Päev: 11. veebruar 2012

Tartu otsib ettevõtlikke Daame

Tartu Aastate Daam 2011 Marju Lauristin

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) kuulutab naistepäeval, 8. märtsil taas Athena Keskuses välja Tartu Eduka Daami ja Tartu Aastate Daami ning ootab selleks kõikide ettepanekuid, keda Tartu paljudest tublidest daamidest tõsta esile sel aasta

Tartu Eduka Daami valimine on Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni poolt algatatud selleks, et tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi. Tiitel omistatakse naisele, kes on viimas(t)el aasta(te)l olnud silmapaistvalt edukas oma põhitöös või/ja ühiskondlikus tegevuses ning edendanud sellega elu Tartumaal.

Tartu Aastate Daami tiitliga soovitakse tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi, kes on oma põhitöös ja/või ühiskondlikus ametis olnud paljude aastate jooksul silmapaistvalt edukad.

Varasematel aastatel on Tartu Edukaks Daamiks kuulutatud teaduskeskuse Ahhaa looja ja juht Tiiu Sild, lastekodu Käopesa juhataja Tiiu Reek, Tartu abilinnapea Laine Jänes, Tartu Mänguasjamuuseumi algataja ja direktor Tiia Toomet, TÜ Kliinikumi lastefondi juhataja Merike Kaunissaare, sportlane ja võimlemisklubi Janika rajaja Janika Mölder, ärinaine Olga Aasav, Miina Härma Gümnaasiumi lauluõpetaja Kadri Leppoja, Tartu abilinnapea Karin Jaanson, Tartu H.Elleri nim. Muusikakooli direktor Kadri Leivategija ja Estonian Euromanagement Institute direktor Marju Unt.

Üheskoos Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tartu klubiga anti 2009. aastal esmakordselt välja Tartu Aastate Daami tiitel, mis omistati doktor Hele Everausile. 2010 aastal sai selle aunimetuse rahvameditsiini au sees hoidja Aili Paju ja 2011 aastal TÜ professor ja poliitik Marju Lauristin.

Kandidaate saab esitada kuni 20. veebruarini meilile: mirjamkippasto@gmail.com

Esimesel Tartu Teatemaratonil on kirjas juba 100 meeskonda

Sellel aastal esmakordselt sõidetava Tartu Teatemaratoni vastu on huvi olnud elav – 10. veebruari keskpäeva seisuga on end üles andnud 100 meeskonda. Registreerimine veel kestab ja kõikidel huvilistel on võimalik ka enda meeskond kirja panna.

Mitmed kollektiivid on välja tulnud rohkem kui ühe võistkonnaga. Kahe võistkonnaga on esindatud näiteks Valio, kelle esimese meeskonna viimast vahetust sõidab Valio tegevdirektor Maido Solovjov ning kahe meeskonnaga näitab eeskuju ka Elva linnavalitsus.

„Olen siiralt õnnelik, et Tartu Teatemaraton on suusasõprade seas juba esimesel toimumiskorral üle ootuste suurt huvi tekitanud. See on märk sellest, et inimestele meeldib asju koos teha ning üheskoos eesmärgi nimel pingutada,“ märkis võistluste direktor Indrek Kelk. Kelk peab positiivseks ka seda, et ettevõtete juhid ise on oma meeskondadega liitunud ning näitavad seeläbi head eeskuju ka kõikidele teistele töötajatele.

Samal nädalavahetusel leiavad endale meelepärase distantsi aga ka kõik teised, kes meeskondlikku teatemaratoni sõita ei saa – toimuvad Avatud Raja 63, 31 ja 16 km sõidud ning ainult Naistele mõeldud Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõit.

12. veebruaril toimuvale üritustele saab end kirja panna veel täna Klubi Tartu Maraton büroos Tartus, Laulupeo pst. 25 või  interneti teel kodulehel www.tartumaraton.ee ning stardipaikades tund enne starti.

Tartus tutvustatakse sajanditagust uisutamist

Alates 11. veebruarist on 19. saj Tartu linnakodaniku muuseumis avatud näitus uisutamisest vanas Tartus.

Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus. See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.

Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.

Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest.

Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum asub Jaani kiriku lähedal Tartu vanalinna ühes omanäolisemas, 18. sajandi esimesel poolel hoonestatud piirkonnas.

Alanud on registreerimine XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäevale

Kuni 23. märtsini saab registreeruda tänavu 26. mail neljateistkümnendat korda toimuvale Räpina laste laulu- ja tantsupäevale.

