Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA2012. aastal valmisid mitmed trükised mahetootjatele, mida on kasulik sirvida kõigil mahepõllumajanduse ja mahetoidu huvilistel.
Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist kontrollitavatest nõuetest mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (sealhulgas vesiviljelus) ning mahemesindusega tegelevatele või alustada soovivatele ettevõtjatele. Iga nõude puhul on olemas kirjeldus, mida täpselt kontrollitakse ja vajadusel on lisatud ka selgitused, kuidas nõuet mõista või tõlgendada.
Trükis Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus on mõeldud väikestel pindadel maheköögivilja kasvatajatele. Trükises antakse ülevaade erinevatest masinatest köögiviljakasvatuses ja köögiviljade säilitamisest.
Trükis Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus annab ülevaate olulisematest mahereeglitest ja maitse- ja ravimtaimekasvatuse tehnoloogiast ning on mõeldud mahepõllumajandusliku maitse- ja ravimtaimekasvatusega alustajatele. Loe edasi: Valmisid mitmed mahepõllumajanduse trükised
Täna toimuv ETV traditsiooniline heategevusprogramm toetab seekordsel jõulupühal intellektipuudega noori. Saate partneriks on Maarja Päikesekodu rajajad, kes soovivad täisealiseks saavatele sügava või raske vaimupuudega lastele ehitada Tartumaale Haaslava valda sellise kodu, kus nad parimal viisil saaksid elada, õppida ja töötada. Maarja Päikesekodu missioon on luua päikeseküllane ja arengut toetav kodu raske ja sügava ning liitpuudega inimeste jaoks. Külla planeeritakse elanikele 8 elumaja. Ühes majas elab 5- 7 erineva puudega inimest. Iga maja personali hulka kuulub vastavalt elanike puude raskusastmele kuni 12 abistajat (töötajat), kes töötavad vahetustega.
Käime külas intellektipuudega noorte peredel ning saatejuhid Anu Välba ja Margus Saar kutsuvad külalisi otsesaatesse. Esinema on palutud suurepäraseid lauljaid, kollektiive ja muusikuid, teiste hulgas Liis Lemsalu, Maarja, Koit Toome, Tõnis Mägi ja Kärt Johanson, Marko Matvere, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Kaire Vilgats, Untsakad jpt.
Avatud on telefoninumbrid, millele helistades saab toetada Päikesekodu rajamist.
24.-26. detsembril on riigipühad ja neil päevadel ühest pangast teise panka maksed ei liigu.
Kui sul on eeloleval nädalavahetusel või jõulupühade ajal vaja ülekannet teha samas pangas asuvale kontole või ootad ülekannet inimeselt, kelle konto asub sinu omaga samas pangas, siis liiguvad maksed tavapärases korras ehk ka nädalavahetusel ja pühade ajal.
Kui sul on vaja teha välismakseid, uuri nende tingimuste ja teostamise tähtaegade kohta oma pangast järele.
Maanteeamet palub sõidukijuhtidel olla täna äärmiselt ettevaatlik, kuna õhutemperatuuri soojenemine võib tuua teedele libeduse.
Varahommikul enne kella kuut oli sõidetavus suurematel riigimaanteedel peamiselt rahuldav. Paiguti oli teeservades pinnatuisust tekkinud vaalusid, mitmel pool Ida- ja Lõuna-Eestis sadas ka lund. Ida-Virumaal Tallinn-Narva maanteel esines kohati libedust. Jõhvi-Tartu maantee oli sajualadel lumine. Toimub lume- ja libedusetõrje. Kerge lumesaju tõttu oli teekatetel lenduvat lund Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Mujal Eestis olid sõidurajad valdavalt kuivad või soolaniisked. Sõiduradade vahel oli paiguti vähest lahtist või kinnisõidetud lund. Teepinna temperatuure mõõdeti -5 kraadist Saaremaal kuni -12 kraadini Kirde-Eestis.
Ilmaprognooside kohaselt algab Lääne-Eesti saartelt uus lume- ja lörtsisadu, mis liigub ida suunas. Tuiskab. Õhutemperatuur tõuseb pärastlõunal Lääne- ja Lõuna-Eestis plusspoolele, Põhja-ja Kirde-Eestis õhtuks 0 kraadi ümbrusesse. Mitmel pool läheb sadu üle vihmaks, on jäidet ja udu. Seoses ilmamuutusega võivad teekatted muutuda libedaks!
