Esinejaks on Aapo Ilves, kes on tuntust kogunud kui luuletaja, prosaist, näite- ja ajakirjanik, laulude sõnade autor, laulja. Aapo Ilves on mees, kelle kirjutatud sõnad viisid Ott Leplandi Eurovisiooni finaali ning mida on kuulnud kümned miljonid muusikasõbrad.
Info: www.lumikohvik.ee
Reedel, 12.oktoobril kell 17.30 toimub Mammaste Tervisespordikeskuses Mammaste suusaraja jooks. Võistlused toimuvad valgustatud suusaradadel.
Võistluste käigus selgitatakse välja ka maakonna meistrid erinevates vanuseklassides. Eelregistreerimine toimub 11.oktoobrini 2012. a e-posti aadressil polvasport@gmail.com.
Võistluse korraldajateks on Spordiklubi Serviti ja Põlva Maakonna Spordiliit
Võistluse juhend: http://www.polvavald.ee/images/stories/Mammaste_jooks_2012.pdf
Lisainfo: Arne Tilk, 51 7245
Eile toimunud Tartu Sügisjooksu lastejooksud lõpetasid Klubi Tartu Maraton laste sportliku aastaringi, kokku võttis kuuest spordiüritusest osa 12 179 last.
“Eelmisel aastal osales meie lasteüritustel 9302, sellel aastal juba 12 179 last. Mul on väga hea meel, et laste osalejate arvud stabiilselt kasvavad. See näitab, et me oleme õigel teel! Loodame, et laste tänased osalemised lasteüritustel juurutavad spordiarmastust ja tulevikus hakkavad need tublid lapsed osalema ka pikematel distantsidel,” sõnas Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk.
Täna aga kutsusid Lõunakeskus ja Klubi Tartu Maraton keskuse liuväljale kõik 632 last, kes sellel hooajal läbisid kõik Tartu Mini Neliküritus 2012 etapid.
Tartu Mini Neliküritus 2012 lõpupeol oli kohal üle 400 lapse koos pere ja sõpradega ning iga laps, kes on osalenud kõikidel Tartu Mini
Neliküritus 2012 etappidel sai kingituseks nelikürituse lõpetaja T-särgi.
“Mu 3-aastasele tütrele väga meeldib tulla, sest kõik ju tulevad ja sõidavad. Ta on vaid 3-aastane ja suusamaratonil tahtis kõike ise teha, ei lasknud ennast aidata. Kui natukenegi käe õlale panid, siis ütles, et “Ei, ma ise tahan!” ja lasimegi tal ise sõita. Läks küll aeglaselt, aga rõõmsalt ja juba ootab järgmisi kordi!” ütleb kahe lapse ema Elve Nagutkin.
Tartu Mini Nelikürituse hulka kuuluvad Tartu Maratoni suusasõidud, SEB Tartu Rattaralli, SEB Tartu Jooksumaraton ja SEB Tartu Rattamaratoni lastesõidud. Lisaks neile toimusid augustis SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud ja veel eile toimus selle aasta viimane Klubi Tartu Maratoni lasteüritus, kui Tartu kesklinna vallutas 1578 Tartu Sügisjooksu lastejooksudel osalevat noort spordisõpra.
Järgmised lastele suunatud üritused toimuvad legendaarse Tartu Maratoni raames. 20. jaanuaril toimub World Snow Day raames Otepää lasteõit ja juba 16. veebruaril 42. Tartu Maratoni lastesõidud.
Fotod Tartu Mini Neliküritusest 2012 t: www.argoa.com/press
Rakvere Ametikoolil on 3. -10. oktoobrini külas Comeniuse projekti partnerid Saksamaalt Kölnist ja Ungarist Debrecenist, kellele Rakvere abilinnapea Sven Kesler andis Rakvere linnavalitsuses reedel ülevaate Rakvere linna arengutest ja noorsootööst.
Projekti koordinaatori Kristel Haugase sõnul on projekti teema “Noor ja vabatahtlik”, sestap on põhirõhk vabatahtlikul tööd, mis aitab kõige paremini avardada noorte maailmapilti, arendada tolerantsi ja õppida keelt. „Näiteks aitavad ungari ja saksa noored koos meie noortega parandada ja värvida pinke, korda teha mõnd katki läinud asja, riisuda pargis lehti, käia loomade varjupaigas, korrastada Lahemaal sealseid matkaradu,“ rääkis projekti koordinaator Kristel Haugas.
