Päev: 11. jaanuar 2013

SA Perekodu peremajad pälvisid üleriigilise tunnustuse

SA Perekodu peremaja V2ikem6isas 2
SA Perekodu asenduskodu peremaja Väikemõisas. Foto: Viljandi Maavalitsus

Eesti Kodukaunistamise Ühendus viis läbi konkursi “Energiasäästlik kaunis kodu 2012”, kus eksperdid hindasid üheks üleriigiliseks võitjaks sihtasutuse Perekodu asenduskodu peremajad Väikemõisas.

Eesti Kodukaunistamise Ühenduse (EKKÜ) komisjoni töös osalenud Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialisti Jane Lumiste sõnul on ekspertidelt saadud tunnustus igati positiivne. Tema jutu järgi on SA Perekodu peremajad Viljandimaal hea näide energiasäästlikest avaliku ja kolmanda sektori objektidest.

“Need majad on teistele eeskujuks. Ennekõike uute ühiskondlike objektide planeerimise juures tuleks arvestada seda, et hooned oleks energiasäästlikud ja/või taastuvenergiat kasutavad, sest sisuliselt omavalitsused või riik peavad ju neid objekte üleval pidama,” rääkis Jane Lumiste. “Pigem juba olemasolevate objektide renoveerimise puhul kerkib tihti küsimus, kas investeering on tulu või kulu. Seega tasub kindlasti uurida erinevaid võimalusi, kuidas rahastada energiasäästu- või taastuvenergia lahendusi. Kindlasti peaks kaaluma Kredexi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt pakutavaid variante ning teisi programme.”

Saarepeedi vallas Väikemõisas asuvad SA Perekodu asenduskodu kaks peremaja on projekteeritud passiivmaja põhimõtetest lähtudes. Lihtsa traditsioonilise vormiga, kaldkatusega ühekorruselise hoone aknad on kolmekordsete pakettklaasidega. Hoone suuremad aknad on suunatud päikese poole ja varustatud päikesesirmidega. Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumba abil ning ruumides on ka vesipõrandaküte. Ventilatsioon on lahendatud soojustagastiga ventilatsiooniagregaatidega. Katusel on ette nähtud sooja vee tegemiseks päikesekollektorid, kuid praegu neid veel paigaldatud ei ole.

SA Perekodu peremaja V2ikem6isas 4
SA Perekodu asenduskodu peremaja Väikemõisas. Foto: Viljandi Maavalitsus

Konkurss “Energiasäästlik kaunis kodu 2012” toimus mitmel tasandil. Esiteks pakuti konkursile välja üle Eesti 24 erinevat objekti. Seejärel toimus maakondade esindajate ühine komisjoni istung, mille käigus tutvuti kõigi maakondadest esitatud nominentidega ning valiti välja need 12 objekti, mis saadeti edasi konkureerima lõppistungile.

Jane Lumiste sõnul oli lõppistungi eesmärk kaasata laureaatide valimisse eksperdid ning saada neilt ühtlasi soovitusi võimalikuks konkursi jätkamiseks 2013. aastal. Ekspertideks olnud Maailma Energeetika Nõukogu volinik Einar Kisel, volitatud ehitusinsener ja energiaaudiitor Margus Sarmet ja diplomeeritud energiaaudiitor Aare Vabamägi lähtusid oma
hinnangu andmisel eelkõige ehitiste energiatõhusa ehitamise põhimõtetest või nende energiatõhusamaks muutmise potentsiaali ärakasutamisest, arvestades iga objekti puhul konkreetset olukorda.

Eksperdid tõstsid esile ja tunnistasid üleriigilisteks võitjateks Roela Noortemaja Lääne-Virumaal (renoveeritud ühiskondlike hoonete kategoorias), SA Perekodu asenduskodu peremajad Viljandimaal (uute ühiskondlike hoonete kategoorias) ja korteriühistu Tehvandi Valgamaal (kortermajade kategoorias).

