17 detsember 2012 Archives

Täna anti üle Anne Vabarna nimelised omakultuuripreemiad

Värska vallavalitsus andis tänavuse aastaga juba seitsmeteistkümnendat korda välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat.

Preemia antakse seto omakultuuri arendamisel tehtud silmapaistva töö eest eelneva kalendriaasta jooksul. Käesoleva aastal hinnati vallasisese preemia vääriliseks seto käsitöö tutvustaja, õpetaja ning kvaliteedimärgi “Seto Kimmäs” väljaandmise eestvedaja Ingrit Kala ning Värska naiste leelokoori juhendaja, aktiivne seto kultuuri tutvustaja ja külaseltsi vedaja Meel Valk.

Vallavälise preemia said Rikka Ivvani pillilaagrite, festivali I Laste- ja noortefolk korraldajad ning kohaliku kultuuri edendajad Sigre Andreson ja Ain Raal.

Omakultuuripreemiate üleandmise päev on 17. detsember, mis juhatati sisse kell 13.00 mälestusminutitega lauluema haual Värska kalmistul. Laureaatide tunnustamine toimub samal õhtul kell 17.00.Värska kultuurikeskuses. Anne Vabarna laule laulavad Värska leelokoorid, toimub ka Ansambli “Kiiora” CD plaadi esitlus ja tantsuklubi.

Üritusele oodatakse kõiki seto omakultuuri austajaid ja viljelejaid. Sündmust toetab Setomaa Kultuuriprogramm.

Allikas: polvamaa.ee

Maablogist saab lugeda talulapse jõuluootusest

Lähenevate jõulude eel kirjutab Ell Vahtramäe Eesti Põllumajandusmuuseumist täna Maablogis maapere jõulukommetest – toidust, valgusest ja ennustamisest.

“Kui talupere argipäevane toit oli kesine ja sedagi sai jaopärast, siis jõululauas võis igaüks võtta, mida soovis ja palju soovis – nii kindlustati toitu eranditult kõigile. Et oleks tervist ja jõudu järgneval aastal tööd teha, pidi ohtralt sööma. Jõululaul pidi kindlasti olema liha, leiba ja õlut,” kirjutab Ell Vahtramäe.

Tuli peab aga maapere kommete kohaselt põlema kogu pühade aja,” et esivanemate vaimud näeksid koju tulla, kaitseks kurja eest, aga ka et Jõululaps inimeste juurde tuleks. Tuli ei tohtinud akendest välja paista: eriti Lääne-Eesti kardeti, et valgus rikub orase.”

Edasi saab jõulukommetest juba lugeda siit.

Otepää valla esindus külastas Saksamaad

5.-11. detsembril külastasid Otepää valla esindus – kultuurikollektiivid sõpruspiirkonda Tarpi Saksamaal.

Tarpi külastasid Otepää Gümnaasiumi 6.klasside rahvatantsurühm, rahvatantsurühm Nuustaku noored ja Otepää noored Kaire Ojavee juhendamisel, viiuliõpetaja Varju Teder ja mitmed Tarpiga sõprussidemeid hoidvad Otepää inimesed. Õpilasi saatsid Otepää Gümnaasiumi õpetajad Kaire Ojavee ja Tiie Jaaniste. Otepää sõprussidemete vahendaja Mari Mõttus sõnas, et vastuvõtt oli väga südamlik. Tarpi linnapeale Brunhilde Eberlele anti üle Otepää vallavanema Merlin Müüri tervitus ja kutse osaleda järgmise aasta Otepää käsitöölaadal. Tarpi omavalitsus kinkis igale tantsijale ka rahalise
kingituse.

Otepää kultuurikollektiivid esinesid Tarpi jõululaadal, esinemine pälvisid kohalike inimeste sooja vastuvõtu. Elevust tekitas kontserdi lõpul toimunud ühistants, kus tantsisid nii otepäälased kui ka tarpilased. Ööbimine toimus otepäälastele juba tuttavas kohas – Treenehütteni hostelis. Põnevaks katsumuseks kujunes noortele ühine toidutegemine ning köögitoimkonnas olemine. Suuremad tanstijad aitasid väiksematel ka koolitükke õppida.

Otepää Vallavalitsus tänab kõiki esinejaid, juhendajad ja neid, kes aitasid reisi läbi viia! Loe edasi: Otepää valla esindus külastas Saksamaad

Selgusid Võrumaa meene konkursi “UMA MEELÜS” võitjad

Võrumaa omanäolise meene konkursile “UMA MEELÜS” laekus 28 erinevat esindusmeenet ja 52 turistimeenet, mille seast valis maakonna meene konkursi žürii välja mõlemas kategoorias kolm parimat ning andis täiendavalt kaks eripreemiat.

Samuti selgitati välja rahva lemmik kummaski kategoorias. Täiendavalt liitusid konkursi autasustamise protsessiga MTÜ Võru Folkloorifestival ja MTÜ Näputüüselts, kes andsid oma organisatsioonide eripreemiad.

