29 märts 2013 Archives

Palmse mõisakompleksis saab teoks uus muusikaprojekt

SA Virumaa Muuseumid koostöös Eesti Kontserdiga on välja töötanud uue klassikalise muusikaga suveürituse formaadi Palmse mõisa tiigil: „PALMSE MÕISA MUUSIKA“.

Projekti kunstilise kontseptsiooni eesmärk on pakkuda publikule kõrgetasemelist klassikalist muusikat. “Palmse mõisa muusikal” on kindel koht looduse, muusika ja Eesti ühe uhkema mõisaansambli ühtesulatamisel.

Tegemist on omalaadse veemuusikaga, kus esimest korda Eestis rajatakse saddle–span-tüüpi lava otse tiigile, kust avaneb vaade Palmse mõisale. Tiigi kaldale kerkib 1000 istekohaga publikutsoon.

Avakontserdil, 6. juulil kell 21 kõlab mõisapargis Pjotr Tšaikovski ja Giuseppe Verdi muusika. Galakontserdil “Tšaikovski ja Verdi” esinevad Eesti sümfonismi lipulaev ERSO koos dirigent Anu Taliga. Solistideks on Moskva ühe parima ooperiteatri Helikon solistid Karina Flores (sopran), Ali Magomedov (tenor) ja Maksim Perebeinos (bariton). Tegemist on vaieldamatult ooperimaailma tõustvate tähetedega, kel taskus palju tähtsaid konkursivõite, kontserte ning vapustavaid ooperirolle.

Avakontserdil on ka omamoodi seos Palmse mõisaga: 19 sajandi muusikageeniuste, Tšaikovski ja Verdi loomingu kõrgperiood langes enamvähem samale ajale Tallinna–Peterburi raudtee ehitusega. Selle raudtee ehk silla rajaja oli aga Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen. Loe edasi: Palmse mõisakompleksis saab teoks uus muusikaprojekt

National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

Äsja jõudis lugejani ajakirja National Geographic Eesti aprillinumber, mille seekordne põhilugu keskendub ammu surnud liikide taaselustamise temaatikale. Teadus on jõudnud sinnamaani, et kadunud liikide elluäratamine muutub üha lihtsamini teostatavaks, kuid see vastuoliline teema kütab kirgi ka teadusmaailmas endas.

Põhilugude lühitutvustus:

Kas äratame nad ellu
Väljasurnud liikide taaselustamine on juba võimalik. Kas ka vajalik?

Mammutivõha kütid
Siberi tundras käib jaht ammusurnud mammutite võhkadele.

Uusi liike otsimas
Teadlased on kirjeldanud 1,7 miljonit liiki, miljonid on kirjeldamata.

Kutsumus – lendur
Barrington Irving õpetab lapsi taevalaotust avastama.

Delaware’i park
USA-sse kavandatav rahvuspark väärtustab Brandywine’i orgu.
Loe edasi: National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

Tee kaasa räätsaretk Saarisoolt Kuresoole

Tänavu oma 20. sünnipäeva tähistavas Soomaa Rahvuspargis on neli suurt raba: Kikerpera raba, Ördi raba, Valgeraba ja Kuresoo. Tule sel laupäeval koos Aivar Ruukeliga neljatunnisele räätsamatkale Saarisoolt Kuresoole, tagasijõudnuile lõkkel küpsetatud vorstid ja tee.

Buss väljub Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi kell 19.00. Sõidu hind retkelistele täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 20 EUR, õpilastele 12 EUR. Lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta. Info ja registreerimine 56476297, retked@looduseomnibuss.ee. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Allikas: Looduse Omnibuss

Sänna Kultuurimõisas saab õppida Veedade laulmist

Laupäeval, 30. märtsil 12:00-15:00 toimub Sänna Kultuurimõisas Veedade laulmine Ragnar Kurmi juhendamisel.

Veedade laulmine annab üleva tunde, kuna just helid saavad puudutada kõige sügavamat osa meis. Veedad on inimkonnale vanim elutarkuse (praktiline ning vaimne) kogumik pärit Indiast. Traditsiooniliselt on seda edasi antud suuliselt – lauldes, hilisemal ajal on kirjalikult üles tähendatud. Veedade laulmisel on täpne reeglistik.

Oodatud on kõik huvilised. Eelduseid pole. Palun anna enda tulekust teada telefonil 53268358, Ragnar Kurm.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Corelli Music: “Kirikupühad Maarjamaal – Stabat Mater”

Reedel ja laupäeval jätkab Corelli Music kultuuripärandi aastat pika traditsiooniga kontserdisarjaga ”Kirikupühad Maarjamaal”. Kui märtsi algus viis kontserdid mõisatesse ja Toompea aadlipaleesse, siis nüüd esitletakse meie unikaalsest kultuuripärandist ajaloolisi kirikuid ja ülestõusmispühadele eelneva vaikse nädala temaatikat.

