Kes ja kuidas
Tegemist on teraapilise maalimisega, pole vaja eelnevat kogemust ning mingisuguseid erilisi tehnikaid samuti ei õpetata. Kasutatakse akvarelle, tehniliselt toimub värvide paberile kandmine, nende tunnetama õppimine. Õpitakse tundma värvide mõju endale ja ka üldisemalt.
Aeg ja koht
Kolmapäeviti, seekord 8. veebruaril 2012 algusega kell 18, Aruküla mõisas Raasiku vallas.
Eelregistreerimine
Jane tel +372 516 7902 või e-postil janetiidelepp@gmail.com.
Otepää-Kuutsemäe avalik mootorsaanirada on avatud. Tegemist on Eesti seni ainukese avaliku, märgistatud mootorsaanirajaga.
Rada algab Tehvandilt Tartu maratoni raja stardisirge lõpus olevast autoparklast, kulgeb Väikesele Munamäele Pühajärvele ja sealt edasi Kuutsemäele, raja pikkuseks on 18 km. Rada on kahesuunaline ja seal kehtib parempoolne liiklus ning parema käe reegel. Rajal sõitmine toimub kasutaja omal vastutusel. Pühajärvel on rada tähistatud jäässe torgatud okstega, rajamärgistust tuleb ka jälgida. Raja hooldusega tegeleb Rajameistrite Selts, sõitmiseks tuleb soetada saanile kleebis-märgis, müügil Nuustaku Pubis ja Kuutsemäel Saanikuuris.
„Mootorkelguga on lubatud liikuda ainult selleks ettenähtud rajal,“ sõnas Otepää vallavanem Andres Visnapuu. „Oleme loonud mootorkelguhuvilistele võimaluse sõita nii, et ei oleks häiritud ei loodus ega ka teised inimesed.“
Raja läbi sõitnud Tristar111 korraldaja Ain-Alar Juhanson sõnas, et rada oli tema jaoks heaks üllatuseks. „Eeldasin, et avalik rada pole nii huvitav, kuid rada pakkus huvi ja pinget – oli nii kiiremaid kui ka aeglasemaid lõike,“ ütles Ain-Alar Juhanson.
Mootorkelgurajal on keelatud liigelda mootorrattaga ja neljarattaliste sõidukitega (sh ATV).
Saanijuht peab jälgima kõiki hoiatavaid märke, kuna rada kulgeb üle maanteede ning ka suusaradade. Samal ajal on aga Otepää vallas keelatud mootorsaaniga sõitmine mujal, kui avalikul rajal. Mootorsaani juhil peab olema mootorsõiduki juhtimise õigus, kindlasti ei tohi mootorsaani juhtida ei alkoholi -ega narkojoobes. Mootorkelkude üle teostab kontrolli politsei.
Sõitmise lisavõimaluste kohta info Kuutsemäe Mootorkelkude Rendikeskusest ja Paap Kõlari Safarikeskusest.
Veel fotosid raja avamisest! (Monika Otrokova)
Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kutsub kõiki kalapüügihuvilisi laupäeval, 11. veebruaril Limnoloogiakeskuse juurde Võrtsjärve jääle võistu kala püüdma – toimub kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012.
Korraldajate teatel on tegemist juba neljandat korda toimuva üritusega, mille eesmärgiks on populariseerida kalastamist kui virgestavat tegevust värskes õhus ning soodustada kalastajatevahelist suhtlemist. Tänu heale koostööle Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusega on sel üritusel ka hariv eesmärk: võistlusjärgselt on võimalik tutvuda järvemuuseumi ekspositsiooniga ning samas toimub ka kalateadlase Teet Krause loeng Eesti väikejärvede kalastiku olukorrast.
Kalapüügivõistluse reglemendi järgi võisteldakse kolmes individuaalklassis: noorte ehk kuni 16-aastaste; naiste ja meeste arvestuses. Kõigil võistlejatel on võimalus koonduda ka kuni neljaliikmelisteks võistkondadeks, kes siis samuti omavahel mõõtu võtavad. Registreerimine kohapeal algab kell 9.30 ning püügiaeg on kella 11–14.
Võistluspüük toimub selleks ettenähtud akvatooriumis. Püügivahendiks on taliõng, mis võib olla varustatud kas kirptirguga või tirgu ehk siis talipüügiks mõeldud landiga. Kalameeste keeles on esimene niinimetatud marmõssiõng ja teine sikuõng, öeldakse pressiteates. Söötadena võib kasutada traditsioonilisi talikalastamisel kasutatavaid naturaalseid söötasid: usse, tõuke, vastseid.
Võitjad selgitatakse välja saakide kaalumise teel ning autasustatakse karikate või medalitega ja meenetega. Lisaks loositakse kõigi osalejate vahel välja rohkesti loosiauhindu.
Arusaamatuste vältimiseks paluvad korraldajad enne võistlust kindlasti tutvuda täieliku võistlusjuhendiga Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kodulehel www.kalastusinfo.ee.
