Päev: 22. juuni 2012

Kalurid saavad angerjapüügiks hinnaalandust

Kutselise angerjapüügi tasud vähenevad neil veekogudel, kuhu selle kalaliigi varude suurendamiseks asustatakse angerjamaime. Muudatustest võidavad kutselised kalurid, kes peavad edaspidi püügiõiguse eest oluliselt vähem maksma. Kui varem maksid kalurid näiteks Võrtsjärvel kinni kõikide angerjate asustamise, siis tulevikus tuleb neil tasuda vaid selle osa eest, mille nad ise välja püüavad.

 Kalateadlaste hinnangul püütakse angerja asustamise veekogudest kutselisel kalapüügil ligikaudu 30% püügimõõtu kasvanud angerjast. Suurem osa kalast rändab asustatavatest veekogudest välja ning ei ole õiglane, kui kalurid peavad kinni maksma ka need angerjad, mis nende saakidesse ei jõua. Angerja püügiõiguse tasu ühe mõrra kohta aastas väheneb keskmiselt 350 eurolt 100 eurole.
 Muutub ka püügitasu arvestamise kord. Nüüd arvestatakse püügiõiguse tasu eelnevate 7-12 aastat tagasi angerja asustamiseks tehtud kulutuste keskmise summa pealt.

Valitsuse määruse muudatus tuleneb 4. juunil jõustunud täpsustatud keskkonnatasude seadusest, kus kirjeldati uusi angerjapüügi tasude arvestamise põhimõtteid tagasiulatuvalt 2011. aasta 30. detsembrist. Enammakstud püügiõiguse tasu makstakse tagasi vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatule. Kuna kutselised kalurid omavad üldjuhul lisaks angerjapüügivahenditele ka teisi püügivahendeid (näiteks nakkevõrke), mille eest nad tasuvad 1. juuliks, siis on võimalik angerjapüügivahendite eest enammakstud summa ka tasaarveldada.

Eestis asustatakse angerjat Võrtsjärve, Saadjärve ning Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järvedesse. Kuuendal–seitsmendal aastal pärast asustamist saavutab angerjas püügimõõdu ning esineb siis saagis 5–6 aastat.

Angerja arvukus Eestis väheneb, sellega ka koos angerja väljapüük. Statistikaameti andmeil on viimase kümne aasta jooksul angerjapüük Eesti rannikuvetest vähenenud ligi kaheksa ja siseveekogudest peaaegu kolm korda. Möödunud aastal tõmmati merest välja 3,5 tonni angerjat, siseveekogudest 14,3 tonni.

Jaanilaupäeval sajab tavapäraselt vihma

Tõeliselt sooja ja kuiva jaanipäeva tuleb Eestis harva ette, ikka langeb kas või kohati väike sabin vihma. Nii ka sel aastal.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaennustuse kohaselt levib jaanilaupäeval 23. juunil vihmasadu üle Eesti. Ilma teeb jaanilaupäeval Poola kohalt üle Eesti kirdesse liikuv tsüklon, mis toob kohati tugevat vihma. Pühapäeval jääme selle tsükloni tagalasse ja sajab hoovihma.

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb ja peale keskööd hakkab edela poolt alates vihma sadama, seisab EMHI ilmaprognoosis. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 9-14 kraadi.

Homme päeval on pilves selgimistega ilm. Vihmasadu levib üle Eesti ja sadu võib olla kohati tugev. Puhub valdavalt ida- ja kirdetuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 13-19, Ida-Virumaal kuni 21 kraadi.

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb ja peale keskööd hakkab edela poolt alates vihma sadama. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 9 kuni 14 kraadi.

Laupäeva päeval on oodata pilves selgimistega ilma. Vihmasadu levib üle Eesti ja sadu võib olla kohati tugev. Puhub valdavalt ida- ja kirdetuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 13 kuni 19, Ida-Virumaal kuni 21 kraadi.

 

Homme ja pühapäeval lipud masti!

Laupäeval, 23. juunil on võidupüha puhul Eestis lipupäev. Jaaniööl lippe langetata ning lipud lehvivad jaanipäeva puhul ka pühapäeval. Eesti lipud heisatakse kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele.