Kannatusaja kontserdid suurel reedel, 29. märtsil kell 18 Tartu Jaani ja vaiksel laupäeval, 30. märtsil kell 16 Tallinna Jaani kirikutes pakuvad kavas ”Stabat Mater” barokiaja muusikat eriti tundeküllaste teostega, nähtuna läbi kannatava ema silmade. Jätkub ka Corelli jõulufestivalil 2012 alanud barokiaja müstilise hääleliigi kontratenori tutvustus, seekord soleerib Eestis harva esinenud kontratenor Ivo Posti.

Kontserdiagentuuri Corelli Music juhil Mail Sildosel on eriti hea meel, et seekordsed kontserdid jäävad ka iseseisvumise põlistumise nädalasse. Ilma Eesti riigi vabanemiseta poleks muusikavallas lisandunud ühtki eraõiguslikel alustel tegutsevat kooslust, nagu seda on esimestes vabanemise tuultes 1992 sündinud barokkansambel Corelli Consort, samuti hiljem selle tegevusest väljakasvanud Corelli Barokkorkester ja kontserdiagentuur Corelli Music. Loe edasi: Corelli Music: “Kirikupühad Maarjamaal – Stabat Mater”

Ettevõtjad viivad aprillis HIV-teemalised külalistunnid koolidesse üle Eesti

Aprillis suunduvad koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ eestvedamisel koalitsiooni kuuluvate ettevõtete töötajad ja teised vabatahtlikud juba neljandat aastat „Tagasi Kooli“ raames jagama 7.-12. klassi õpilastele teadmisi HIV/AIDSi ja turvalise seksuaalkäitumise teemadel.

HIV-teemalise eriprojekti fookusnädal koolides toimub 1.-5. aprillini, kuid temaatilised külalistunnid jätkuvad nii Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Tartumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Raplamaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal terve aprillikuu jooksul. Kokku jagatakse teadmisi HIV, AIDSi ja turvalise seksuaalkäitumise teemadel ligikaudu 1500le õpilasele.

Viimastele uuringutele tuginedes on noorte teadmised HIV levikust ja käitumispraktika kondoomi kasutamisel iga aastaga paranenud ja trendi jätkumiseks on pidev teavitustöö koolides äärmiselt vajalik.

Swedbanki personalidirektor Signe Kaursoni sõnul näitab tema praktika tundide andmisel abiturientidele, et noored on HIV- temaatikaga päris hästi kursis, kuid alahinnatakse just iseenda nakatumisega seotud riske. „Ei teadvustata, et tegemist on väga pika peiteajaga viirusega ja hinnanguliselt 4000 inimest Eestis ei tea oma nakatumisest. Seetõttu on teadlik käitumine ja testimine viirusest hoidumisel väga olulised. Samuti vajab selgitamist, et tänapäeva meditsiin võimaldab viirusesse nakatumisel elada täisväärtuslikku elu ning viirusekandjaid enda ümber ei tohiks karta, “ ütles Signe Kaurson.

Koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ tegevjuht Keit Fomotškini sõnul soovivad koalitsiooni esindajad HIV-teemaliste külalistundidega olla toeks just koolide tervise- ja inimeseõpetuse õpetajatele: „Õpetajatest ja nende oskuslikust teemakäsitlusest sõltub väga palju. Paraku ei oma üle poolte inimeseõpetuse õpetajatest hetkel vajalikku erialast ettevalmistust. Soovime HIV-teemalise eriprojektiga rõhutada, et riigil tuleb õpetajate vastavasse ettevalmistusse ja täiendõppesse senisest märksa tõsisemalt suhtuda ja sellesse ka investeerida,“ sõnas Keit Fomotškin. Loe edasi: Ettevõtjad viivad aprillis HIV-teemalised külalistunnid koolidesse üle Eesti

Jahilubade enampakkumisel kerkis hektaritasu üle 2 euro

Käesoleval jahihooajal osutus RMK suurulukite jahilubade enampakkumine mullusest konkurentsitihedamaks ja edukamaks. Pakkumisi tehti kõigile 20-le jahialale, keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta oli 2,17 eurot. Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 300 000 euro, mida jagatakse küttimist lubavate maaomanikega.

“Enampakkumise vastu oli tänavu väga suur huvi, mistõttu jahimeeste pakkumised osutusid alghindadest ligi 1,35 korda kõrgemaks,” märkis RMK juhatuse esimees Tiit Timberg ja lisas, et enampakkumise võitja peab lisaks enampakkumise summale tasuma ka küttimislubade eest. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras.

