheselt arusaadavad kohanimed. Seetõttu tuleb registrisse kanda ka mitteametlikud kohanimed, mida praegu kasutatakse näiteks aadressiandmetes või maakaartidel, “ selgitas vastava seaduseelnõu algatanud regionaalminister Siim Kiisler.

Seadusmuudatused võimaldavad koguda kõik need kohanimed kohanimeregistrisse ning tagada toimiv aadressiandmete süsteem, et kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed. Samuti tagatakse, et sama kohta nimetataks erinevates registrites ühesuguse nimega ja nimekuju oleks nii kaartidel kui ka andmekogudes ühesugune. Vastu võetud seadusemuudatuse tulemusel võib registreeritud kohanimede arv regionaalministri sõnul kasvada isegi 4-5 kordseks. „Täna on registris ligikaudu 42 000 kohanime. Kui lisada kõik need kohanimed, mida laialdaselt kasutatakse, aga ametlikult justkui ei eksisteeri, kasvab see arv hinnanguliselt 200 000-ni,“ ütles Kiisler.

Seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil. Loe edasi: Eestisse lisandub ligi 150 000 uut kohanime

Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

TEDxTallinn3. mail 2013 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses viies TEDxTallinna konverents alateemaga “Piiri peal“.

Esinejad jagavad oma visiooni piiri peal meditsiinist, kirjandusest, keskkonnast, valitsemisest, muusikast, kunstist, tulevikutrendidest, teatrist, haridusest ja muust huvitavast. Üles astuvad teiste hulgas futurist ja ettevõtja Michael Vassar, eestivene kirjanduse edendaja Igor Kotjuh, ökotsiidi vastase võitluse eestvedaja Polly Higgins, avatud andmete ja avatud valitsemise propageerija Ton Zijlstra, helilooja ja pianist Kristjan Randalu, kunstnik Okeiko, haridusuuendaja Frida Monsén, ennustusturgude ekspert Robin Hanson, teatrijuht Peeter Jalakas ja filmimees Rein Maran.

Selleks, et saada osa inspireerivatest ja piiri peal ideedest, korralda oma kogukonnas, töökollektiivis või lihtsalt sõpradega ühisvaatamine.

Mis on TEDxTallinn 2013 ühisvaatamine? Ühisvaatamine on võimalus koos sõprade, kolleegide, kooli- või organisatsioonikaaslastega ja ka inimestega erinevatest valdkondadest jälgida reaalajas TEDxTallinn 2013 otseülekannet. Selleks, et ka Sinu sõbrad, tuttavad, kaaslased ja sama kandi inimesed osa saaksid, tule meie korraldustiimi üheks ühisvaatamise eestvedajaks. Loe edasi: Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. Foto: Uma Leht
Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. Foto: Uma Leht
Puiga kuul kõrrald’ latsilõ joba kolmõtõistkümnendät kõrda võrokiilse näütemängupäävä. Näütemängupäivä peeti 19. urbõkuul. Võrokiilsit tiatritükke oll’ tettü eläjist, koolielost, laadast ja pall’ost muust.

Püüne pääl näütsi hinnäst trupi mitmõlt puult Vanalt Võromaalt: Harglõst, Pikästkannust, Vilustõst, Mamastõst, Puigalt, Parksepäst, Kääpält, Haanist, Vahtsõliinast, Osolast ja Võrolt.

Hindamiskogo meelest tull’ kõgõ parõmbalõ vällä Kääpä põhikooli tükk «Varõsõlõ valu, harakalõ haigus – mi lats olku terve». Sepä Liidja kirotõt ja Kähri Jana vällä säet näütemäng kõnõlõs tuust, kuis kodoeläjä oppasõ pernaasõ liinast küllä sõitnu latsõlatsõ maasüüki süümä.

Näütemängupäävä hindamiskogo kitt’ ka Haani kooli Juku-nall’ust kokko säetüt tükkü. Pikäkannu kuuli kiteti Eesti riigi sündümise ao põnõva kujotamisõ ja Vahtsõliina kuuli huvitava luulõpruukmisõ iist.

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. «Latsil tulõva kõgõ parõmbahe vällä iks katõkõnnõ, ku umavaihõl kõnõlõsõ vanõmba inemise, a ma olõ kummutanu näide arvamist ja seletänü, et võro kiil ei olõ õnnõ mutikõisi kiil,» kõnõl’ Mammastõ kooli latsi juhendaja Lepassoni Marju. Loe edasi: Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü

Tartu Folgiklubis esinevad Kärt Johanson ja Maarja Nuut

Kolmapäeval, 17. aprillil esinevad Tartu Folgiklubis Kärt Johanson ja Maarja Nuut. Tartu Folgikubi algab kell 19 traditsioonilise autoritunniga, mille esinejaks on seekord Kärt Johanson. Esinejat küsitleb Ants Johanson. Tartu Folgiklubi autoritunnid jõuavad ka Klassikaraadio eetrisse, saatesse Folgialbum. Kell 20.30 jätkub õhtu plaadiesitluskontserdiga: oma albumit “Soolo” esitleb noor viiuldaja Maarja Nuut.