Kõik osalejad võivad teha ka ühe pisikese heateo Elistvere loomapargi heaks, kui annetavad oma päevasaagi loomapargi asukate toidulaua rikastamiseks. Kalastusklubi liikmed koguvad püütud kalad kokku ning toimetavad loomadele-lindudele maiustamiseks.
Jaanuari lõpu ja veebruari alguse külmad koolipäevad möödusid Vinni-Pajusti Gümnaasiumis (VPG) võõrkeelte nädala tähe all.
30. jaanuarist kuni 3. veebruarini pöörati VPG-s rohkem tähelepanu koolis õpetavatele võõrkeeltele – saksa, inglise ja vene keelele. Erinevatel koolipäevadel kõlas kooliraadios vene-, saksa või inglise keelne muusika, väljas oli näitus võõrkeelsetest raamatutest ning tuntumate võõrautorite tutvustused. Õpiti võõrkeelseid luuletusi, üheskoos vaadati erinevaid multikaid. Ka koolitoit püüdis järgida vastavat päevade temaatikat – söödi nii wursti kui barankasid.
Manno Maasikas
VPG erikorrespondent
Neljapäeval, 9. veebruaril kell 17 avatakse VI korruse trepigaleriis fotonäitus “La Suisse plurielle ehk Šveits ja migratsioon”.
Šveitsi mitmekesisus peegeldub arvukates ja eripalgelistes rahvusgruppides. Maa ajalugu on ühtlasi migratsiooni ajalugu. Välismaalased moodustavad Šveitsi elanikkonnast 20,7%. Kõige rohkem elab seal itaallasi, järgnevad teised Lõuna-Euroopa rahvad. Tänapäeval tuleb kõige enam uusasunikke Saksamaalt. Sisserännanud rikastavad ning tänu neile on tänapäeva Šveits moodne ja maailmale avatud maa Euroopa südames.
Fotonäitus «La Suisse plurielle» otsib migratsiooni jälgi kolmes linnas – Bernis, Lausanne´is ja Luganos, kusjuures peatähelepanu on lastel. Fotograafid Ursula Markus, Edouard Rieben ja Pierre-Antoine Grisoni jälgisid 30 päeva jooksul kohalike ja sisserännanute kooselu kolmes linnaosas – Molino Nuovos (Lugano), Lorraine´is (Bern) ja Maupas’s (Lausanne). Nii valmis seeria, mis annab elu edasi nii autentselt kui võimalik.
Näituse vahendas Eestisse Sveitsi Suursaatkond Helsingis.
Austria, Saksa ja Sveitsi saalis saab näha ka kogusid tutvustavat näitust “Kultuuride mitmekesisus ja multikultuurne kirjandus Austrias, Saksamaal ja Sveitsis”.
Tallinna Ülikooli teadusaasta saadik ning Ökoloogia Instituudi vanemteadur Mihkel Kangur peab neljapäeval, 9. veebruaril algusega kell 14 Studia Generalia avaliku loengu paleograafiast kui tööriistast looduse mälestuste uurimiseks. Loeng toimub Tallinna Ülikooli senati saalis (Uus-Sadama 5, Mare hoone, ruum M-648).
„Veebruari tähistatakse üle-eestilisel teadusaastal maateaduste kuuna, sellest tulenevalt kõnelen oma loengus valdkonnast, millega Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis on tegeletud juba mitmeid aastaid. Paleogeograafia on pea sama lai mõiste nagu geograafiagi, eesliides „paleo” näitab aga, et loeng keskendub peamiselt ajajärkudele, mille kohta meil puuduvad kirjalikud arhiivimaterjalid, kuid mille jooksul toimunud protsessid mõjutavad meid tänini,” tutvustab oma loengu temaatikat Mihkel Kangur ise.
„Kõik loodusnähtused ja protsessid, sh ka inimtegevus, on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et nende lahterdamine või kitsaste piiride etteseadmine viib paratamatult lihtsustamiseni ja naiivsete ettekujutuste tekkimiseni. Samas on lihtsustamine ja protsesside erinevate järkude eristamine sageli vajalik, kuna see võimaldab protsessidest endist paremini aru saada. Geograafia on oma algsest tähendusest ehk Maa kirjeldamisest arenenud omamoodi interdistsiplinaarseks superteaduseks, mis kirjeldab Maal toimuvaid kompleksseid protsesse ajas ja ruumis ning üritab leida seoseid erinevate fenomenide vahel. Mõningatest saavutustest ja tähelepanekutest oma Studia Generalia ettekandes juttu teengi,” jätkab Kangur.
Mihkel Kangur on hariduselt geoökoloog ning tema uurimissuunad on seotud paleogeograafilise informatsiooni kujunemise teooriaga. Kangur on alates 2005. aastast Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi direktor, 2010. aastal valiti ta ka Eesti Geograafia Seltsi presidendiks.
Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis.
Tallinna Ülikooli Studia Generalia sari on üle-eestilise Teadusaasta sündmus. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt ww.tlu.ee/teadusaasta või http://www.miks.ee/.