EKKÜ hinnangul väärtustab kaunite ja energiatõhusate ehitiste väljaselgitamine maakondlikul ja riiklikul tasandil energiasäästuga seotud tegevust ja on heaks eeskujuks. Kindlasti väärib selliste objektide tunnustamine jätkamist ning viib riigi ja Euroopa Liidu energiasäästu alaseid eesmärke inimestele lähemale.

Konkursi laureaadid kutsutakse ühenduse teatel 20. jaanuaril Tallinnas Nokia kontserdimajas peetavale III Eesti koduomanike kongressile, kus majandus- ja kommunikatsiooniminister annab neile üle vastava tunnustuse.

15 aastat tegutsenud Eesti Kodukaunistamise Ühendus on tuntud kui üleriikliku, presidendi eestkoste all oleva kodukaunistamise konkursi korraldaja. Nüüd on ühendus võtnud käsile veel ühe tegevussuuna, asudes koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga tutvustama moodsaid energiasäästuvõimalusi ja julgustama inimesi neid kasutusele võtma.

Lisainfo: Jane Lumiste, Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist, Kodukaunistamise Viljandimaa komisjoni esimees, tel. 433 0431, e-post: jane.lumiste@viljandimaa.ee

Vaata SA Perekodu kohta lähemalt: http://www.perekodu.eu/

Raplas viiakse läbi koolitus “Külakroonikate koostamine”

Tere, austatud, külavanemad, MTÜ eestvedajad ja tulevased MTÜ-de loojad või lihtsalt aktiivsed inimesed! Austatud omavalitsuste lehtede toimetajad ja kodulehekülgede moderaatorid, head kultuuritöötajad!

MTÜ Raplamaa Külade Liit palub Teid osalema 29. jaanuaril algusega kell 10 Rapla Maavalitsuse II korruse saalis koolitusel “KÜLAKROONIKATE KOOSTAMINE”.

Koolitus annab teadmisi nii küla-, organisatsiooni- kui perekroonika koostamiseks. Koolituse viib läbi Liikumine Kodukant Koolituskeskuse koolitaja Egon Mets. Koolitusele palun kaasa võtta 2 eurot omaosaluse tasu. Palun koolitusel osalemisest kindlasti teada anda hiljemalt 25. jaanuariks e-postiaadressil kalfanne@gmail.com või telefonidel +372 5646 5874 ja +372 5361 1901.

Registreerumine on vajalik kohvipauside ja lõunasöögi tellimiseks.

Tule palun ise ja teavita teisi.

Koolituse läbiviimist toetab Raplamaa Partnerluskogu läbi LEADER programmi.

Tartu tantsuklubis kõlavad karmoškad

 

Siim_Sarv_õpilastega_rahvapillilaagris_Võrumaal_Kuutsil_2011
Rahvapillilaager 2011. aastal Võrumaal Kuutsil. Esiplaanil on karmoškal musitseerimas Siim Sarv. Foto: Tiit Blaat.

16. jaanuaril kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas toimuval üritusel on kohal tavapärasest rohkem karmoškamängijaid.

Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Alar Sünter, Margus Priks, Siim
Sarv, Ruti Kirikmäe ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja
20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja palju kaugemaltki.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.

Pilet 2 eurot. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 16. jaanuaril, 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lisateave: Triinu Nutt, tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Pärandkultuuri õpi- ja töötoad Haanjamaal

Foto: omkuiom.blogspot.com

Haanjamaal jätkuvad pärandkultuuri õpi- ja töötoad. Lähiajal on plaanis järgmised ettevõtmised:

  • Käsitöötuba – 20. jaanuaril kell 11 Haanja rahvamajas. Õpituba juhendab Viivika Riikel. Teema: ühenõelatehnika.
  • Lõõtspillituba – 13. jaanuaril kell 12 Haanja rahvamajas. Võta võimalusel pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa.
  • Väikekandletuba – 20. jaanuaril kell 13 ja 23. veebruaril kell 18 Haanja rahvamajas. Juhendab Ivi Rausi.

