Päev: 18. oktoober 2012

Liikumise Kodukant 15. aastapäeva konverents „Ühtetulemine“

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tähistab oma 15. aastapäeva konverentsiga „Ühtetulemine“ 27.10.2012 Paide Kultuurikeskuses.

Konverentsi eesmärgiks on anda avalikkusele teada, kuidas on vabatahtlik tegevus Eesti maapiirkondades edenenud läbi Liikumise Kodukant viieteistkümne tegevusaasta ning kuidas on avaliku võimu kaasamine suurendanud vabaühenduste osalusvõimekust maapiirkondades. Kuulame ka meie rahvusvahelistelt koostööpartneritelt Liikumise Kodukant rollist nende organisatsioonide arengus. Konverentsil tunnustame oma parimaid tegijaid.

Konverentsil toimub video „Kodukandi kulgemine“ esmaesitlus. Video kajastab meie liikmete tegemisi viimasel viiel aastal. Samas toimub ka Maamajanduse Infokeskuse ja Põllumajandusministeeriumiga koostöös valminud näituse „Mõeldud, tehtud“ esmaesitlus. Näitusega tutvustame Eestimaa 30 aktiivset küla, kes on „Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2. Külade uuendamine ja arendamine” raames taotlenud vahendeid.

Konverentsil osalevad muuhulgas sõnavõttudega regionaalminister Siim Valmar Kiisler, Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. Põhiettekanded teevad Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik, teemal „Eesti maaelu arengu aruanne“ ja Poliituuringute Keskus Praxis valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert Hille Hinsberg, teemal „Valitsemine ja kodanikuühiskond“.

Konverentsi teises osas keskendume külavanemate teemale. Oleme kutsunud külavanemate temaatika üle arutlema külavanemaid, kohliku omavalitsuse ja riigi esindajaid. Diskuteerime, kuidas suurendada külavanemate, omavalitsusjuhtide ja avalikkuse teadlikkust külavanema tähtsusest ja rollist külaelu arendamisel ja kuulame näiteid Eestimaa erinevatest piirkondadest.

Huvipakkuvad on kindlasti ka meie rahvusvaheliste külaliste sõnavõtud. Arvestades, et tegu on meie pikaajaliste koostööpartneritega oleme huvitatud just lugudest, mis kajastaksid Liikumise Kodukant rolli nende organisatsioonide arengus.

Konverentsi lõpetame piduliku osaga, kus tunnustame oma parimaid tegijaid andes neile üle Liikumise Kodukant tunnusmeene.

Eesti Külaliikumine Kodukant on mittetulundusühendus, kes seisab oma liikmetega maaelu väärtuste edasi kandmise eest, säilitab ja tugevadab kogukondi, soodustab koostööd erinevate sektorite vahel ning toetub motole „Kogu Eesti peab elama!“.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.

KONTAKTID:

Vastuaja: Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht KAIE TOOBAL telefon: +372 505 8426
Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse esimees Liina Saar telefon: +372 521 8295
E-postiaadress: kodukant@kodukant.ee Liikumine Kodukant koduleht: www.kodukant.ee

Reedel toimub II Võrumaa meeste tervisefoorum

Projekti Mehed Liikuma ja Võru Maavalitsuse koostöös toimub 19. oktoobril II Võrumaa meeste tervisefoorum, mis keskendub Võrumaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkuse tõstmisele.

Foorum saab alguse reedel, 19. oktoobril kell 13.30 Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Päeva lõpetab vesiaeroobika rühmatreening Väimela Tervisekeskuses. Foorumist ja rühmatreeningust osavõtt on kõigile tasuta.