Pühapäeval, 12. veebruaril antakse Otepääl kell 9 stardipauk uuele Klubi Tartu Maraton loodud võistkondlikule suusasõidule – 1. Tartu Teatemaratonile.
Teatemaratoni näol on tegemist Eestis esmakordselt korraldatava neljaliikmeliste võistkondade suusasõiduga, kus igal meeskonnaliikmel tuleb läbida üks etapp 63 km pikkusest kogudistantsist. Analoogselt Tartu Maratoni põhisõiduga kulgeb ka teatevõistluse rada marsruudil Otepää-Matu-Ande-Kuutse-Palu-Hellenurme-Elva. Kõik neli etappi on erinevate raskusastmetega ning pikkusega vahemikus 12-20 km.
Üks võistluse ellukutsujatest, Madis Lepajõe, kes on osalenud 2004. aastal 1. Vasaloppeti Teatemaratonil, sõnab, et ühise seltskonnaga rajale minnes saab kogeda tugevat meeskonnavaimu ning positiivset emotsionaalset laengut: „Teatevõistlus on võimalus teha midagi vahvat ja meeleolukat ning tegemist ei pea ilmtingimata olema võistlusega, maraton on siiski rõõm.“41. Tartu Maratoni võistluste direktor Indrek Kelk on kindel, et antud üritusest saab traditsioon, mis iga-aastase Tartu Maratoniga kaasas hakkab käima. “Teatemaraton on vahva võimalus kõikidele kollektiividele, sõpruskondadele ning peredele ühiselt suusad alla panna ning meeskondlikult suusavõistlusel osaleda. Öeldakse, et jagatud rõõm on topelt rõõm, Tartu Teatemaraton on selle tõestuseks.“
7. veebruari seisuga on 1. Tartu Teatemaratoni starti tulemas üle 60 vahva meeskonna. Interneti teel registreerimine kestab kuni 10.02.2012 kell 17.00, Klubi Tartu Maraton büroos kuni 11.02.2012 kell 17.00.
Maratonirõõmu ning elamusi saab koguda ka veel samal päeval toimuval Avatud Raja sõidul, Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõidul ning täpselt nädal hiljem, 19. veebruaril Tartu Maratoni põhipäeval. Päev enne, 18. veebruaril toimuvad Tartus Tähtvere spordipargis 41. Tartu Maratoni tasuta lastesõidud.
19. veebruaril on ka kõikidel tubastel maratonifännidel võimalus suusatajatele kaasa elada – kell 8.30 algab ETV-s maratoni otseülekanne ja õhtul kell 19.45 võetakse 41. Tartu Maraton kokku ETV2 erisaates. Rohkem infot Teatemaratoni ning teiste Tartu Maratoni ürituste kohta leiab aadressilt http://www.tartumaraton.ee.
Küsimused 12.02 päeva kohta palume saata e-postile press@tartumaraton.ee.
Sel laupäeval, 11. veebruaril 2012 algusega kell 19 on kõik tantsuhuvilised oodatud Luunja Kultuurimajja tantsima.
Toimub:
XXXVI Emajõe Talimängude 2012 Luunja Spordipidu
Esineb: Nancy
Vaheaegadel tantsumuusika ja rahvalikud seltskonnatantsud!
DJ Oma Poiss (Eesti disko)
Pilet:
Talimängudel osalenutele TASUTA
Täispilet 4 €
Üliõplased ja pensionärid 2 €
Info tel 515 2776 ja 5331 0902
http://www.kultuurimaja.luunja.ee/
Õpitoas tehakse kergemaid loova kirjutamise harjutusi, õpituba on sobilik igas vanuses inimesele. Gümnaasiumiõpilastele hea võimalus enne kirjandit oma loovus jooksma panna.
“Hunt uksel” kirjutamisharjutused on loodud selleks, et tuua kujutlusvõime vabadus inimese igapäevaellu. Kujutlusvõimerikkuse ja igapäevaelu ühildamine võib ravida ja jõudu anda, värskendada armastust elu vastu ja tuua muutusterohkeid taipamisi ellu ja inimsuhetesse.
Õpitoas on tähtsal kohal sõprustunde ja usalduse loomine. Tavaliselt areneb “Hunt uksel” sessioonidel kiiresti vaba suhtlemist toetav õhkkond. Selline õhustik annab osalejatele julgust proovida erinevaid väljendusviise ja avaldada vabalt enda mõtteid, ilma et peaks kartma hukkamõistu või kohatut kriitikat.
Sarvamitra eestvedamisel on sarnaseid õpitubasid toimunud Eestis ja Soomes 2002. aastast alates.
Marika Mark on Tartus Jaan Poska Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning tegutsenud kirjutamisõpetajana juba aastaid.
Loova kirjutamise õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelnevat kogemust ja kirjutada võib endale meelepärases keeles. Võta kaasa vihik (kaustik, märkmik) ja kirjutamisvahend. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume ennast eelnevalt registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929 (Kadi)