Rakvere Ametikoolis toimunud projektikonverentsil tutvustasid osapooled, mida nad eelmise kohtumise järel vahepeal korda on saatnud. „Ungari kunstikool tahab meile kinkida oma maalid, mis valmivad siin,“ lisas Kristel Haugas.
Noorte nädalavahetuse sisustab kultuuriprogramm, tutvutakse Rakvere, Lahemaa ja Tallinna vaatamisväärsustega.
Rakvere Ametikooli projektipartnerid on Georg-Simon-Ohm-Berufskolleg Saksamaalt, Debreceni Egyetem Balásházy János Gyakorló Szakközépiskolája ja Medgyessy Ferenc Gimnázium és Művészeti Szakközépiskola Ungarist.
Projekti algas 2011. aastal ja lõpeb 2013. aasta suvel.
Täna, 7. oktoobril toimunud Baltikumi suurimal iga-aastaseheategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show andsid BIGBANK,Eesti Koeraomanike Selts ning konkursi patroon Marju Länik üle tiitli „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“.
Võitjaks kuulutati Kilingi-Nõmme õpilasesinduse liikmed, kes aktiivse õpilase Kertu Kore eestvedamisel algatasid heategevusliku korjanduse Pärnu kodutute loomade varjupaiga heaks. Õpilased kogusid abivalmite inimeste käest vanu tekke, patju, linu, loomasööki, puhastusvahendeid ja muid tarvikuid, mida varjupaik vajas. Lisaks paigaldasid õpilased kohalikke poodidesse sendikogumiskastid, et osta loomade kaalumiseks elektronkaal, millest varjupaik juba pikemat aega puudust tundis.
Fotol konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitjad Kerli ja Kertu Kore (fotograaf: Peeter Hütt)
Kilingi-Nõmme kooliõpilaste jaoks pole koerte abistamine võõras. „Oleme sõpradega Pärnu koduta loomade varjupaika külastanud ning neile erinevaid asju annetanud juba mitmeid aastaid. Eelmise aasta lõpus tekkis meil aga mõte korraldada suurem heategevuslik korjandus, sest kui ühelt poolt vajab varjupaik abi loomade olukorra parendamiseks, siis meie võimuses oli jõuda heategijateni, koguda varjupaiga jaoks vajalikke tarvikuid ning need siis abivajajateni toimetada,” rääkis aasta kõige koerasõbralikuma teo tegija Kertu Kore.
Konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitjad peavad tiitlit suureks tunnustuseks. “Olen jälginud seda konkurssi igal aastal ning mul on tohutult hea meel olla täna ise üks võitjatest. Koerte jaoks tehtud heateo märkamine ja tunnustamine teeb vaid rõõmu ning innustab meid loomade abistamisega jätkama ning seda me oma meeskonna ka teeme,“ lisas Kertu Kore.
Konkursi patroon Marju Länik tõdeb, et kõik tänavused nominendid näitasid üles heatahtlikku suhtumist ning väärivad tunnustust. „Tore on näha, et meie ühiskonnas leidub piisavalt selliseid inimesi, kes tõttavad kõhklemata appi abivajavatele neljajalgsetele sõpradele,“ lausus Marju Länik.
Tiitli „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ omistavad BIGBANK ja Eesti Koeraomanike Selts isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.
Tiitlivõitja valiti välja internetihääletuse teel konkursile esitatud kandidaatide seast. Möödunud aastal sai “Aasta kõige koerasõbralikuma teo” tiitli Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik Sigrid Kärner, kes võttis oma hoole alla auto alla jäänud ja raskelt vigastatud koera.
Tiitel “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” kuulutati välja Baltikumi suurimal iga-aastasel heategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show, mis toimub juba kaheksandat korda. Tänavu osales heategevuslikul koertenäitusel 197 koera.
BIG Match Show eesmärk on juhtida tähelepanu koduta loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada koduta loomade varjupaikasid. Sel korral lähevad ürituse tulud Tartu Koduta Loomade Varjupaigale.
Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva heategevusliku match-show toimumisele aitasid kaasa Eesti Loomakaitse Selts, Koerteregister, Chihuahua Sõprade Liit, Dr. Stern lemmiklooma tooted, Cedrelle e-pood, Küpsis ja Pinky Koerapesa. Ürituse algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK AS.
Viljandi maavanem on oma korraldusega kinnitanud noorsootöötajate tunnustamise korra, mille kohaselt saab maakonna noorsootöö preemia kandidaate esitada neljas kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja, aasta koostöö, aasta tegu ja aasta noor. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 22. oktoober.