Päevakava:

13:30 – 14:00 Võimalus mõõta oma tervisenäitajaid (veresuhkur, rasvaprotsent, KMI, RR)
14:00 – 14:05 Päeva sissejuhatus
14:05 – 14:15 Võrumaa meeste tervisefoorumi avasõnad – Andres Kõiv, Võru maavanem
14:15 – 14:35 Kuhu mehed kodust kaovad? – dr. Kristo Ausmees, MediTA kliiniku meestearst
14:35 – 15:05 Läbi elu tervena liikudes – dr. Peeter Laasik, SA Elva Haigla TM ravijuht, ortopeed
15:05 – 15:35 Mehe tervis, seksuaalsus ja eesnääre – dr. Gennadi Timberg, MediTA kliiniku uroloog
15:35 – 15:50 Tervisepaus
15:50 – 16:10 Töö vs tervis – Tiit Niilo, Nopri talumeierei juhataja
16:10 – 16:30 Rohkem tervist! – Priit Sibul, Riigikogu liige
16:30 – 16:55 Elu vs sport – Ain-Alar Juhanson, triatleet
16:55 – 17:20 Särgi alla tuleb tervist koguda – Contra, kirjanik
17:30 – 19:00 Vesiaeroobika rühmatreening ja saun Väimela Tervisespordikeskuses

Võrumaa meeste tervisefoorumi läbiviimist rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012″ ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi vahenditest.

Foorumile saab registreerida telefonil 503 2748, e-posti aadressil mehedliikuma@mehedliikuma.ee või aadressil http://www.mehedliikuma.ee/foorumid/vorumaa-1910.html

Reedel toimuvad vabaühenduste kärajad riigipoolsest rahastamisest

Sadakond vabaühenduste esindajat kogunevad 19. oktoobril Tallinnas III kärajatele arutama, millised reeglid peaksid tulevikus kehtima maksumaksja raha jagamisel vabaühendustele.

Möödunud aasta lõpust on Siseministeeriumi juures tegutsenud töörühm avaliku sektori ja vabaühenduste esindajatest loonud juhendi, millest peaksid hakkama rahastamisel hakkama lähtuma nii riik kui omavalitsused. Uudsena defineeritakse kolme levinuma rahastusliigi – tegevustoetuse, projektitoetuse ja avaliku teenuse üleandmise – eesmärgid ja erinevused, samuti nähakse ette üldised tingimused, miks, kellele ja kuidas anda kestlikkust tagamise nimel tegevustoetust. Kärajatel arutavadki vabaühendused juhendmaterjalide mustandeid ning teevad neisse omapoolseid ettepanekuid.

Avaliku sektori toetused on mõeldud avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele, kelle tööst on kasu mitte ainult nende liikmetele, vaid kogukonnale või ühiskonnale laiemalt.

Täpset ülevaadet, kui suurte summade ja milliste tulemustega riik vabaühenduste tegevusi rahastab, ei ole praegu kellelgi. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2011. aastal riigieelarves otsetoetustena erinevatele mittetulundusühendustele plaanitud 7 miljonit eurot, kuid selle summa sees on ka riigi mõju all olevatele ühingutele mõeldud raha. Lisaks on vabaühendustel võimalik toetust taotleda mitmesugustel projektikonkurssidel, millest osa on mõeldud ainult neile ja osal tuleb konkureerida avaliku ja ärisektori organisatsioonidega.

Lisaks maksumaksjate rahale kasutavad vabaühendused oma töös annetustest, erafondidelt, liikmemaksudest ja majandustegevusest saadavaid vahendeid.

Kärajad algavad EBS-i aulas (Lauteri 3, Tallinn) kell 11 ülevaate ja aruteluga rahvusvahelise vabaühenduste elujõulisuse indeksi Eesti raportist. Rahastamise teemat arutatakse kella 13-16.30. Täpne ajakava ja materjalid on saadaval www.ngo.ee/kärajad.

Kärajaid korraldab vabaühenduste liit EMSL koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis, Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Motokrossipisik kutsub registreerima Lastehommikule

Sõmerpalus Adrenalin Arenal alustab hooaega taas Lastehommik, kus soovijad saavad esimese kokkupuute motokrossiga.