Parimad esindusmeened olid:

I koht – “Kimmas Kamakas” (Ahti Parijõgi),
II koht – “Võrumaa kinkepakend (suitsusaun)” (Ühing Pikakannu Kooli Areng)
III koht – “Lauluisa raamat märkmik” (Marika Sepp)

Parimad turistimeened olid:

I koht – “Teppo” (Marika Sepp)
II koht – “Võrumaa käkid” (Ühing Pikakannu Kooli Areng)
III koht – “Papa Kreutzwaldi sulg” (Olev Russ) Loe edasi: Selgusid Võrumaa meene konkursi “UMA MEELÜS” võitjad

Avatud disainiga tehnoloogilise sõltumatuse poole

Madis Org kirjutas tulevikutrendide kohtumispaigas “Fututuba” avatud disainist ja tehnoloogilisest sõltumatusest.

Kas vahel ei aja mitte närvi, kui avastad, et näiteks nõudepesumasina mingi väikese ja lihtsa vidina katkiminemise korral tuleb selle vahetamise eest välja käia naeruväärselt suur summa? Või kui sinu aasta eest soetatud tuttuuel telefonil mingil põhjusel uuemad programmid ei käivitu? Paraku on paljude tehnoloogiaettevõtete ärimudel just selliselt üles ehitatud, et põhimõttelt lihtsad komponendid on disainitud keerukaks, et neid saaks asendada vaid sama firma toodanguga ja/või need komponendid on disainitud suhteliselt lühikese elueaga (tihti napilt pikema elueaga, kui toote garantiiaeg), et vastavaid tooteid piisava tihedusega asendataks. Tegu on erinevate ärivõtetega (näiteks kavandatud iganemine), mis üksiku ettevõtte seisukohast võib küll suuremat kasumit tähendada, kuid ühiskondlikult laiemalt põhjustab süsteemi ebaefektiivsust, suuremat keskkonnakoormust ja põhjendamatuid kulutusi lõpptarbijatele.

Kas tänapäevases Lääne ühiskonnas on üldse võimalus mingitel alternatiivsetel mudelitel, kus kõikvõimalikud tooted on arendatud kestma ja on lihtsalt parandatavad? Üks selline mudel, millel on kindlasti potentsiaali aidata kaasa säärastele arengutele, on avatud disain (ingl k open source hardware design), kus teatud teemade ümber tekitatakse kogukond, mis koosneb abivajajatest ja abipakkujatest, ning mille tulemusena toodetakse kõigile vabalt kasutatavat teavet. CNNMoney kirjutab, kuidas tarkvara maailmas on avatud lähtekoodi (ingl k open source) liikumine sellise nime all tuginedes levinud juba alates 1998. aastast, kui Netscape tegi oma otsingumootori Navigator lähtekoodi kõigile avalikult kättesaadavaks. J. Hagel ja J. S. Brown märgivad aga samas artiklis, et vabavaraline liikumine laieneb lähitulevikus tarkvaralt muudele tehnoloogiavaldkondadele nagu riistvara või masinaehitus. Esimesed pioneerid selles valdkonnas juba tegutsevad ja käesolev kirjatükk keskendubki ühele – Open Source Ecology (OSE, eesti k avatud disainiga ökoloogia) – liikumisele, mis viimase kahe aasta jooksul on suutnud ära teha üllatavalt palju. Edasi loe juba siit.

Advendikontserdil Jaani kirikus esinevad noored laulutalendid

Teisipäeval, 18. detsembril kell 18 toimub Jaani kirikus Tartu laste ja noorte laulutalentide advendikontsert, kus astuvad üles paljud andekad lauljad lasteaedadest ja laulustuudiotest.

Esinevad lapsed Tartu Tähtvere ja Krõlli lasteaedadest, Vaikuse Muusika stuudiost, laulustuudiotest Fa-Diees ja Peidus Pool.

Kontsert toimub kolmandat aastat ja on muutunud juba toredaks jõuluraditsiooniks.

Kontsert on tasuta. Annetusega saab soovi korral toetada Tartu Jaani kiriku laste- ja noortetööd.

Üritust toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Toilas avatakse näitus “Minu saun on kõige parem”

evestus1 — Erki Evestus oma kodustuudios: Foto: Aare Rebban

Teisipäeval, 18. detsembril avatakse kell 17.30 Toila Sanatooriumi fuajees Erki Evestuse maalinäitus „Minu saun on kõige parem”.

Välja on pandud üksteist maali, mis jutustavad meestest, naistest, saunast ja vanasõnadest. „Oma sauna on sellepärast kõige parem, sest tunnen seda kõigist teistest paremini. Tean kuidas kütta, kuidas leili visata ja millisel temperatuuril on kõige parem vihelda. Sellepärast on ka näitusel üks maal sama nimega,” selgitas Saaremaal elav karikaturist Erki Evestus ja lisas, et saunaskäimist on ta armastanud lapsest peale.

Pärnu arstide sõnul on Evestuse maalid teraapilise mõjuga. Need viivad tusatuju ja toovad naeratuse näole, noorendades sellega igat vaatajal. On ju ammust ajast teada, et naer ja rõõmus tuju muudavad sind nooremaks ja pikendavad eluiga, nagu hea saungi.

Evestuse maalidel on kesksel kohal suured ninad, avali naerusuud ja säravad silmad. Ka nende kohta on tal oma lugu, et miks need just sellised on. Põhjuseid selgitab kunstnik ja karikaturist hiljuti valminud videos.

Kõik Evestuse fännid ja need, kes tunnevad austust sauna vastu, on näituse avamisele oodatud.