Korteriühistutele oli lõppev aasta edukas

Korteriühistutele oli lõppev aasta edukas Eesti korteriühistutele oli lõppev aasta edukas – koostegutsemise tulemusena ollakse tugevamad kui iial varem ning aasta teisel poolel sündis ühine elektriost, rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

“Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) koostöös MTÜ Riigihangete Keskusega viis 23.oktoobrist kuni 26. novembrini 2012 läbi elektrienergia ühisostu, eesmärgiga leida korteriühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga. Algselt kogusime kokku sadade ühistute tarbimisandmed ja -mahud, siis asusime läbirääkimistesse pakkujatega. Korteriühistute elektri ühisostul pakkus parima hinna kõige soodsamatel tingimustel Elektrimüügi AS. Võtsime aluseks kolm olulisemat kriteeriumi – kõigepealt hind, siis koostööpartneri usaldusväärsus ja paindlikkus ning kõige tipuks ka asjaolu, et korteriühistut käsitletaks lepingu lõpetamistingimuste osas füüsilise isikuga võrdselt ega vaadeldaks seda äriühinguna,” selgitas Mardi.

Ühisostu olulisust tõstsid esile ka Eesti Korteriühistute Liidu aastalõpupeole kogunenud ühistujuhid, kokkuvõtte sellest teeb ka värskelt ilmunud Eesti Korteriühistute Liidu ajakirja Elamu käesoleva aasta viimane number. Mardi sõnul tasub koostegutsemist meelde tuletada just seetõttu, et lõppev aasta oli kogu maailmas tähistatud kui ühistegevuse aasta. “Eestis on ühistuliikumine heas seisus – meie korteriühistud on tegusad ja tublid,” tunneb ta heameelt.
Loe edasi: Korteriühistutele oli lõppev aasta edukas

Eckard Klug – abivalmis jõuluvana Eestimaa Uhkuse tänugalal

Eckard Klug koos kaasa Luule ja teiste pereliikmetega Eestimaa uhkuse tänugala salvestamisel.

Täna kell 19.30 algavas TV3 saates “Eestimaa Uhkuse tänugala” tunnustakse ka tuntud heategevuse edendajat Eckard Klugi, kelle Eestimaa kodu asub Torma vallas Sadala kandis Ookatku külas.

Eckard Klug on 20 aasta vältel toonud Rootist rikkalikus valikus kvaliteetseid tarbeesmeid ja rõivaid hooldekodudele, koolidele, lastedadele ning teistelegi asutustele. Kõige rohkem teatakse teda heategevuse korraldajana Torma vallas Sadala kandis. Samuti on ta aga toonud tarvlikke esemeid Jõgeva haiglale, Võrumaa, Ida-Virumaa ja Põlvamaa sotsiaalasutustele. Eckard Klug korraldas ka tänavu traditsioonikohase jõulupeo Torma valla eakatele elanikele.

“Pidevatel sõitudel Eestisse tutvus Eckard Luule Väinaga, kellega koos Sadala lähedale Ookatku külla ühine maakodu rajati,” ütles Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt, kes oli üks neid, kes Eckard Klugi Eestimaa uhkuse tänugalale tunnustamiseks esitas. “Nii astus Eckard Klug MTÜ Sadala Külade Selts liikmeks ning osaleb initsiatiivikalt ja agaralt ühenduse ettevõtmistes. Eckardi toetamisel toimub Sadala rahvamajas igal aastal jõulupidu seeniorieas Torma valla elanikele.”

Tunnustamiseks esitajate seas olid ka Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli direktor Toomas Aavasalu ja SA Jõgeva haigla juhtaja Peep Põdder. Loe edasi: Eckard Klug – abivalmis jõuluvana Eestimaa Uhkuse tänugalal

Tagasivaade tänapäevase mahepõllumajanduse ajalukku

Mahetalunik Arvo Purga.
Eesti Biodünaamika Ühingu asutajaliige, mahetalunik Arvo Purga annab ülevaate mahepõllumajanduse arenguloost, mis on sama huvitav kui ajalugu ise.

20. sajand avas teaduse arenedes põllumajandusele ahvatlevad, seni tundmatud perspektiivid. Põllumajanduskeemia kasutuselevõtt näis lahendavat kõik probleemid. Algas põhimõtte „me ei vaja looduselt armuande …“ võidukäik. Praegu tunneme seda suunda tavapõllumajanduse nime all. Ometi lõhkus see pragmaatiline suund sajandite jooksul väljakujunenud tervikliku maailmanägemuse, kus põllumajandus oli inimkultuuri lahutamatuks osaks. Selle tervikliku maailmakäsitluse põhimõtteid võime leida juba J.W. Goethe (1749–1832) teaduslikes töödes. 20. sajandi suurkuju dr. Rudolf Steineri (1861–1925) tohutu kultuuripärand, hõlmates praktikas paljusid eluvaldkondi, sh. põllumajandust, arendas neid põhimõtteid edasi.

1924. a toimus kunagisel Saksamaal, praegustel Poola aladel, Breslau lähedal Koberwitzis, krahv Carl Wilhelm von Keyserlingki (1869–1928) mõisas suurmaaomanikest põllumeeste initsiatiivil dr. R. Steineri läbi viidud põllumajanduskursus, kus nii teoorias kui ka praktikas pandi alus biodünaamilisele põllumajandusele.

Samadel alustel oli Goetheanumi laboratooriumides Dornachis, Šveitsis juba aastaid varem tehtud teaduslikke uurimistöid (meie praegust terminoloogiat kasutades) mahetoidu ja tavatoidu kvaliteedi võrdlemiseks dr. G. Wachsmuthi, dr. E. Pfeifferi jt juhtimisel.

Seda ajapunkti võib käsitleda kui tänapäevase mahepõllumajanduse sündi. Biodünaamilise põllumajanduse põhimõtted sisaldavad nimelt endas kõiki tänapäevase mahepõllumajanduse reegleid, millele lisanduvad veel süvitsiminevad meetmed tervikliku looduskeskkonna saavutamiseks. Biodünaamiline põllumajandus põhineb arusaamisel, et harmoonia on nii kosmoses, looduses kui ka inimeses endas. Biodünaamiline põllumajandusviis lähtub eelkõige vajadusest maad elavana hoida. Loe edasi: Tagasivaade tänapäevase mahepõllumajanduse ajalukku