Sügisesel koolivaheajal on Adrenalin Arenal suur lasteprogramm ning reedel, 26. oktoobril kell 9-13 on sisehall esimesi krossisõite tegevate laste päralt. Tulevasi krossiässasid ootavad juhendaja ning igas mõõdus tsiklid ja kaitsmed, kiivrid, saapad, kindad.

Lastehommikule on oodatud lapsed, kel jalgrattal abiratasteta sõit selge. Sõidusoovist palume teatada telefonil +372 529 6556 või e-mailiga hannes@pyyne.ee.

2011. aasta detsembris Adrenalin Arena ja Motokrossipisiku koostöös alguse saanud Lastehommik kogus kiiresti populaarsust. Möödunud hooajal sai Lastehommikutel esmakordse krossikogemuse ligi poolsada last.

Kogu koolivaheaja programmiga saab tutvuda: www.adrenalinarena.com või www.motokrossipisik.eu. Las laps sõidab!

Info:
Hannes Prikk, e-post: motokrossipisik@pyyne.ee, tel: +372 529 6556.
www.motokrossipisik.eu
motokrossipisik.blogspot.com

 

ERMis toimuvad 1.-6. klassi lastele sügisesed pärimuspäevad

„Taimed eesti rahvapärimuses ehk sügisel on seitse söömalauda“

22.-26. oktoobril kell 12:00-14:00 on 1.-6. klassi lapsed oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Sügisesel saagikogumisajal õpime tundma taimi ja vilju läbi vanarahva käsitöö ja pärimusmuusika. Teeme mitmesugust meisterdamist, mängime erinevaid pille (väikekannel, flööt), õpime rahvalaule ja -mänge ning uurime ERMi uut näitusesaaki.

Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Laager saab teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.

Osavõtust teatamine e-postiga: laagrisse@gmail.com, tel +372 5811 5252

Via Hanseatical saab lausa tantsu lüüa

„Via Hanseatica“ nime kandva turismimarsruudi arendustegevuse käigus on valminud mitmed avalikud objektid, millel nii mõnelgi tantsusamme harjutada saab: tantsulava Laiuse linnuse varemetes, Luke mõisa valitsejamaja põrandad ning Hellenurme puhkeala arendus- ja Lustimäe puhkeala renoveerimistööd.

Uuno Laul, Jõgeva Vallavalitsuse majandusspetsialist: „Laiuse ordulossi varemetes on läbi aegade peetud rahvapidusid, küla- ja vallapäevi ja mitmesuguseid temaatilisi kultuuriüritusi. Nende ürituste paremaks läbiviimiseks valmis tantsulava, mis on kohalike kultuuri- ja rahvatantsuseltside poolt ka heakskiiduga vastu võetud.”

Terje Korss, Palupera vallavanem: „Palupera vald arendas edasi puhkealasid – Hellenurme puhkeala sai riietuskabiini, kompostkäimla, minipuukuurid, prügikastid, grillrestiga grillikohad, kiiged ning nenoveeriti ka Lustimäe puhkeala inventari. Palupera vald on oma mitmeid puhkealasid arendanud aastaid. 2012.aastal tunnustati Eestimaa kauni kodu konkursil Palupera valda Valgamaa kauni kohaliku omavalitsuse tiitliga. See oli meeldiv tunnustus valla 20.aastapäevaks.”

Gea Järvela, SA Luke Mõis juhataja: „Mõisa külalised on kindlasti juba tähele pannud, et eelmise aasta lõpuks sai valitsejamaja uue katuse, selle aasta kevadel taastati seinad ja osa võlve ning suve jooksul valmisid põrandad. Kõik, mis kole, ununeb kiiresti ja kui ei oleks tehtud pilte, ei usuks ka ise, et veel eelmisel aastal nägi valitsejamaja päris armetu välja. Täna aga saab põrandatel lausa tantsida!”