Kõik jahipidamisega kaasnevad õigused, kohustused ja piirangud määratletakse enampakkumise võitjatega sõlmitavates kokkulepetes. Tiit Timbergi sõnul tagatakse ka sel jahihooajal tõhus omanikujärelvalve: “RMK töötajad teevad perioodilisi kontrollkäike, jälgimaks jahipidamistingimuste korrektset täitmist. RMK nõuab kütitud suurulukite märgistamist ühekordsete, nummerdatud ja taaskasutamist mittevõimaldavate märgistuslipikutega. Samuti tuleb vahetult peale uluki tabamist ja jahiloa realiseerimist saata SMS-sõnum RMK sõnumikeskusesse.“ Loe edasi: Jahilubade enampakkumisel kerkis hektaritasu üle 2 euro

Priiuse põlistumise päeva e-mälumäng meeldis rahvale

Kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonna korraldatud priiuse põlistumise päeva harivat e-mälumängu mängiti kokku üle 22 tuhande korra – mänguga jõudsid lõpuni 14 755 mälumängu huvilist. Mälumängu kommenteeritud vastustega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.parandiaasta.ee/vastused.

“See teeb meele ikka väga rõõmsaks, et inimesed pärandiaasta mälumängu niivõrd suure entusiasmiga mängisid. Oli ka kuulda, et küsimused pakkusid just parasjagu väljakutset ning mängust saadi uusi teadmisi. Eks meie eesmärk oligi mängijate teadmistepagasit kasvatada,” jäi mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna tulemusega väga rahule.

Lähipäevadel analüüsivad mängu korraldajad tulemusi ning selguvad võitjad võistkondade, koolide ning erinevates vanusekategooriates. Mälumängu kategooriate erinevate võitjatega võtavad korraldajad ühendust 10 tööpäeva jooksul.

Mälumängus osalejatele on Eesti kultuuri- ja mäluasutused pannud välja rikkaliku 95 erinevast auhinnast koosneva auhinnafondi. Peaauhinnad erinevate kategooriate võitjatele on Viljandi Folgi folgipassid. Lisaks on auhinnafondis folgi päevapassid, teater Ugala ning rahvusooper Estonia piletid, arvukalt pääsmeid muuseumidesse ning rikkalik valik kultuuripärandit tutvustavaid raamatuid. Parimat võistkonda ootab Eesti Meremuuseumis ees põnev programm “Salajane koostöö Soomega”. Tublimale koolile on Eesti Meremuuseum pannud välja vabalt valitud haridusprogrammi 25-le õpilasele koos lõunasöögiga Lennusadamas. Loe edasi: Priiuse põlistumise päeva e-mälumäng meeldis rahvale

KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) esimeses voorus laekunud 1020 taotluse rahaline maht oli 51,3 miljonit eurot. Enim taotlusi esitati keskkonnateadlikkuse programmi (446), kogusummas 5,6 miljonit eurot ja looduskaitse programmi (149), 7,6 miljoni euro ulatuses. Varasemaga võrreldes on oluliselt tõusnud taotluste hulk jäätmekäitluse valdkonnas (89), kogumaksumusega 2,3 miljonit eurot.

Teistest tagasihoidlikum oli taotluste arv merekeskkonna programmi (12), kogusummas ligi 0,8 miljonit eurot. Rahaliselt taotletakse kõige enam toetust veemajanduse projektidele (136), kokku 18,2 miljoni eurot eest.

„Taotluste hulk oli ootuspäraselt suur. Jätkuvalt on kõige populaarsemad valdkonnad keskkonnateadlikkus ja veemajandus. Jäätmekäitluse valdkonna hüppeline kasv on suure tõenäosusega tingitud võimalusest taotleda toetust maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalagunenud ehitiste likvideerimiseks, mida rahvakeeli võiks nimetada tondilosside lammutamise programmiks,“ ütles KIK-i juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Ta toonitas, et tegemist on esialgsete tulemustega ning lõplik nõuetele vastavate taotluste arv selgub peale nende läbivaatamist.

Piirkonniti esitati kõige rohkem taotlusi Tartu maakonnast (141), kogusummas 6,1 miljonit eurot. Järgnesid Harjumaa ja Lääne-Virumaa. Kõige vähem taotlusi saabus Hiiumaalt. Loe edasi: KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Politsei korraldab reedel reidi Tallinna-Tartu maanteel

Reedel, 29. aprillil korraldavad Lõuna ja Lääne prefektuur ühisreidi Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liikluse rahustamiseks. Kontrollitakse nii lubatud kiirusest kinnipidamist, ohtlike manöövrite sooritamist kui kõike muud, mis võib sujuvat liiklemist häirida.

Möödunud aastal juhtus Eestis kokku 1380 liiklusõnnetust, milles hukkus 87 ja sai vigastada 1705 inimest. Liiklusõnnetuste üheks peamisteks põhjusteks on olnud lubatud sõidukiiruse ületamine ning ohtlike manöövrite sooritamine.

Kahe prefektuuri ühiskontroll maanteel tuletab kõigile sõidukijuhtidele meelde ohutute sõiduvõtete vajalikkust ning sedagi, et kätte jõudev kevad liikluses sõltub meist kui liiklejatest endist.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet