Kohila vald tänas ja tunnustas oma kodanikke ja koostööpartnereid

Täna jagasid Kohila vallajuhid rahvale tänu ja tunnustust kogukonna ja kogu ühiskonna heaks tehtu eest.

Autasude üleandmistseremoonial pälvis valla kõrgeima autasu – Kohila teenetemärgi – teenekas tekstiilikunstnik, põline Kohila elanik Ehalill Halliste, kelle vaibakunsti on kinkinud president Lennart Meri oma riigivisiitidel. Mitmete välisriikide saatkonnad on valinud Ehalille soojad vaibad oma ruume kaunistama. Kõige rohkem on Ehalill Halliste loomingust osa saanud Kohila ja Raplamaa, kelle esindusruumide heaks on ta põiminud kümneid gobelääne. Möödunud aasta Eesti tekstiilikunstnike aastanäitusel oli Ehalill Halliste esindatud võimsa etnostiilis triptühhoniga “Läte”.

Kohila valla vapimärgiga autasustatati kergejõustikuvõistluste Big kuldliiga peakorraldajat, paljude esinduslike spordivõistluste vedajat Mati Lilliallikut. Kohilas on toimunud viis suvist Bigi kuldliiga etappi, 2009. aastal heitis Gerd Kanter heitis just Kohilas oma hooaja tipptulemuse: 71,64 meetrit.Tänu Bigi kergejõustikuvõistlustele on Kohila kogunud tuntust üle maailma ja saanud häid kogemusi tippvõistluste korraldamiseks.

Elutöö preemia sai Tiit Metsallik, kes 40 aastat on muu töö kõrvalt Kohila valla kinomehaaniku ametit pidanud.

Elu edendaja preemia kuulub Hageri rahvamaja juhatajale Maria Saarnale, kelle eestvedamisel on ehitatud mänguväljakuid, algatatud beebikool ja noortele mõeldud kursusi, mõeldud haigetele ja eakatele vaba aja veetmise võimaluste parandamisele vallas.

Parima ühenduse preemia teenis sihtasutus Hageri Lmbertuse kirik, kelle eestvõttel koguti heategevuslike kampaaniate abil Hageri kiriku 160aastase oreli restaureerimiseks veidi üle 40 000 euro ehk ligi 626 000 Eesti krooni. Perfektselt restaureeritud orel taasõnnistati möödunud sügisel.

Kuldaväärt koolmeistri aunimetus kuulub sel aastal lasteia Sipsik noorele juhile Kristina Mägile, kelle käe all on väikesest laste päevahoiust kasvanud välja Raplamaa üks suurim ja paremini toimiv lasteaed.

Varakevadine loodus- ja talgulaager Palupõhjas

Eestimaa looduse fondil on suur rõõm trummide põrinal välja hõigata selle aasta esimesed talgud:

Varakevadine loodus- ja talgulaager Palupõhjas 16.-18. märtsil.

Uuritakse, milline on Palupõhja küla natuke enne seda, kui suurvesi ta oma piiramisrõngasse haarab ning milliseid saladusi peidavad endas siinsed metsad. Talgutöid tehakse Palupõhja looduskooli hüvanguks. Tegemist vajavaid töid jagub igale eale. Talgud kestavad reede õhtust pühapäeva lõunani.

Talgujuhid: Indrek Kuuben ja ettearvamatu ilmataat
Kohti grupis: 15

Lähem info ja registreerumine: http://www.talgud.ee/talgud/2012/palupohja-1

Elva linna teenetemärk omistatakse
silmapaistvale linnasekretärile Maia Kukele

Elva linna teenetemärgi pälvis kauaaegne linnasekretär Maia Kukk. Kultuuripreemia Elva täht pälvivad Elva gümnaasiumi sotsiaaltöötaja ja harrastusnäitleja Aire Pajur ning Elva võrkpallitreener Enn Kangur. Elva aukodaniku tiitlit sel aastal välja ei antud.

Maia Kukk on olnud palju aastaid Elva linnavalitsuse jurist, linnasekretär ja andnud suure panuse Elva naisseltsi tegevustele ning
nõustanud mitmeid piirkonna mittetulundusühinguid.