Via Hanseatica turismimarsruut ja arenguvöönd ühendab Peterburi ja Hamburgi, läbides vanu hansalinnu. Eestis algab Via Hanseatica Narvast ning lõpeb Valgas. Käesoleva projekti raames arendatakse välja marsruut Peterburist Riiani. Arendajad loodavad Via Hanseaticast kujundada atraktiivse ja hea kvaliteediga tulutoova turismitee. Projekt kestab 3 aastat- jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2014. Projekti rahastab osaliselt Euroopa Liit Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames.

Lisainfo Via Hanseatica kohta!

Eesti ja Rakvere Toidupank tänavad koostööpartnereid kogukonda panustamast

MTÜ Rakvere Diakooniakeskuse Rakvere Toidupank ja Eesti Toidupank tänavad reedel, 19. oktoobril kell 15 algaval tänuüritusel Rakvere Linnavalitsuse saalis Eesti ja Rakvere Toidupanga koostööpartnereid.

Tänukirjad toidupanga toetajatele: Swedbank AS-le, AS-le Maag Grupp, AS-le Hallik, OÜ-le Äntu Mõis, AS-le Remedium, Elion Ettevõtted AS-le, Rakvere Rimi Hüper- ja Supermarketile ning Rakvere Krooni Selverile annavad üle Rakvere linnapea Toomas Varek ja Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.

„Eesti Toidupank ja MTÜ Rakvere Diakooniakeskuse Rakvere Toidupank koostöös Rakvere Linnavalitsusega soovib tänada inimesi ja ettevõtteid-asutusi, kes on toetanud abivajajaid toidupanga kaudu ja võimaldanud toiduabi jagada eelkõige meie linna toimetulekuraskustega inimestele,“ ütles Rakvere linnapea Toomas Varek. „Teie hoolivus tugevdab Rakvere linna kogukonda.“

Eesti Toidupank on igati aidanud kaasa üleeestilise toidupanga teenusevõrgustiku loomisele ning teeb seda jätkuvalt.

„Rakvere linna sotsiaalosakonna töötajad on need, kes teavad linna abivajavaid peresid kõige paremini ning toidupangal on kujunenud linnaga välja väga hea koostöö,“ ütles MTÜ Rakvere Diakooniakeskus juhataja Pille-Ruth Kukemilk.

Rakvere toidupank alustas tegevust 2011. aasta veebruaris. Algusest peale on Rakvere toidupanga tegevus tänu abivalmis koostööpartneritele jõudsalt kasvanud, millest räägivad Pille-Ruth Kukemilki sõnul kõige kõnekamalt arvud. Rakvere toidupanga asutamisest kuni tänaseni toidupank jaganud ligemale 190 000 ühikut toidu- ja tööstuskaupa, millega on toetatud enam kui 24 500 inimest, kellest kolmandik on olnud alaealised.

Rakvere toidupanga suuremaid ettevõtmisi on olnud jõulueelsed toidukogumise kampaaniad, kus koos vabatahtlikega on kogutud raskustes inimestele hulgaliselt toidu- ja tööstuskaupu.

Hetkel on Rakvere toidupangal käimas Euroopa Liidu toiduabi jagamine 1500-le Rakvere linna toimetulekuraskustes inimesele.

Tasuta turunduse koolitus MTÜ-dele Võrus

1.-2. novembril leiab aset selle aasta viimane Võrumaa Arenguagentuuri korraldatav koolitus teile – MTÜde turundustegevuse koolitus. Kuna MTÜd on organisatsioonid, kel puudub ressurss palgata spetsiaalselt turundusega tegelevat spetsialisti. Siiski on aga oluline leida võimalusi ühingu kasvuks ning saavutada häid tulemusi isegi väga piiratud eelarvega.