Väinamere Liinid annavad teada, et lisavad Kuivastu–Virtsu liinile pühade ajal ja aasta lõpupäevadel 78 lisareisi ja Rohuküla-Heltermaa liinile 12 täiendavat väljumist.
Kuivastu–Virtsu liinil toimub 21. detsembrist kuni 1. jaanuarini 78 lisareisi, see tähendab, et kõigil kõrgema nõudlusega aegadel toimuvad väljumised mõlemast sadamast iga 35 minuti järel, märkis ettevõte.
Rohuküla–Heltermaa liinil toimub 12 täiendavat väljumist lisaks tavapärasele talvisele sõidugraafikule. Lisaks on tavapärase talvegraafikuga võrreldes paigutatud kuus väljumist ümber kõrgema nõudlusega aegadele.
Esmaspäeval ja 31. detsembril jäävad Rohukülast ära kell 22.30 reisid ja need toimuvad samadel päevadel hoopis kaks tundi varem ehk kell 20.30.
25. detsembril ja 1. jaanuaril jäävad ära kell 6.30 väljumised Rohukülast, nende asemel olix väljumised 22. detsembril Rohukülast kell 12.30 ja Heltermaalt kell 14.30 ning 1. jaanuaril Rohukülast kell 8.30 ja Heltermaalt kell 10.30.
Möödunud suvel toimus Tartus kohapärimuse konverents, millel esines ka Soome šamaan Jaana Kouri, kes oma põliseid tarkusi soomlastele õpetab ja ka teaduslikult kohapärimust uurib. Ettekannetest vabamal päeval kutsusime Mikk Sarvega Jaana avastama Eestimaa pühapaiku ka maastikul. Nagu ikka sai mõeldud välja hästi pikk ja põhjalik teekond läbi Lõuna-Eesti. Marsruut sai nii tihe, et kohe mõttetult tihe.
Tamme-Lauri tamme juurest keerasime autonina Kütioru Tammetsõõri poole. Ja teel pruuni kultuuriloolise teeviida juures, millel kiri „Võhandu mässu lahingupaik“ heitsin autos lause Mathias Johann Eisenilt: „Eestlastel on kolm väga püha paika, need on Taarapadu, Ebavere mägi ja Võhandu jõgi“. Olime selle lause jooksul juba hea mitusada meetrit teeotsast mööda sõitnud, kui Soome sõbrad palusid, et viiksime neid sinna püha jõe juurde.
Võhandu, mida sel kulgemise kohal Pühajõeks nimetatakse, voolas vaikselt vulisedes oma sängis, hõbedane euromünt tegi vaid vaikse sulpsu, kui voogudesse valgele liivale kukkus. Kõrge kaldarohelus oli täis tumesiniseid haldjalikult lendavaid kiile – vesineitsikuid. Siis aga palus Jaana rääkida loo Võhandust ja me jäime mõlemad Mikuga jänni.
Küllap sellepärast, et see ei ole minu ega tema kodukant. Minu lapsepõlve muinaslugudesse Pühajõe jutud ei ulatunud, niivõrd võimsad olid Pärnumaa soode ja metsade lood.
See suvine lugu tuli meelde paar nädalat tagasi, kui istusin aja parajaks tegemiseks Apollo raamatupoes ja sohval istudes võtsin lehitsemiseks Marju Kõivupuu „101 Eesti pühapaika“. Raamat läks lahti otse Võhandu jõe kohalt, kuigi mu lemmikud on praegu allikad. Kohe vilksas Aino Kallase sulest pärit lause. „ Aga Võhandu jõge, mida lätlased kutsuvad Shvati Ubbe ja Maarahvas Püha jõgi, on peetud juba paganaajast saadik pühaks, ja niisama pühaks on selle allikas, mis on Otepääl, Ilmjärve külas, püssikuuli kauguses Letuski Mihkli talust, ning selle ümber on lucus ehk ohvrihiis.“ Loe edasi: Allika-aasta saab läbi