Õpitoad on tasuta (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave, ajakavad ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com.

Lisainfo: ivirausi@gmail.com
Toetavad: Leader Eesti, Euroopa Leader, Võrumaa Partnerluskogu, Haanja vald

Haanja kooli lapsed külastasid kodanikuõpetuse tunni raames Haanja Vallavalitsust

Haanja Kool koostöös Haanja Vallavalitsusega on juba mitmendat aastat läbi viinud kodanikuõpetuse tundi kohaliku omavalitsuse teemal.

Koolilapsed külastasid reedel, 11. jaanuaril vallavalitsust. Vallavanem viis läbi õppetunni vallavalitsuses, rääkides kohaliku omavalitsuse struktuurist ja ülesannetest.

Tunni raames tutvuti vallavalitsuse tööruumidega ja ametnike tööga.

Juri Gotmans
Haanja vallavanem

Erametsanduse toetused aitavad metsa vastutustundlikult majandada

Metsa eest hoolitsemine tagab uue, tervema metsapõlve sirgumise ja ka loodus- ning pärandkultuuri väärtuste säilimise.

Eesti riik toetab metsaomanikke ja ühistuid 2013. aastal ligi 2,9 miljoni euroga. 2. jaanuaril 2013 kinnitas Erametsakeskuse nõukogu erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korra 2013. aastaks. Kinnitati ka siseriiklike toetuste voorude eelarved järgmiselt:

  1. Erametsaomanike nõustamise toetus – 500 000 eurot;
  2. Metsaühistu toetus – 450 000 eurot;
  3. Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus – 750 000 eurot;
  4. Metsa uuendamise toetus – 650 000 eurot;
  5. Pärandkultuuri säilitamise toetus – 20 000 eurot;
  6. Konsultantidele metsamajandamise valdkonnas kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus – 1 500 eurot;
  7. Metsamaaparandustööde toetus – 500 000 eurot.

Nõukogu kinnitatud toetuste korras suuri sisulisi muudatusi metsaomanike jaoks ei ole. Muutunud on taotluste esitamise tähtpäevad. Infoga saab tutvuda aadressil www.eramets.ee/toetused. Erinevalt varasematest aastatest on erametsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse voorusid kaks (1. märts ja 1. august).

Asjatundlikku nõu ja abi kõigi metsas vajalike tööde puhul osutab metsaomanikule kohalik metsaühistu.Vajalikud kontaktid leiate erametsanduse infoportaalist aadressil http://www.eramets.ee/metsauhistud.

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.

III Umale Pidole on registreerunud rekordilised 3600 lauljat

Ma istu ja istu ja är ei lää (1)
Uma Pidost 2010. aastal. Foto: Dmitri Kotjuh

III võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido toimub tänavu 1. juunil Võrus Kubija lauluväljakul. III Umale Pidole on kirja pannud 150 koori 3600 lauljaga. Põhilise osa moodustavad Vana Võromaa koorid, ent tulijaid on ka teistest Eesti maakondadest ning Lätis ja Soomest.„3600 lauljat on igati suursugune arv. See tõestab selgelt soovi ja vajadust teadvustada oma juuri ja nendest juurtest ka kinni hoida,“ ütleb III Uma Pido projektijuht Ursula Zimmermann ning lisab, et samaaegselt ei ole tegu ainult paikkondliku ettevõtmisega, vaid üle-Eestilise tähtsusega kultuuriüritusega. „Uma Pido on suurimaks pärandkultuuri väljundiks omalaadsete seas, sidudes Eestile väga olulisi väärtusi – laulupeotraditsiooni ja kohavaimu.“ Ka Uma Pido tunnuslause Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva’ laulva’ kannab endas mõtet, et tugev enesemääratlus aitab üleilmastumise tuultes püsima jääda.