„Noorsootöö valdkonna tegijate tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning seda valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil,“ ütles Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi.
Noorsootöötajate tunnustamise korra järgi võivad noorsootöö preemia kandidaate esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Korra kohaselt võib isik esitada ka iseennast, kuid sellisel juhul tuleb tal taotlusvormile lisada soovituskiri kolmandalt isikult.
Kandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 22. oktoobriks 2012 täita sellekohane taotluse vorm. Taotlusi on võimalik täita elektrooniliselt; saata maavalitsusele postiga (Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi; märksõna “Noorsootöötajate riiklik tunnustamine”) või e-postiaadressil riina.tootsi@viljandimaa.ee.
Taotluste vormid leiab Viljandi maavalitsuse veebilehelt.
Tähtajaks esitatud taotlusi hindab maavanema korraldusega moodustatud komisjon. Komisjon valib igas kategoorias välja ühe kandidaadi maakondlikuks tunnustamiseks ning kolme kategooria puhul (enim silma paistnud noorsootöötaja, aasta koostöö, aasta tegu) teeb ettepaneku riiklikuks tunnustamiseks Eesti Noorsootöö Keskusele. Maakondliku tasandi preemia antakse välja, kui kandidaate ühes kategoorias on vähemalt kolm.
Riiklikult tunnustatud isikute nimekiri avalikustatakse detsembris aset leidval igaaastasel vabariiklikul noorsootöö valdkonna tunnustusüritusel. Maakondlikult tunnustatud isikute nimekiri avalikustatakse novembris maakondlikul noorsootöö valdkonna tunnustusüritusel.
Komisjoni kuuluvad Viljandi maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Kütt, noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi, terviseedenduse peaspetsialist Elo Paap ning noorte osaluse ja noorteinfo spetsialist Riine Ant; Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindaja Krista Kalda, Viljandi linnavalitsuse arenguspetsialist Lauri Alvre, Suure-Jaani vallavalitsuse noorsootöö spetsialist Marlen Silm, Kõo vallavalitsuse kultuuritöötaja Katre Saar, Viljandi Kesklinna kooli huvijuht Ain Mägi, Kaitseliidu Sakala maleva noorteinstruktor Ain Laane ning Viljandimaa Noortekogu liikmed Kermo Maiste ja Kätlyn Jürisaar.
Eelmisel, 2011. aastal olid Viljandimaa noorsootöö preemia laureaadid: aasta noor – Liisa London (tantsukool Dancecall); aasta noorsootöötaja – Kristi Pajuste (Paistu rahvamaja tantsuõpetaja); aasta tegu – Kris Süld (Viljandi välitrikipargi rajamise algataja); aasta koostöö – Indrek Palu (Karksi-Nuia noortekeskuse juhataja, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse Noorte Euroopa päeva korraldamine). Pikaajalise panuse eest noorsootöösse pälvis mullu tunnustuse Tarvastu gümnaasiumi logopeed/õpetaja Piret Kuropatkin.
14. oktoobril toimub Konguta vallas Vellavere matkaradadel projekti “Liigume üheskoos tervise heaks” raames kepikõnnimatk. Matk algab Kiigemäe juurest kell 11 ja kestab umbes 2 tundi. Matka lõpus pakutakse kehakosutust.
Soovijatel on võimalus liikuda Kiigemäele valla bussiga, mis väljub kell 10.30 Konguta kooli eest. Kiiremad sooviavaldajad saavad laenutada valla kõnnikeppe.
Info: riina@konguta.ee või tel +372 508 1568 .
www.konguta.ee
Puurmani vallas EELK Kursi Maarja Eliisabeti koguduse kirikus tehtavatel remonditöödel värvitakse seinad ning põrandale paigaldatakse uued lauad. Pühakoda remondivad koguduse liige meistrimees Jüri Pere, pastoraadi perenaine Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Sulev Sova.
Teisipäeval värvis Allikee Kubi altari ja kantsli juures asuvat seina.
“Inetu ja kulunud väljanägemisega, lillakates-pruunides toonides sein jääb kirikus viibivate inimeste vahetusse vaatevälja. Nii pidasime vajalikus selle kiiresti valgeks võõbata. Tänavu remondime aga põhiliselt peauksest algavat ja saali keskele ulatuvat pühakoja vanemat osa,” ütles pastoraadi perenaine.
Meistrimees Jüri Pere nimetas iseäranis keeruliseks värvimistöid ligi 80 meetri kõrgusel.
