Kadrinas käib tants Sauna tänava ümber

Vihaga kuid vihata! Foto: Kadrina Saunaklubi
Lääne-Virumaal Kadrina vallas kütab kirgi Kadrina Saunaklubi ettepanek anda ühele Tehnika tänava lõigule nimeks Sauna tänav. Tagasihoidlikust ettepanekust jäädvustada Kadrina ajalooline saun tänavanimena on saanud suur dispuut.

Sel pühapäeval kell 14 algab koos Kadrina sauna avamisega saunas ka allkirjade kogumine Sauna tänava toetuseks. Kohapealt saab ka allkirjalehti oma saunalembeste tuttavate jaoks kaasa võtta ja täidetuna tagasi tuua.

Kadrina Saunaklubi tunnuslause “Vihaga kuid vihata!” lubab loota, et Kadrina saunakultuuri edendajad ajavad oma asja edasi sama rahumeelselt ja eluterve huumoriga nagu seni.
Loe edasi: Kadrinas käib tants Sauna tänava ümber

Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab sünnipäevale

Viljandi Pärimusmuusika Ait saab juba neljaseks. Foto: folk.ee
24. märtsil peab Viljandi Pärimusmuusika Ait oma neljandat sünnipäeva. Seda rõõmupäeva tahame tähistada ka Sinuga, kallis sõber, kes Sa ikka ja jälle leiad Aidast üles pärimusepärlid ning annad oma panuse meie hingeelule. Selleks puhuks toob pärimusebuss, mis sünnipäeval kulgeb liinil Setomaa-Šotimaa, püünele tantsulise kolmiku nimega Klapp ning armastatud laululinnu Kate Youngi koos sõpradega.

Et kevade meeleolu rõhutada ning külaliste suunurki kergitada, sirisevad sünnipäeval ka kevadetnolised. Õndsas meeleolus saadab pidulised hommikusse etnobiidipidu Folkloob, kus seekord asuvad pulti DJ HU alias Hannaliisa Uusma ning DJ Suits alias Juhan ja Janne Suits. Tule meiega rõõmu jagama, hää sõber!

Ajakava:
18:00 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
19:00 Kate Yong ja sõbrad suures saalis
20:15 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
21:00 tantsuks mängib ansambel Klapp suures saalis
22:00 avatud kohvik väikeses saalis Loe edasi: Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab sünnipäevale

Terve Pere Kool kutsub neljandasse tundi

Terve Pere Kooli tundidest võtab osa nii suuri kui väikeseid. Foto: Terve Pere Kool
Terve Pere Kooli loengusarja “Eelkooliealine laps” neljas loeng-vestlusring toimub laupäeval, 17. märtsil kell 11.00-14.00 Võrus Lembitu tn 2 (II korrusel, Võru Loovuskooli ruumes).

Loeng lapse kõne arengu toetamisest: keele õppimine, sõrmesalmid, muinasjutud ja unejutud, kuulamine. Järgneb vestlusring kõigil Terve Pere Kooli loengutes käistletud teemadel, ühtlasi räägime waldorflasteaia loomise võimalustest Võrru. Loengu viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu.

Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised. Loengu tasu annetuslik (2-5 EUR)

Lastel on võimalus iseseisvalt või koos hoidjaga mängida mängutoas.

Võrus tegutsevas Terve Pere Koolis otsime ja jagame innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Kui soovid panustada Võrumaa esimese waldorflasteaia loomisse, võta ühendust!
Loe edasi: Terve Pere Kool kutsub neljandasse tundi

Metsapealinna õpilased meisterdavad 300 pesakasti

Metsapealinna Rakvere ettevõtted – uksetootja JELD-WEN Eesti AS ja Würth AS Rakvere esindus – kingivad Rakvere koolidele 500 meetrit kuivi saelaudu ning 10 000 naela, millest õpilased meisterdavad 300 linnupesakasti. Pesakastimaterjali üleandmine-vastuvõtmine toimub esmaspäeval, 19. märtsil kell 15.00.