Võidupühal tähistatakse Eesti vägede pöördelist võitu Landeswehri üle ja Cesise (Võnnu) linna vabastamist sakslaste käest 23. juunil 1919. aastal.

Lipud heisatakse 23. juuni päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse 24. juuni õhtul kell kümme. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Algavad meediakoolitused keskkonnaühendustele

Kuidas korraldada keskkonnahoidlikku tööüritust?MTÜ Ökomeedia viib Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel läbi kaks kahepäevast (a 8 tundi) keskkonnameedia koolitust. Koolitajateks on Erkki Peetsalu, Maie Kiisel ja Katrin Lipp.

Ühest koolitusest võtab osa 10-15 keskkonnaorganisatsioonide esindajat. Üks kahepäevane koolitussari (2×8 tundi) toimub Tallinnas (29.06.2012 ja 02.07.2012) ja teine Tartus (26.06.2012, 27.06.2012).

Koolituste eesmärk on tõsta keskkonnaorganisatsioonide võimekust keskkonnateadlikkuse edendamisel. Bioneeri portaal soovib koolitusega tugevdada koostööd erinevate keskkonnaorganisatsioonide ja -ühenduste vahel ning tõsta eestimaalaste keskkonnateadlikkust.

Õpetame koolituste jooksul praktilisi oskusi (kuidas pressiteadet, uudist, artiklit paremini koostada; kuidas teha oma organisatsioon meedias nähtavamaks; kuidas paremini turustada oma projekte, et nendest tõuseks maksimaalset kasu; kuidas sotsiaalmeediast kasu saada; kuidas Bioneeri uusi võimalusi rakendada; mida on otstarbekas kajastada; kuidas panna paika enda roll keskkonnainfo edastajana; laiem lähenemine keskkonnateemadele jne).

Igast organisatsioonist või ühendusest saame osalema võtta ühe inimese. Osalema pääsevad 15 kiiremat Tallinnas ja 15 kiiremat Tartus. Vaata lisaks http://www.bioneer.ee/tegutse/bioneeri_koolitusele_registreerumine

 

Võru keel jõudis Hispaaniasse

Võrukeelne keelepesalised tööhoos. Foto: Haanimiihhi nõvvokoda

Sõnaraamat Forvo, miä um alostusõ saanuq 2007. aastagal Baskimaalt, Hispaaniast, um tennüq hindä mano kotusõ ka võro keele sõnno jaos.
Forvo um võrgosõnaraamat, kohe kor’atas helüga välläüteldüisi sõnno üle ilma pall’odõst keelist. Huvilisõq üle ilma, egäüts umah puutrih, lugõvaq sinnäq esiq uma keele sõnno sisse.

Egä võro keele mõistja saa kah Forvohtõ esiq uma keele sõnno mano pandaq ja uma helüga sisse lukõq. Puutril piät õnnõ mikrofon man olõma ja lugõja
piät hindäle Forvohtõ pruukjanime tegemä.

Forvo võro keele alljaotustõ päses tast://www.forvo.com/languages/vro/

Jaanipäev jõuab ka Ungarisse

Homsel jaanilaupäeval peetakse Budapesti kuulsas Millenárise pargis tõelist põhjamaade-stiilis jaanipäeva!
Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga seotud ühist kultuuritausta, sarnasusi, aga ka erinevusi tutvustavad Ungari publikule Põhja- ja Baltimaade kultuuriinstituudid ja saatkonnad.
Loomulikult ei puudu jaanituli ning sellega seotud maagilised tavad ja kombed, näiteks sõnajalaõie otsimine, pärgade punumine jms.
Juba aastaid Ungaris elav eesti sepp Anti Antik teeb koha peal ka sepiseid, mida kaasa osta.
Soomest saabub peopaika mobiilne disainsaun. Saunaskäimisest, saunajuttudest ning soome meeste hingeelust saab selgema pildi (muuhulgas ka Pärnu filmifesivalil auhinna võitnud) soome dokumentaalfilmist “Meeste kord” (“Miestern vuoro”).

Kavast ei puudu ka eri maade stilistiliselt kirju muusika – teiste seas lõbustab ungari jaanipäevalisi ansambel Svjata Vatra.