“Seinad on üldiselt hästi säilinud, kuid miskipärast kunagi kaetud õlivärviga, mistõtti ei lase õhku läbi. Sel põhjusel on krohv pudenema hakanud. Pidanuks kasutama hoopis lubivärvi, mida olemegi nüüdseteks remonditöödeks muretsenud.”
Võimalus leida inimsäilmeid
Vananenud põrandalauad asendatakse kirikus uutega. “Põranda uuendamine nõudis projekti ja põhjalikku kooskõlastamist muinsuskaitseametiga. Arvestama peame ka võimalusega, et vana põranda eemaldades võime leida sajandeid tagasi elanud ja kirikusse maetud ja eeldavasti aadlike või teiste ülemkihtide hulka kuulunud inimeste jäänuseid. Käitume sel juhul vastavalt seadusele ja eetikale,” rääkis Pere.
“Teadaolevalt maeti Eestimaal kirikutesse ajani, mil selle kombe keelas aastail 1632-1654 valitsenud Rootsi kuninganna Kristiina, kes oli kuninagas Gustav Adolf II tütar. Keelu põhjuseks ära hoida katkukollete tekkimist,” lisas Jüri Pere, kes on Tartu Ülikoolis ajalugu õppinud.
Tema sõnul on praegune remont viimase perioodi tõsisem ehitusalane ettevõtmine Kursi kirikus. “Väiksemaid töid, näiteks akende vahetamist on tehtud ennegi, ” ütles Pere.
Remonditakse oma jõududega
Kursi kirikut remondivad koguduse oma töötajad. “Nii on ökonoomsem. Firmadest tööjõu palkamiseks pole kogudusel majanduslikke võimalusi. Värvimine on minu jaoks aga meeldiv vaheldus, kus kasutan ka oma loomingulisust ja naiselikku vaistu,” rääkis Allikee Kubi.
“Piisavalt palju raha on kogudusel kulunud ka remondiks vajaliku projekti tellimiseks ning ehitusmaterjalide muretsemiseks. Kavatseme selle katteks Euroopa Liidu vahenditest toetust taotleda. Südamlikult ja jumalikult oleme tänulikud ka inimestele, kes soovivad kiriku remondi heaks annetada,” ütles ta.
Jaan Lukas
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ootab koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega 22. oktoobrini ettepanekuid vabatahtlike kohta, keda tänada 2. detsembril toimuval üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel.
“Nagu igas organisatsioonis, nii on ka vabaühendustes selliseid töid ja tegemisi, mis tavaliselt avalikkuse ja meedia tähelepanu ei pälvi, kuid on ühenduste toimimise ja nende sihtrühmade vajaduste rahuldamise seisukohalt ülimalt olulised,” selgitas üritust korraldava Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd.
Männi sõnul tunnustatakse 2012. aastal just neid vabatahtlikke, kes ei sära igapäevaselt vabaühenduste eesliinil, kuid loovad regulaarselt tegutsedes ja mõnikord isegi rutiinseid ülesandeid täites kindla vundamendi vabaühenduste eesmärkide täitmiseks.
Lisaks on oodatud ettepanekud silmapaistvate vabatahtlike juhtide ning oma töötajate vabatahtlikku tegevust soodustavate ettevõtete või asutuste tunnustamiseks.
Oma kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Laekunud ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Siseministeeriumi esindajad.
Tänavuseks juba kaheksanda tunnustamisüritusega tähistatakse 5. detsembril toimuvat rahvusvahelist vabatahtlike päeva.
Vabatahtlike tänamist toetab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
6. oktoobril toimus Türi Kultuurimaja ees ja ümbruses festival, kus pakuti õunu, küpsetisi, hoidiseid, käsitööd, istikuid ja palju muud, mis seotud õunaga.
Foto: Anu Puusepp
Pühapäeval, 14. oktoobril kell 11 on Urvaste seltsimajas HOIDISTE IDEEPÄEV.
Meil on taas külas Põhjaka mõisa restorani kokk Joel Kannimäe ja saab maitsta mõisakeldri põnevamaid moose-salateid. Uuemaid hoidistamiskatsetusi tutvustavad ka Urvaste Külade Seltsi kokkajad.
Urve Kaska pakub maitsta viimaseid viinamarju ja jagab näpunäiteid viinapuude kasvatamiseks.
OODATUD ON KÕIK HUVILISED!
Kel on, see võiks kaasa võtta purgikese omapärase hoidisega või mõne huvitava puu- või köögivilja.
Kontakt: Airi, tel +372 520 6001
Hoidistepäev on tasuta. Projekti „Urvaste külaköögi arendamine“ rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