Oled mõelnud, kuidas olla nähtav? Milliseid kanaleid valida, et info jõuaks Sinu poolt valitud sihtrühmani? Millised info- ja turunduskanalid on üldse olemas? Läbimõeldud turundus aitab luua organisatsioonist kuvandi, millega tõmmata ligi huvilisi, olla atraktiivne ja hoida toetajaid.

MTÜ turundustegevuse koolitus toimub 1. ja 2 novembril 2012. a. kell 10.00-17.15 uhiuues Võrumaa Toidukeskuses Katariina saalis, aadressil Koidula 7, Võru.

Turundustegevuse koolituse teemad:

– mittetulundusliku organisatsiooni turunduse eripärad ja eesmärgid;
– turundustegevuse sihtrühmad;
– turundussõnumi koostamine;
– turunduskommunikatsioonivormid;
– klassikalised turunduskanalid ja nende rakendamine;
– kriisikommunikatsioon.

Koolituse käigus valmib turundusplaan!

Koolitajaks on suurepärane Jana Kukk Koolituskeskkonnast InSpace.

Koolitus on tasuta!

Registreerimisvormi ja lisainfo leiad Arenduskeskuste veebilehelt!

Koolitust toetavad EAS, Siseministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond.

Võrumaal korraldatakse homme kodanikuajakirjanduse konverents

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts korraldab reedel, 19. oktoobril Võrumaal kodanikuajakirjanduse konverentsi “Kodanikujulguse tööriistad”. Konverents keskendub teemale: kas ja kuidas saab kodanikuajakirjandus julgustada kodanikuks olemist. Mullu palju huvilisi kokku toonud kodanikuajakirjanduse konverentsile on oodatud kõik, kellel huvi kodanikumeedia ja laiemalt kodanikuühiskonna käekäigu vastu.

Konverentsi peaesineja Christine Tatum tuleb spetsiaalselt konverentsi jaoks kohale USAst. Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates.

Eestimaa tegijatest astuvad konverentsil üles Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Eesti kodanikuühiskonna nädala üks algatajaid ja korraldaja ning Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv, säästva ja tervikliku eluviisi portaali Bioneer.ee toimetaja Katrin Lipp, Rõuge TV eestvedajad Jaanus Mark ja Karel Saarna, Paide kogukonnaühenduse Weissenstein juhatuse esimees Rainer Eidemiller ning Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja portaali Kylauudis.ee esindaja Elina Allas. Konverentsi modereerib Sulev Valner. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee Arved Breidaks.

Konverents algab reedel, 19. oktoobril kell 11 Võrus aadressil Koidula tn 7, Võrumaa uues toidukeskuses. Konverents on tasuta. Kuna kohtade arv on piiratud, paluvad korraldajad osalemisest kiiresti teada anda. Konverentsile saab registreerida e-posti aadressil konverents@kylauudis.ee hiljemalt 16. oktoobrini. Kehtib põhimõte: kes ees, see mees!

Konverentsi korraldab MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, päeva kokkuvõtteid saab lugeda portaalist Kylauudis.ee. Ettevõtmist toetavad USA suursaatkond Eestis, Võrumaalt pärit europarlamendi liige Ivari Padar ja teater Vanemuine.

MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts on 2010. aasta juulis asustatud ühendus, mis alustas kahe aasta eest omalaadset eksperimenti, lükates 0-kroonise eelarvega käima kogukonna- ja kodanikumeedia portaali Kylauudis.ee. Õhinapõhiselt tegutsev infoveski, mis kajastab elulisi sõnumeid, kohalikke uudiseid ja arvamuslugusid kogu Eestist, on kogunud üle 100 000 unikaalse kasutaja. Portaali lugejaskond on püsinud stabiilsena: keskmiselt külastab portaali ligi 10 000 unikaalset kasutajat kuus, kuine keskmine kontaktide arv on ca 20 000.