Materjali annavad eestvõtmise algatajale Rakvere linnapeale Andres Jaadlale üle JELD-WEN Eesti AS tehase direktor Priit Koha ja Würth AS Rakvere esinduse müügijuht Aleksandr Holst.

Pesakastide valmistamine hakkab koolide tööõpetuse tundides täie hooga päeva pärast koolivahega. Pesakastide valmistamise joonised ja juhendi koostas lindudetundja Tõnis Muru. Õpilased valmistavad pesakaste mitmes mõõdus: pisematest, tutt- ja rasvatihaste suurusest kuni kuldnokkade ja kakkude pesakastideni välja.

Tõnis Muru koostatud plaani järgi paigaldavad õpilased hiljem pesakastid linnametsadesse.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Narva Kutseõppekeskus korraldab lahtiste uste päevad

Kevadisel koolivaheajal korraldab Narva Kutseõppekeskus üldhariduskoolide õpilastele lahtiste uste päevad. Iga päev (19.-22. märtsini) oodatakse kõiki soovijaid avatud uste päevade raames ekskursioonidele, osalema meistriklassides ja vaatama lahtiseid kutsevõistluseid, et lähemalt tutvuda tänapäevase sisseseadega õppeklasside ja töökodadega kooli kahes õppekorpuses, kus valmistatakse ette spetsialiste 29 erialal.

Erialade tutvustused, lahtised meistriklassid ja kutsevõistlused toimuvad 19.-22. märtsil. Toimumise kohad: Kalda 9 ja Kreenholmi 45 õppehooned, samuti kooli õppebuss. Täpsem info – vaata: http://www.nvtc.ee/meistriklassid Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus korraldab lahtiste uste päevad

Otepää Teataja saab 80 aastat vanaks

Otepää, Sangaste, Puka ja Palupera ühine häälekandja Otepää Teataja esimene number ilmus 18. märtsil 1932. aastal. Leht trükiti toonases Otepää trükikojas „Pallas“. Pärast sõja-aastaid oli lehe väljaandmises pikk paus, kuni 1989. aastani, mil Otepää Teataja elas üle taassünni.

Otepää Teataja toimetaja Arvo Saal ütles, et esimesel aastal trükiti 39 lehenumbrit mahuga 4-8 lehekülge, 1933. aastal anti välja 51 eksemplari ja lehe tiraaž tõusis 1000ne eksemplarini. 1935. aastal oli leht Otepää, Kambja, Rõngu, Sangaste ja Urvaste ümbruskonna häälekandja. Esimene toimetaja oli August Tooming. Seejärel toimetas lehte Arvo Orn, kuu aega pärast uue võimu tulekut oli 1940. aastal väljaandjaks ja toimetajaks Vello Pekomäe, sõja ajal toimetas lehte Aleksander Tiitsmaa. Otepää Teataja jõudis ilma suuremate vaheaegadeta lugejani aastatel 1932-1940. Pärast aastast vaheaega 1941 alustas leht jälle ilmumist, kahjuks pärast sõda lõpetas leht ilmumise.

Aastail 1989-1996 oli Otepää teataja toimetajaks Aili Miks, kes oli innuga lehe taassünni juures, tehes tööd oma vahenditega ja sageli öötundide arvelt.

1997. aastal tehti mitmeid uuendusi – lugejad said Otepää Teatajat lugeda nüüd juba kaasaegses ajalehemõõdus. Suurenes ka lehe piirkond, lisaks Otepääle ja Paluperale (?) liitus lehega ka Puka vald. 2006. aastast liitus Otepää Teatajaga Sangaste vald ning sellest aastast alates hakkas Otepää Teataja ilmuma kaks korda kuus.

2007. aastal ilmus Aili Miksi sulest Otepää Teataja 75. aastapäevale pühendatud raamatuke „Elust ja inimestest ajalehe peeglis. Otepää Teataja 75“. Raamat annab hea ülevaate lehe ajaloost ja lehe tegijatest.

Tänasel päeval teeb lehte MTÜ Meediagrupp Süd-est, lehe tiraaž on 4200 eksemplari. Otepää Teataja toimetaja on Arvo Saal, keeletoimetaja Aili Miks.