“Räpina laste laulu- ja tantsupäev on meie rahvakultuurialast järjepidevust kandev väärikate traditsioonidega vabaõhuetendus laulude ja tantsudega,” selgitas Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist Eva Saar. Tänavune, juba XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäev toimub laupäeval, 26. mail algusega kell 17.00. Osalema on oodatud kõik koolinoorte tantsurühmad üle kogu Põlva maakonna ja Räpina kihelkonna noored rahvakultuurisõbrad Tartumaaltki.

Koolinoortele on hooaega lõpetav Räpina laste laulu- ja tantsupäev heaks võimaluseks näidata aasta jooksul omandatut ning pakkuda kultuurielamust ning vaba aja veetmise võimalust.

Läbi aastate on laulu- ja tantsupäev olnud temaatiline – nii on lapsi endaga lustima kutsunud Jussike ja tema seitse sõpra, Pipi Pikksukk, Buratiino ja teised lastele tuttavad tegelased. Käesoleva aasta Räpina laste laulu- ja tantsupäeva teema on seotud kirjanik Oskar Lutsu juubeliaastaga ning lastele tulevad külla ning päeva juhivad tegelased raamatust „Nukitsamees”. Kontserdile eelneb pidulik kollektiivide ja külaliste ühine rongkäik Räpina Laulupeo salust kontsertpaika Räpina Tuletõrje väljakule.

XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäeva ettevalmistused on käivitunud.  Selleks, et peo ettevalmistused paremini sujuksid, ootavad korraldajad kollektiivide registreerumist 23. märtsiks aadressile rahvamaja@rapina.ee. Registreerimiseks vajalikud dokumendid leiab siit.

Selgusid Koigi aasta küla ja teenemärgi saajad

Koigi vallavolikogu esimees Elmar Luha sõnul sai aasta küla tiitli Prandi küla. Luha põhjendas valikut sellega, et kui Prandi on väärt Eesti küla tiitlit, siis on ta kindlasti väärt ka Koigi valla küla tiitlit.

Samuti otsustati anda teenetemärgid kahele inimesele – Rutt Luhale ja Siiri Haugasele.

Vallavolikogu esimees lisas kommentaariks, et Rutt Luha on olnud väga tubli perearst Koigis alatest 1987ndast aastast alates ja Siiri Haugas on samuti 80ndate lõpust tegutsenud rahva poolt väga lugupeetud hambaarst.

Koigi vald asub Järvamaa kaguosas, piirnedes põhjas Kareda ja Koeru vallaga, läänes Paide vallaga, lõunaosas Imavere vallaga ja idas Jõgevamaa Pajusi vallaga. Prandi küla ise asub Koigi vallas Tallinn- Tartu maantee ääres. Kaugus Tallinna 100 km ja Tartusse 89 km. Küla eluoluga saab tutvuda siin.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Täna tähistab Euroopa 112 päeva

Euroopa 112 päeval on kõigil eurooplastel suurepärane võimalus tuletada meelde numbrit 112, mis võib päästa elu, kirjutab Päästeteenistus oma kodulehel.

Euroopa hädaabinumber 112 loodi Euroopa Nõukogu otsusega 29. juulil 1991. aastal. Eestis võeti hädaabinumber 112 kasutusele aasta hiljem. Esimestel aastatel sai Eestis hädaabinumbrile 112 helistada ainult mobiililt. Täna tähistatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides hädaabinumbri 20. sünnipäeva.

Kuigi hädaabinumbri loomisest möödub juba 20 aastat, näitas Eurobaromeetri 112-teemaline uuring, et kolm eurooplast neljast ei ole sellise numbri olemasolust informeeritud. Teadlikkuse tõstmiseks korraldatakse 11. veebruaril üle Euroopa 112-teemalisi üritusi.

Eestis kutsub Häirekeskus  koostöös Tallinna Nurmenuku Lasteaia laste ja õpetajatega kõiki Tallinna ja Harjumaa  lasteaedu ja koole, aga ka peresid tegema ajavahemikul 6.-11. veebruarini oma õuele lumest või lumele hädaabinumbri 112.  Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Pärnus toimub Noorte Vabaajakeskuses Euroopa 112 päev “Aita end ja teisi abi saabumiseni”. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Pealinlasi kutsutakse täna kell 13.00-15.00 Harjumäe uisuplatsile Euroopa 112 päeva tähistama. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Haapsalu elanikke ja külalisi oodatakse täna kell 12.00-15.00 Haapsalu RIMI kaubanduskeskusesse Euroopa 112 päevale. Täpsem info ürituse kohta on  SIIN.