Külauudiseid toimetab kümme vabatahtlikku päevatoimetajat. Kylauudis.ee fookuses on külast, kogukonnast ja keskkonnast lähtuvad sõnumid ning sündmused. Portaali on oodatud infot saatma kõik aktiivsed kodanikud, seltsingud, ühendused, samuti kohalikud omavalitsused jm organisatsioonid.

Info: Elina Kononenko Allas, Kylauudis.ee üks päevatoimetajaid ja konverentsi korralduse eestvedaja, tel +372 522 3145, e-post info@kylauudis.ee või elinaallas@gmail.com.
www.kylauudis.ee
www.kodanikuajakirjandus.ee

Korteriühistud ootavad riigilt lubadust renoveerimistoetuste jätkumise kohta

Korteriühistute juhtidele teeb muret rekonstrueerimistoetuste lõppemine ning ebakindlus tuleviku osas, nentisid Riigikogule ja valitsusele tehtud ühispöördumises möödunud nädalal Eesti Korteriühistute XV foorumil osalenud rohkem 300 ühistujuhti, kes esindavad tuhandeid kortermajades elavaid Eestimaa inimesi.

“Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saab,” nentis Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige. “Ühistujuhid kinnitasid pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta.” Oktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx vahendite lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu. Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid. ” Toetus on korterelamutele hädavajalik, seda tõestab ka taotlejate hulk: KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada
35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust,” tõi Mardi näite.

“Korteriühistutele suunatud teenustest jätkab KredEx küll korterelamu laenu käenduse pakkumist korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele ning tagastatud korterelamu renoveerimistoetuse taotluste vastuvõttu, kuid suur osa kortermaju jääb riikliku toetuseta hätta vahendeid ei piisa, et elamu inimväärseks, soojapidavaks ja mugavaks koduks muuta. ” nentis ta.

Teadaolevate kavade kohaselt jätkatakse korterelamute rekonstrueerimise finantseerimisega järgmisel aastal, kuid täpsemad summad selguvad riigieelarve läbirääkimiste käigus sügisel.”Korteriühistute juhid saatsid foorumil ka valitsusele Riigikogule avaliku pöördumise, milles kurtsid oma muret – mis siis, kui umbmäärased lubadused vaid lubadusteks jäävadki ning aasta või rohkem kestvaks rekonstrueerimiseks vajalike eeltöödega alustanud ühistud renoveerimist rahapuudusel lõpule viia ei saa? ” rääkis Mardi.

“Kortermajade elanikke on väga tugevasti mõjutanud kaugkütte hiljutine hinnatõus. Tuleval aastal avanev elektriturg toob kaasa järjekordse hinnatõusu, mis paneb raskesse olukorda nii ühistud kui elektri hulgitarbijad kui ta tavatarbijatest korteriomanikud. Ainsaks võimaluseks kodukulusid kontrolli all hoida on energiasääst, mis tervikrenoveeritud majades on 40-50%.,” tõi ta näite. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Järvamaal asusid tegutsema ettevõtlikud naised

16. oktoobri õhtupoolikul leidis Paide Restoranis aset esimene MTÜ Järvamaa Ettevõtlike Naiste Klubi õhtu. Ühingu eesmärgiks on naiste kaasamine ja aktiivsem osalemine ettevõtluses ning ühiskondlikus elus. Klubi asutajaliikmeteks on kolm Järvamaal elavat naist: Siret Pihelgas, Elo Öösalu ja Kätlin Sõber.

Koosviibimisest võttis osa 15 Järvamaa õrnema soo esindajat. Avaüritusele oli kutsutud ka SA Järvamaa Arenduskeskuse konsultant Maiko Kesküla, kes sissejuhatuseks tutvustas MTÜ-de olemust ja rääkis nende tähtsusest tänapäevaühiskonnale. Toimus aktiivne arutelu kohaliku kogukonna murede ja rõõmude üle. Ühiselt tekkisid mõtted ja ideed esimesteks heategevusprojektide elluviimiseks. Klubi eestvedaja Siret Pihelgase sõnul võib hinnata esimest koosviibimist sisutihedaks ja igati õnnestunuks.