Elva gümnaasiumi sotsiaaltöötaja Aire Pajur on viimasel ajal näitlejatöö, kirjutamise ja lavastamisega silma paistnud ning mitmeid auhindu pälvinud. Tuntum on tema enda kirjutatud mononäidend “Halb ema?”.

Enn Kangur on pikki aastaid Elvas ja Elva ümbruses võrkpallitreenerina töötanud ja suuri saavutusi kogunud. Ta on panustanud spordielu edendamisse, juhendades ja õpetades nii noori kui täisealisi.

Elva teenetemärk ja kultuuripreemia Elva täht antakse üle 24. veebruaril Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel Elva gümnaasiumi aulas.

Parõmba’ võro keele tundja’ omma’ teedä’

Minevä nätäl saiva’ tiidmiisivõigõlusõl „Ütski tark ei sata’ taivast” selges kõgõ parõmba’ võro keele tundja’. Võitja’ omma’ Risto Kööts Võro Kreutzwaldi kooli 11. klassist ja Laura Eiche sama kooli 8. klassist.

Tiidmiisivõigõlusõlõ (olümpiaadilõ) kutsuti novvembrin veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõgõ suurõmba’ punktisumma’ saanu’ opilasõ’. 11. klassist saiva’ kutsõ 20 ja 8. klassist 25 nuurt.

Olümpiaadilõ tull’ mõõtu võtma 11. klassist 14 ja 8. klassist 20 opilast. Vanõmba vannusõrühmä võitja Risto Kööts sai 55,5 punkti 74 saiaolõvast ja noorõmba astmõ võitja Laura Eiche 61 punkti 77st.

Edimedse kolmõ hulgan olli’ vanõmban vannusõrühmän viil Lauri Kasak (Võro Kreutzwaldi gümnaasium) 52 punktiga ja Sander Erik (Vahtsõliina gümnaasium) 51 punktiga. Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Elis Tiivoja (Rõugõ põhikuul) 57 punktiga ja kolmanda kotussõ Kristiina Kiidma (Vahtsõliina gümnaasium) 54 punktiga.

Tiidmiisivõigõlusõl oll’ nigu varrambagi keeleülesandit (tull’ tõlki võro keelest eesti kiilde ja vastapiten). Viil pututiva’ olümpiaadiküsümüse’ Rõugõ kihlkunda ja kiränik Kauksi Üllet, kinkal om timahavva 50. hällüpäiv.

Muu hulgan küsüti, midä piässi tegemä, et võro kiil alalõ jäässi. Nii põhikooliopilasõ’ ku ka gümnasisti’ löüdse’, et võro keele oppust pidänü koolin inämb olõma ku parhilla. Kõrrati ka tuud vanna tiidmist, et kiil ei häö’, ku taad pruuki’. Arvati, et võro kiilt om kõgõ parõmb oppi umilt vanavanõmbilt. „A kinkal naid ei olõ’, võisi’ esi’ arvutist otsi ja uuri võro keele kotsilõ,” kirot näütüses 11. klassi arvõstusõn tõsõ kotussõ saanu Lauri Kasak Võro Kreutzwaldi gümnaasiumist. Nimmati viil võro keelen lugõmisõ, niisamatõ võrokiilside saatidõ kullõmisõ-kaemisõ tähtsüst jm.

Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro Instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.

Kabuna Kaile

Elva piirkonnas tulekul põnev õppepäev “Loomade jäljed”

3. märtsil alustab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA Elva piirkonna retkejuhtidele ja huvilistele mõeldud loodusteemaliste koolituste sarja õppepäevaga „Loomade jäljed“. Koolitust viib läbi Mare Linnamägi.

Koolitus on praktilist laadi ja toimub õues. Ootame osalema ja meiega ühinema ka uusi retkejuhte! Kogunemine kell 10.45 Ala-Looga teeristis (Elva-Vitipalu maastikukaitseala infotahvli juures), kust sõidame koos edasi. Selga soe riietus ja kaasa tee. Teekõrvane korraldajate poolt.