Ungarlaste jaanipäevaks häälestamine algas aga juba kolmapäeval, kui vabaõhukohvikus Fogas Kert sai vaadata kahte filmi: “Püha tuli”, mis räägib Svjata Vatrast ja “Talvine valgus” Lofoteni saartest.
Põhjamaine jaanipäev saab teoks EUNIC-i (Euroopa Liidu Rahvuslike Kultuuriinstituutide Ühenduse) egiidi all.
Eesti programmi pani kokku Eesti Instituut Ungaris, üritust toetab Eesti Suursaatkond Ungaris.

Rõuge vald annab välja kirjandusauhinna

Rõuge vallavalitsus on välja kuulutanud konkursi Juhan Jaigi nimelise kirjandusauhinna “Kaarnakivi” ja omaloominguauhinna “Väike Kaarnakivi” väljaandmiseks.
„Kaarnakivi“ auhind antakse igal aastal ühele autorile, kes on eelmisel aastal oma trükis ilmunud raamatuga andnud märkimisväärse panuse eesti lastekirjandusse.
“Väike kaarnakivi” auhind antakse valla oma autorile trükis ilmumata parima käsikirja eest olenemata kirjanduslikust žanrist.

Lastekirjanduse auhinna saaja kandidaate võivad Rõuge valla haridus- ja kultuurikomisjonile esitada nii era- kui ka juriidilised isikud 1. oktoobriks. 1. oktoobriks on oodatud ka omaloomingu konkursi käsikirjad. Omaloomingu konkursile saadetavad tööd varustatakse märgusõnaga ning lisatakse kinnine ümbrik autori nime ja kontaktandmetega. Märgusõna märgitakse ka ümbrikule. Käsikirja mahule nõudeid ei esitata.

Auhinna saaja valimiseks moodustab Rõuge vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon vähemalt 7-liikmelise toimkonna, kuhu kuuluvad vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni, vallavalitsuse, noortevolikogu, valla raamatukogude ja Rõuge
Põhikooli esindajad. Komisjoni töösse võib vajadusel kaasata eksperte väljastpoolt. Valitud kandidaadid esitab Rõuge valla haridus- ja kultuurikomisjon kinnitamiseks Rõuge vallavolikogule.
Auhinnad antakse pidulikult kätte Juhan Jaigi sünnipäeval 13. jaanuaril ja samas kuulutatakse välja järgmine konkurss.

Auhinna statuudiga on võimalik tutvuda valla koduleheküljel
http://avalik.amphora.ee/rougevv/document.aspx?id=276604

Haanjasse kavandatakse Euroopa meistrivõistlusi suvebiathlonis

Järgmiseks aastaks on kavandatud Haanja Puhke- ja spordikeskusesse Euroopa MV suvebiathlonis 25.-28. juulini. Eile kohtusid Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni, SÜ Võru Beathloni ja Haanja valla esindajad, et arutada võistluste korraldamisega seotud küsimusi. Võistlustele oodatakse ca 100 sportlast 15 riigist. Varasemalt on Haanjas korraldatud järgmisi rahvusvahelisi biathloni võistlusi: Talvine Armee MM 2007. aastal ning IBU CUP etapid suvebiathlonis 2008. ja 2011. aastal.

Leppimatus vigade suhtes tõi bussifirmale MTG maavalitsuselt trahvi

Viljandi maavalitsus vähendab aktsiaseltsile MTG makstavat toetust ühekordselt 1000 euro võrra, sest bussifirma rikkus lepingut, kasutades reisijate teenindamiseks autobussi, millel oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll.

Maavalitsuse peamine eesmärk ühistranspordi korraldamisel on kindlustada turvaline ja tõrgeteta reisijate vedu maakonnas. “Ühistranspordi hea kvaliteet ning reisijate turvalisus ongi saavutatud tänu sellele, et oleme vigade suhtes leppimatud,” ütles Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase.

Maavalitsusele laekus 30. aprillil politseilt info, et AS MTG bussil, mis sõitis liinil number 10, oli läbimata korraline tehnonõuetele
vastavuse kontroll. Busside tehniline korrasolek on esmane eeldus reisijate ohutuse tagamisel ning kõik kõrvalekalded tehnilise korrasoleku nõuete  täitmisest on potentsiaalseks ohu allikaks reisijate tervisele, öeldakse maavanema korralduses.