Esimesel peol osales 2400 ja teisel 3500 koorilauljat. Enamik seekordse peo 3600-st lauljast pärineb Võrumaalt (1400 lauljat) ja Põlvamaalt (880), aga ka Tartu- (720) ja Valgamaalt (250). Veel on koore Harju-, Jõgeva-, Viljandi- ja Raplamaalt ning Lääne-Virumaalt. Väliskülalisi on oodata Lätist (Veclaicene ehk Vana-Laitsna segakoor ja Ziemeri naiskoor) ning Soomest (Helsingi eestlaste segakoor Siller).

Kooriliigiti on registreerumine järgmine: segakoorid 1338, naiskoorid 409, meeskoorid 282, poistekoorid 144 ning laste- ja mudilaskoorid 1249 lauljat. Lisaks 173 „konnakoori“ lauljat, mille moodustavad pere-, sugu- või sõpruskonnad. Ka sel peol löövad kaasa projektikoorid “Naasõ nurmõst” ja “Mehe’ mõtsast”, mille moodustavad lauluhimulised naised ja mehed, kes küll igapäevaselt laulmas ei käi, kuid “mobiliseerivad” end just võrukeelseks laulupeoks.

Peo kava koosneb rahvalauludest, rahvalikest lauludest, klassikalistest koorilauludest ja uuematest kooridele seatud
lauludest. Kuna lavastuslikus kontseptsioonis põimib tänavuse peo üheks Võhandu püha jõgi, siis on repertuaaris lisaks rokkivale võro povverile ka mõtisklevaid laule ja palveid. III Uma Pido lavastajaks on Tarmo Tagamets.

III Uma Pido peadirigent Silja Otsar räägib, et Uma Pido laulud köidavad erinevas eas publikut. ”Koorirepertuaar luuakse igaks peoks uus. Hea meel on tõdeda, et peo kaudu on saanud märkimisväärse lisa võrukeelne lauluvaramu.” Otsari arvates võlub Uma Pido juures nii lauljaid kui publikumi lisaks keelelisele rikkusele ka võrukeste muhe ja ”kiiksuga” olek. ”Ummamuudu om hää olla’, võrokõnõ om hää olla’,” on Otsar veendunud.

Peopäeva tähtsaks osaks on samal päeval Võru linnas toimuv UMA LAAT käsitöö, istikute ja mahetoodanguga, kontsertide, laadalava ja töötubadega. Päevane trall päädib õhtuse peakontserdiga Võru Kubija lauluväljakul.

I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.

Lisainfo: Ursula Zimmermann, III Uma Pido vedaja, e-post ursula@wi.ee, tel 56 98 98 18, www.umapido.ee,
umapido.wordpress.com

Viking Line lisab suvehooajaks Tallinna-Helsingi liinile teise laeva

Isabella-Helsingis_web
Isabella Helsingis

Viking Line kahekordistab reisijateveo mahtu Tallinna-Helsingi liinil klientiderohkel suvisel hooajal lisades 06.05.-01.09.2013 vahelisel ajal marsruudile teise laeva, seni Turu ja Stockholmi vahelisel liinil sõitnud Isabella. Koos Viking XPRSi väljumistega võivad reisijad ning autojuhid tuleval suvel valida endale sobiva ülesõiduaja kaheksast igapäevasest variandist.

Tehtud otsusega soovib Viking Line kindlustada oma turupositsiooni konkurentsitihedal liinil ning pakkuda kliendisõbralikke reisimise võimalusi. Teise laeva lisamisega mõeldakse nii liinireisijate kui ka kruiisihuviliste vajadustele.

Orienteeruva suvegraafiku järgi hakkavad Viking Line’i laevad väljuma Tallinna Vanasadama A-terminalist järgnevalt: kell 8.00 Viking XPRS, kell 12.00 Isabella ja kell 18.00 Viking XPRS. Uusi reisimise võimalusi pakub Isabella õhtune väljumine kell 22.30.