Koolitus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Palume kindlasti koolitusele eelnevalt registreerida tel. 5254172 või triinu@vvvs.ee VVV 2012 aasta koolituste ja õppepäevade sarja toetavad Leader Eesti programm ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Allikas: Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, www.vvvs.ee

Laupäeval toimub jäärajavõistlus “Sõtke jäärada 2012”

Foto: vaivara.ee
Laupäeval, 25. veebruaril kell 11.00 toimub Sõtke jõe jääl võistlus “Sõtke jäärada 2012”, mis on ühtlasi 2012. aasta Ida-Virumaa Karikavõistluste II etapp. Võidukihutamise korraldajateks on MTÜ AMV Racing ning MTÜ Sinimäe SK Sõnn.

Võistlusdistants on sama, mis varasematel aastatel ja kulgeb kahe omavalitsuse territooriumil. „Starditakse Sillamäe linnas, vahepeal põigatakse Vaivara valla territooriumile, kuid finišeeritakse taas Sillamäel. Raja selline omapära tuleneb Sõtke jõest, mis läbib neid kahte omavalitsust,” selgitas AMV Racing juhatuse liige Heiki Luts.

Võistlustest lubatakse osa võtta kõigil soovijail, kellel on kehtiv juhiluba. Erandiks on noorteklass, kus võistlusel osalemiseks on nõutav vanema või eestkostja kirjalik luba. Jõudu katsutakse järgmistes klassides: noored kuni 18 a 2WD; naised 2WD; mehed esivedu; mehed tagavedu ja 4WD tänav. Loe edasi: Laupäeval toimub jäärajavõistlus “Sõtke jäärada 2012”

Kääpal peetakse täna vastlapäeva

Täna, 23. veebruaril kell 15.00 toimub Võrumaal Kääpa külas Tornimäel vastlapäev. Sooja annab lõke ja tuju hoiab mürtsuv muusika. Saab sooja suppi, teed ning pirukat. Võta münditasku kaasa.

Igal osalejal palume kaasa võtta meene auhinnafondi. Saab teha tervisepiiksu – kiipkaart kaasa! Kavas on: liulaskmise võistlus (individuaalne ja meeskondlik), võistlused kõige pisematele, isetehtud liulaskmisvahendite võistlus. Pane oma fantaasia tööle. Võistlused liuväljal – võta uisud kaasa!

MTÜ Kating Noored

Hani omma tähtsämba ku pini

Riitsaarõ Lainõ. Foto: Uma Leht

Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om. «Purõja pini» silt sais Lasva valla Paidra küläseltsingu juhi Riitsaarõ Lainõ (68) värehti pääl joba ammust aost. Ku Lainõ külä päält kümne euro iist kats hanipoiga ostsõ, es mõista tä arvada, et näide peräst tulõ kah silt vällä panda.

«Purõja hani» asõmõl sai sildi pääle «Purõja nani», selle et Lainõ niimuudu ummi hannõ kuts. «Hani omma tähtsämbä ku pini, näist om inämb kassu,» selet’ Riitsaarõ Lainõ. «Ku kiäki tulõ, pandva joba kavvõst rüükmä. Ja hani jätä-i kunagi purõmada! Näksäs iks. Üts suur miis tull’ siiä ja ütel’, et timä pelgä-i määnestki hanni. A hani läts’ mano, võtsõ püksist kinni ja naas’ kakma. Sis oll’ taasperilde käük seen! Ma ütli, et tohoh, kae, nüüt pelgäs hanni, esi nii suur miis.»

Hani omma kümnekuudsõ, imäne ja esäne, a olõ-i viil munõnu. «Hani nakkasõ sis munõlõ, ku saava lumbin ujjo, sääl nä kuramiirvä ja sis nakkas munnõ kah tulõma,» tiidse Lainõ. «Mitu om küsünü, kas sa nä jõulus patta ka panõt vai? A no kuis ma näid patta panõ?! Nä mul jo rohkõmb suvõniiri.»

Harju Ülle, Uma Leht