Estoloppet 2012 sarja võitsid Madis Vaikmaa ja Sirli Hanni

Sellel laupäeval tunnustavad Eesti ainsa pikamaasuusatajate sarja Estoloppet korraldajad Tartu ööklubis Atlantis peetaval pidulikul tseremoonial parimaid suusatajaid. Käesoleva aasta kuuel etapil osales kokku 8285 suusatajat, lisaks neile veel viie väiksema maratoni lühemate distantside 845 läbijat.

Edukaim mees kuue osavõistluse raames oli Madis Vaikmaa ja naisosalejatest Sirli Hanni. Mõlemad jõudsid starti neljal korral.

Võistkondlikus arvestuses tunnistati üheksa meeskonna seas parimaks Rakvere Siplased/CRAFT/Electrolux ja seda juba kolmandat aastat järjest.

Eraldi arvestust peeti ”väikeste maratonide” lühikestel distantsidel osalenud noortele, M-15 klassi edukaim oli Sten Eric Nirgi ja N-15 klassis Anette Baum.

Estoloppet korraldajate tunnustuse saavad ka seitse vaieldamatult kõige staažikamat maratoonarit, kes on viieteistkümnel hooajal  alates 1998. aastast osalenud kõigil 65 järjestikusel sarja maratonil – Kristjan Lood, Sulev Muru, Indrek Pak, Ulvar Pavlov, Arvo Raja, Kaarel Toss ja Margus Viisut.

Sarja juhi Indrek Kelgu sõnul läks tänavune hooaeg üldjoontes kenasti. ″Lund ja suusasportlasi jagus igale etapile, tänu krõbedatele külmakraadidele tuli uus kuupäev leida vaid Tamsalu-Neeruti maratonile, kuid ka see lahenes kokkuvõttes positviiselt. Eraldi tasub märkida, et just tänavu sündis sarja kuulunud 41. Tartu Maratonil viimase 25 aasta osavõturekord – finišijoone ületas kokku 6754 suusasõpra. Nii suuri numbreid nägi Tartu Maraton viimati 1987. aastal,″ tänab Kelk kõiki suusatajaid ning loodab, et Estoloppeti sari innustab maratonisõpru iseennast ületama ka uuel hooajal.

Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab www.tartumaraton.ee/estoloppet.
Estoloppeti maratornidesarja pilte saab vaadata aadressilt: www.tarmohaud.ee

Rõuge vallas jagub koolivaheajal tegemisi kuhjaga

Alanud on kevadine koolivaheaeg, noortetoad ja noortekeskused ootavad noori – Rõuge vallas tasub noortel nina sisse pista vähemalt neljast uksest.

Rõuge Noortekeskus: E-N 11-20, R 11-21 ja L 16-21
Viitina Noortetuba E,T,N,R 12-18
Nursi Noortetuba E,T,N,R 12-19
Sänna Noortetuba E-L 16-21
Loe edasi: Rõuge vallas jagub koolivaheajal tegemisi kuhjaga

Otepääl saab näha laskesuusatamise noorte paremikku

16.-18. märtsil 2012 toimuvad Otepääl Tehvandi Spordikeskuses rahvusvahelised laskesuusatamise võistlused “Baltic Biathlon CUP Otepää 2012”.

Võistlused on mõeldud noortele laskesuusatajatele vanusegruppides N17, N19 ja M17, M19. Võistluste kutse on saanud laskesuusatajad Venemaalt, Lätist, Leedust, Soomest ja Eestist, kokku osaleb u 80 noorsportlast.

Võistlusprogramm sisaldab individuaalvõistlust, ühisstarti ja segateatevõistlust. Segateatevõistluse tulemusel selgitatakse välja Baltic Biathlon CUP 2012 võitja.

Võistluste tehnilise läbiviimise ja korralduse eest vastutab MTÜ Oti Spordiklubi ja Otepää võistluste korralduskomitee.