Maarja Nuut on Virumaalt pärit viiuldaja ja laulja. Mõned aastad tagasi Viljandi Kultuuriakadeemiasse pärimusmuusikat õppima asudes võlusid teda vanade eesti külapillimeeste mängu kõla ja intensiivsus. Hetkel õpib Maarja Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia magistriõppes ning uurib eesti vanemat viiulimuusikat ja tantsu. Ta tegutseb õpetajana ning on andnud kursusi nii Eestis kui välismaal. Maarja mängib ka ansamblis Knihv ning rahvusvahelises kollektiivis Ethno in Transit, neist viimasega on intensiivselt kontserte antud üle terve Euroopa aga ka Austraalias.

Tartu Folgiklubi algab kell 19 klubis Jazz (Ülikooli 20, I korrus). Pileti hind on 3 eurot, sooduspilet õppuritele ja pensionäridele 2 eurot, kuni põhikooli lõpuni tasuta, rahvarõivastiil riietuses annab lisasoodustuse piletihinnas.

Tartu Folgiklubi korraldab MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Lisainfo:
Ants Johanson, tel 5057303
Maarja Nuut, tel 56606958

Keväjäne sildirõõm

Foto: Uma Leht
Foto: Uma Leht
Ku talon om pini, piä-i müüdäkäüjit õkva «Purõja pini» sildiga hiidütämä. Võro küle alt Meegomäelt peri polaaruurja Palo Timo oll’ Karula rahvuspargin suusamatkal, ku üte talo man jäi silmä silt «Tan eläse pini ja timä inemise».

«Seo om peris vahva pini iist hoiataja silt. Säänest torrõt olõ-i ma inne nännü ja selle jaga tuud Uma Lehega,» selet’ Timo ja saat’ meile pildikese kah.

Uursõ perrä, et pinisilt om rahvamuusigu Roose Celia Pirrupuusaarõ talo man. Celia ütel’, et sildi mõtõ om tuu, et müüdäkäüjä (vai suusataja) saasi arvu: tii lätt talohoovist läbi. «Sis inemine tiid, et taa ei olõ suvõkodu, ja om valmis, et talu man om pini kah,» ütel’ Celia.

Harju Ülle, Uma Leht

Täna toimub I Põlvamaa noormeeste tervisefoorum

Projekt Mehed Liikuma koostöös Põlva Maavalitsusega korraldab 11. aprillil esimese Põlvamaa noormeeste tervisefoorumi.

Põlva Kultuuri- ja Huvialakeskuses toimuva ürituse eesmärgiks on parandada Põlvamaal elavate ja õppivate noorte meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning aidata kaasa jätkusuutliku ühiskonna arengule.

Foorumil räägitakse laiemalt meeste tervisest, riskikäitumisest, tervislikest eluviisidest ja meeste rollist ühiskonnas: esinejatena astuvad ülesse meestearst Kristo Ausmees, suusakuulsus Jaak Mae, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse peaspetsialist Ott Tuuling, Politsei- ja Piirivalveameti vanemkomissar Rainer Rahasepp ja saatejuht Kertu Jukkum. Foorumi avab Põlva maavanem Ulla Preeden.

Lisaks on üritusel võimalik tutvuda Aide autokooli, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseliidu Põlva maleva, Maanteeameti, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse ja Lõuna Päästekeskuse tegevusega.

I Põlvamaa noormeeste tervisefoorumist on osa võtmas rohkem kui 150 noormeest vanuses 15-19 eluaastat. Üritust rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest.

Allikas: MTÜ ABC Arendus

Tuleretk tähistab Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Jüriöö tuleretkTänavu möödub 670 aastat Eesti vanema ajaloo ühest intrigeerivamast sündmusest, 23. aprillil 1343 alguse saanud Jüriöö ülestõusust, mille tagamaad on senini suures osas selgusetud.

1343. aasta 23. aprillil süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Ordumeistri kaplanile Bartholomeus Hoenekele omistatud nn Liivimaa noorema riimkroonika järgi rüüstasid eestlased Padise tsistertslaste kloostri ning tapsid sealsed mungad, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Pääsenud sakslased pagesid Paide ja Tallinna linnamüüride taha. Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid tõenäoliselt haarasid eestlased maa enda kätte paari päevaga.