Kõigi kohalolijate innustus oli suur ning seltskonda seob soov teha midagi selleks, mis seoks ja hoiaks inimesi elama Järvamaal ning anda ühiselt oma panus kogukonna arengusse.

Järvamaa Ettevõtlike Naiste Klubi üritused hakkavad toimuma korra kuus erinevates huvitavates Järvamaa paikades. Lisaks sellele kutsus Elo Öösalu osa võtma ühiselt novembrikuus toimuvast isadepäeva üritusest E-Piim Spordihallis, mis leidis heakskiidu kõigi poolt.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Timmi Mart: talomiis piät märkmä ummi tegemiisi mitu aastakka ette!

Timmi Mart

Vana Võromaa üte suurõmba talo, Jaagumäe talo peremehel Timmi Mardil (66) om parhilla kipõ aig: rekordsaagi koristaminõ nakkas är saama ja 3. märdikuu pääväl tege tä Võro liinan vallalõ vahtsõ Võromaa söögikeskusõ. 2009. aastal Eesti aasta põllumehes valitul Räpinä kandist peri Navi külä mehel om hää miil, et Jaagumäe talo and seost sügüsest tüüd 150 inemisele.

Kas saak om salvõn?

Üle pini om är saadu, üle hanna om minnä. Kardok om võetu, kapsta ja põrkna võtminõ käü. Timahavanõ saak om aoh kõgõ parõmb – ei mahu lattu är… Eloh ei olõ nii suuri numbrit saadu, no õnnõ kardokal või-olla 35–40 tonni hektäri päält. Kuiva villä saimi timahava kuus tonni hektäri päält, minevä-aasta 4,5. Talvõrapsi saimi neli, suvõrapsi 2,5 tonni, kapstast 70–80 tonni hektäri päält. PRIAtoetuisi all om meil põllumaad 1400 hektärri, tuust 350 om uma maa, ülejäänü rendimaa. Timahava oll’ maah 770 hektärri villä, 320 rapsi, 100 kardokat, 40 kapstast, 15 kaali, 8 piiti, 7 põrknast, sis viil tsipakõsõ kurki, kürvitsät, sibulat ja muud.

Kuis tsiakasvatus lätt?

No parhilla olnu kavval vili kõik maaha müvvä ja tsiaga ülepää mitte tegeldä. Elohkaalu kilost saa Eestih parhilla 1.38-1.40 eurot, Vinnemaal 2.40. Tsialiha hind ei olõ meil viil vilä ja valgulisandidõ hinnalõ perrä tulnu. A as’a ei käü nii, et tõmbami täämbä piduri pääle ja hummõn panõmi rongi vahtsõst liikma. Talomiis tohe-i nii mõtõlda, et nakkas järgmäne aasta tegemä tuud, millest timahava suurt kassu saias. Hää näüde om kardokas. 2010/2011 talvõl läts’ kardokas Vinnemaal häste kaubas – suvõl olli ollu ikaldusõ. Sis joosi kõik kardokat maaha pandma – löüdse «kullamulgu». Järgmädsel talvõl sai õkvalt tuust kullamulgust mullamulk! Kardokat veeti prügümäele ja müüdi viiesendidse kilohinnaga, ku kümme senti oll’ kardoka kasvatamisõ umahind. Kõrdamineki jaos om tähtsä stabiilsus, hüplemiseldä mõtlõminõ. Tsiko lätt meil aastah suurõst luust müüki 3500, tuust vanal Võromaal 2500. Tuhat tsika om olnu kombinaatõ jago, a ku Võromaa söögikeskus käümä lätt, sis looda, et tsiko inämb kombinaati ei lää.  Loe edasi: Timmi Mart: talomiis piät märkmä ummi tegemiisi mitu aastakka ette!