Türil Kevade kohvikus tuleb loodusõhtu Hendrik Relvega

Keskkonnaamet korraldab kolmapäeval, 28. märtsil algusega kell 18 Türil Kevade kohvikus loodusõhtu. Külaliseks on looduse- ja rännumees Hendrik Relve. Loodusõhtu teemaks on „Maailma metsarahvaste juures”.

Metsandus- ja ajakirjanikuharidusega Hendrik Relve on tuntud Eesti loodusfotograaf, loodushoiu populariseerija ning maailmarändur. Ta on olnud koolimetskondade juhendaja ning Metsanoorte Ühenduse ehk Metsaordu üks asutajaid. Aastate jooksul on ta mõõtnud ja kirjeldanud sadu põlispuid.

Hendrik Relve on avaldanud arvukalt artikleid, teinud raadio- ja telesaateid, kirjutanud raamatuid ja õpikuid. Alates 2002. aastast  on ta ajakirja Eesti Mets peatoimetaja. Alates 2001. aastast on olnud võimalus Vikerraadios kuulata Hendrik Relve rännulugusid populaarses saatesarjas “Kuula rändajat”.

Märtsikuisel loodusõhtul näeme pilte ja  kuulame Rändaja muljeid Siberi ja troopika metsarahvaste elust ning saame teada, kuidas eristuvad eestlased võrreldes teiste Euroopa rahvastega.

Looduseteemaliste õppeõhtute korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta. Oodatud on kõik huvilised, kuid parema korraldamise huvides on vajalik eelnev registreerumine. Loengu pikkuseks koos kohvipausiga on ca 2  tundi. Loodusõhtute toimumiskohaks Järvamaal on Kevade kohvik, mis asub Türi Kultuurimajas, Hariduse 1.

Projekt “Via Hanseatica” aitab arendada äärealasid Eestis, Lätis ja Venemaal

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammist toetust saanud projekt ELRI-113 “Advancing remote areas by development of cross – border VH tourism route on basis of local resources” lühinimetusega „Via Hanseatica“ on alustanud tegevusi. Projektipartneritele suunatud avaüritus Kick-Off meeting toimub 10.-11. aprillil Valmieras, Lätis. Projekti eesmärk on Via Hanseatica turismimarsruudi arendamine ning koostöö tõhustamine eri piirkondade ja riikide vahel.

Via Hanseatica on transpordikoridor 1A, mis kuulub üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku. Marsruut kulgeb endiste hansalinnade suunal Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Šiauliai-Jelgava-Riga-Valka/Valga-Tartu-Narva-Peterburg läbides erinevaid rikka loodus- ja kultuuripärandiga alasid Eestis – Valgamaa, Tartumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa, Lätis – Vidzeme, Riia ja Zemgale regioonid ning Venemaal Leningradi oblast. Via Hanseatica arenguvöönd on seega väga mitmekesine ja põnev turismimarsruut.

Projekti avaüritusel 10.-11. aprillil, Valmieras tutvustatakse projekti elluviimise strateegiat ja edasisi tegevusplaane. Tegevuste planeerimisse saavad omapoolse panuse anda ka kaasatud koostööpartnerid. Osalemine kutsetega.

Projekt „Via Hanseatica“ kestab 3 aastat, jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2014. Projekti juhtpartner on Vidzeme Planning Region, Lätist. Kokku on 18 projektipartnerit, neist 9 Eestist: SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Tartumaa Turism, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Palupera Vallavalitsus, SA Luke Mõis, Jõgeva Vallavalitsus, Saare Vallavalitsus ja Avinurme vallavalitsus. Projekti eestipoolne koordinaator on SA Valgamaa Arenguagentuur.

Tegevuste seas on turismiobjektide haldajate ja giidide koolitused, koostöövõrgustiku loomine, ühispakettide ja marsruutide koostamine, turundustegevused ja väikeinvesteeringud. Projekti maht on 1 803 966 eurot, millest 90% rahastab Euroopa Liit ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames.

Lisainfo: projekti eestipoolne koordinaator Sille Roomets, tel +372 5309 0842, sille@arenguagentuur.ee. Lisainfo Via Hanseatica kohta.