Olenemata sellest, et eestlaste peavägi sai maikuus orduväe käest Sõjamäel tänu ordumeistri kavalale pettusele lüüa, hoiti maapiirkondade linnuseid veel aasta lõpuni enda valduses. Pärast mardipäeva saabusid orduvägedele Preisimaalt lisajõud ja ordumeister andis sõjaväele korralduse Harjumaal kõik vanad koos noortega maha tappa, mis ka täide olevat saadetud. Viimased talve hakul orduväe kätte langenud linnused olid Varbola Jaanilinn ja Lohu Jaanilinn. Pärast seda kirjeldati Harjumaad kui “tühja ja paljast maad”. Lääne-Eesti saari suudeti eestlaste valduses hoida pea kaks aastat kuni oldi ka seal lõpuks sunnitud suuremale jõule alla vanduma ja rahu sõlmima. Loe edasi: Tuleretk tähistab Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Kagu Kabujalakõsõ tähistab 15. sünnipäeva kontserdiga

KabujalakesedPõlvamaa noorte rahvatantsurühm Kagu Kabujalakõsõ tähistab oma 15. tegevusaastat suure kontserdiga 11. mail Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.

1998. aastal loodud rahvatantsurühma juhendajateks on riiklikult tunnustatud koreograaf ja tantsuõpetaja Maido Saar ning noored andekad tantsujuhid Aveli Asber ja Andre Laine.

Peamiselt tantsitakse Maido Saare tantse, sest need räägivad just sellest, mis noortele tähtis – armastus, sõprus ja seiklused. Hea meelega hoitakse repertuaaris ka teiste Eesti tuntud autorite tantse ning folkloorseid tantse.

Sünnipäevakontsert kannab nime „Soojad jäljed“. „Kagu Kabujalakõsõ on sõpruskond, kes jätab endast alati maha soojad jäljed,“ räägib juhendaja Aveli Asber. „Neid jälgi on kaugemal ja lähemal, paljudel lavadel ja platsidel, südametes ja silmades. Kõige tähtsam on see, et neid jälgi tuleb aina juurde ja need jäljed ei jahtu.“

Sünnipäevakontsert toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses 11. mail kell 18. Alates kella 17-st saab kultuurikeskuse fuajees vaadata näitust Kagu Kabujalakõsõ tegevusest läbi 15 aasta. Piletid hinnaga 3 € on müügil tund enne kontserdi algust kohapeal.

Lisainfo: Kätlin Hoop, tel. 56 639 661, Kagu Kabujalakõsõ

Viljandimaa noorsootöötajad õppisid läbipõlemist ennetama

Viljandi maavalitsus korraldas maakonna noorsootöötajatele tervisealase koolituse, millel osalejad said teoreetiliste teadmiste kogumise kõrval hinnata ka praktikas oma tervislikku seisundit.

„Viljandimaa noorsootöötajatele, noortekeskuste töötajatele ja huvijuhtidele mõeldud koolituspäevade eesmärk oli jagada noortega töötavatele spetsialistidele igapäevatöös hakkama saamiseks nii psüühilise kui füüsilise tervisega seotud teadmisi,“ tutvustas Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist ja alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi.

„Maakonna noorsoovaldkonna arengu tagamisel pean oluliseks valdkonnapädevuste tõstmisele lisaks pakkuda noortega töötavatele inimestele nende koormuse juures –enamasti vastutavad nad ju mitme valdkonna eest – ka oskusi ja teadmisi ennekõike iseendaga toime tulla,“ selgitas Riina Tootsi.

2. ja 3. aprillil Võrumaal Võru-Kubijal teoks saanud koolituse läbiviijateks olid OÜ Katriitos kliiniline psühholoog ja koolitaja Triinu Niiberg-Pikksööt ning MTÜ Vireo Tervis ja Sport füsioterapeut-toitumisnõustaja ja treenerid.

Koolituse esimesel päeval räägiti tööstressi ja läbipõlemisega seotud teemadel: kuidas ennetada, märgata ja leevendada stressi ning vältida läbipõlemist iseendal ja kolleegil. Kõne all olid ka abistavate elukutsete tööstressi ja läbipõlemist soodustavad faktorid. Osalejatele jagati ühtlasi praktilisi oskusi stressi ja läbipõlemisega toimetulekuks.

Koolituse teine päev oli kavandatud tervisepäevana, mille käigus said noorsootöötajad hinnata oma tervislikku seisundit; teha läbi südame- ehk vastupidavustreeningu ning osaleda treeningu- ja toitumisalasel seminaril. Tervisliku seisundi hindamise tulemuste kohta anti kohe ka tagasisidet ja tehti nõustamist.

„Koolituse lõpuks olid noorsootöötajad saanud oma tervislikust seisundist parema ülevaate ja professionaalseid nõuandeid, kuidas kiire töötempo ja suure vastutuskoorma juures võimalikult hästi toime tulla ning nii füüsiliselt kui vaimselt terveks jääda,“ rääkis Riina Tootsi.

Teise koolituspäeva lõppu mahtus tema sõnul veel ka Võru avatud noortekeskuse külastamine. Keskuses kohtuti kohalike noorsootöö edendajatega, kes tutvustasid Võrumaa noorsootöös toimuvat.

Allikas: Viljandi maavalitsus