Kuidas helistada hädaabinumbrile 112 Euroopas saab lugeda SIIT. Infot Euroopa Liidu riikides kehtivatest kohalikest hädaabinumbritest leiab SIIT. Lisateavet Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kohta saab lugeda SIIT.

Talupere tubased tegemised Järvamaa muuseumis

Järvamaa muuseumis käivitub 14.-22. veebruarini muuseumiprogramm „Talupere tubased tegemised. Sõbrapäevast vastlapäeva”.

Tunni käigus saavad lapsed teada, miks vastlapäeva vanasti tähistati, millised tööd olid sel päeval lubatud, millised mitte. Milliseid mänge mängiti, milliseid sööke söödi, millised olid vastlapäeva ilmaennustused. Mängime, teeme vastlavurri, maitseme vastlapäeva maiust.

Pikad kelgusõidud tuleb aga ise enne või pärast programmi liumäel teha.

Allikas: jarva.ee

Kullamaal saab vaadata näitusi klaveritest ning kuulsatest pianistidest

Kullamaa kultuurimaja galeriis on avatud näitused ”232 aastat klaveriehitust Eestis” ja ”Eestit külastanud kuulsad pianistid”.

Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi ja Eesti Kontserdi stendinäitused annavad ülevaate Eesti  klaveriehituse ajaloost ja Eestit külastanud kuusatest pianistidest.

Näitus on pühendatud klaveri 300-le aastapäevale ja Ferenc Liszti 200. sünniaastapäevale.

Allikas: laanemaa.ee

Akadeemik Enn Tõugu peab Kapa stuudiumis loengu sellest, kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid

Pühapäeval, 12. veebruaril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium kevadsemester. Loenguga „Kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid“ esineb akadeemik ja informaaatika valdkonna visionär Enn Tõugu.

Loenguteemat sisse juhatades ütles akadeemik, et Eesti ühiskonna sõltuvus internetist ja seal toimuvatest protsessidest, ehk niinimetatud küberruumist, on suurem kui mistahes teisel riigil. „Ei kodanikud ega ettevõtted saa Eestis tegutseda enam ilma interneti toeta: üle 98% kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt. Interneti kaudu täidetakse enamus maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel.“ Loengus püüab Enn Tõugu heita pilku tulevikku ja ära arvata, milliseks kujuneb inimese ja arvuti vahekord mõnekümne aasta pärast.

Raplamaa.ee

Täna tähistatakse Euroopas 112 päeva

11. veebruaril tähistab Euroopa 112 päeva. Hädaabinumber 112 töötab kõigis Euroopa Liidu riikides. 90% eestimaalastest valiks kiire abivajaduse korral Eestis 112, kuid ainult 59% teab, et see number kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides. Euroopa hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks tähistataksegi 11. veebruaril kogu Euroopas 112 päeva.

Professionaalide kiiret abi vajavate sündmuste lahendamine algab informatsiooni edastamisest. Seetõttu on Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva sõnul ülioluline teada õiget numbrit, kuhu informatsioon abivajadusest edastada.  „Euroopa ühtne hädaabinumber 112 ongi selleks juba 21. aastat tagasi ellu kutsutud, et inimestel oleks vaja abi kutsumiseks meeles pidada ainult ühte numbrit kogu Euroopas. Eestlaste kõrge teadlikkus hädaabinumbrist 112 aitab kindlasti kaasa abi kiirele kutsumisele ka siis, kui seda vajatakse mõnes teises Euroopa riigis“, tunnustab Janek Laev Eesti inimesi.

Häirekeskus kutsub Euroopa ühtse hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks kõiki koole ja lasteaedu, samuti peresid tegema lumest või lumele hädaabinumbri 112. Läbi mängulise tegevuse õpetatakse lastele hädaabinumbri tundmist, kes on ju tulevased, vahel ka praegused helistajad, kes aitavat numbrit meenutada tihti ka vanavanematel. Häirekeskus palub edastada lumest või lumele 112 tegemisest pilte e-posti aadressile: lumest112@112.ee. Pildid pannakse üles Häirekeskuse facebooki kodulehele www.facebook.com/hairekeskus. Kõigi pildi saatjate vahel loosib Häirekeskus 15. veebruaril välja hulga auhindu.