Reisijad võivad minna sadamasse ja laeva pardale neile mugaval ajal ning ööbida Isabella kajutites, mis mahutavad 2166 reisijat. Laev saabub Helsingi Katajanokka terminali kell 7.00, võimaldades näiteks lähetusse minejatel alustada oma tööpäeva Helsingis väljapuhanuna ning kohe sealsete ettevõtete ja asutuste tööpäeva algusest.

Isabella väljumisajad Helsingist on kell 8.00 ja 18.30 ning laev saabub Tallinna Vanasadama A-terminali vastavalt kell 10.45 ja 21.30. Viking XPRS väljub Helsingist nagu praegugi kell 11.30 ja 21.30 ning jõuab Tallinna kell 14.00 ja 24.00.

“Uudis teise laeva lisamisest Tallinna-Helsingi liinile rõõmustab meid eelkõige seetõttu, et suvisel ajal, mil tavareisijatele lisanduvad ka puhkusereisijad, on Viking XPRS-i väljumised vahetevahel olnud täiesti väljamüüdud,” ütles Viking Line Eesti juht Inno Borodenko. “Nüüd vastame klientide ajagraafikusoovidele ning tõstame reisimise mugavust. Tänu sagedasematele väljumistele jagunevad meie reisijad võrdsemalt laevade vahel ning kliendisõbralik laevapersonal saab jagada enda tähelepanu kõigile reisijatele,” täiendas Borodenko.

Viking Line’i Isabella on 169,4 meetrit pikk, 2480 reisijat ning kuni 450 sõiduautot mahutav reisiparvlaev, mille pardal tegutseb mitu erinevat restorani, suur ööklubi, merekauplus ning kõige ülemisel laevatekil ilusat vaadet Soome lahele pakkuv Sky Bar. Ettevõtetel on võimalik korraldada oma koosolekuid ja kliendiüritusi laeva seminariruumides. Isabella tippkiirus on 20,5 sõlme, ning laev on varustatud stabilisaatoritega võimaldamaks rahulikku sõidukogemust ka võimalikel tormistel ilmadel.

Pilte laevast:
http://www.vikingline.com/et/Pressiteated/Pildipank/Pildipank/

Lisainfo: Mikael Backman, Viking Line kontserni tegevjuht, e-post mikael.backman@vikingline.com
Johanna Boijer-Svahnström, kontserni kommunikatsioonijuht, tel: +358 18 270
Inno Borodenko, Viking Line Eesti juhataja, tel: 666 3970, e-post inno.borodenko@vikingline.com

Otepää Gümnaasiumi õpilased korraldavad heategevusliku kontserdi

Otepää Gümnaasiumi 11.klassi õpilased korraldavad heategevusliku sõbrapäeva kontserdi „Märkame ja aitame üksteist“.

Kolm Otepää Gümnaasiumi 11.klassi tüdrukut on võtnud nõuks korraldada 15.veebruaril kell 19.00 Otepää Gümnaasiumis heategevusliku sõbrapäevakontserdi. Kontserdi tulu läheb jagamisele Otepää valla abivajavate perede vahel. Kontserdil esinevad Otepää Gümnaasiumi endised ja praegused õpilased ning üllatusesinejana lauluvõistluse „Eesti otsib Superstaari“ laulja.

Idee teha kontsert sündis Maiken Vähil, Mari-Ly Kapil ja Lisett Segarilkooli uurimustööd tehes. „Otsustasime oma uurimustöö läbi viiamuusikaõpetuses ja korraldada kontserdi,“ selgitas Maiken Vähi. „Siis aga mõtlesime, et aitaks läbi muusika teisi abivajajaid.“

Eelnevalt korraldatakse korjanduspäevad Otepää Kultuurimajas 12. jaanuaril ja 9. veebruaril kell 12.00-17.00. Oodatakse eelkõige laste talveriideid aga teretulnud on ka kõik asjad, alates laste ja suurte inimeste riietest kuni tarbeesemeteni.